Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2011.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-3476
Tsiviilasi
SKhagi OÜ H vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
2455,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SK(isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB TMHiob OÜ, telefon 6556626, e-post [email protected]); Kostja: OÜ H (registrikood XXX; asukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2011.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja SK Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt H hageja SKkasuks välja 2455 (kaks tuhat nelisada viiskümmend viis) eurot ja 22 senti, millest 1432,22 eurot on kompensatsioon kasutamata puhkuse eest ajavahemikul 01.10.2007.a kuni 10.04.2007.a ning 1023 eurot on hüvitis hageja ühe kuu keskmise kuupalga ulatuses lõpparve kinnipidamise eest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ H kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.06.10.2009.a otsustas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon oma otsusega nr 9.4-2/2771-09 rahuldada osaliselt hageja avalduse nimetatud komisjonile töövaidluse asjas ning mõista tööandjalt OÜ-lt H välja kasutamata puhkuse kompensatsioon summas 22 400 krooni ning ühe kuus keskmise palga summa 16 000 krooni lõpparve kinnipidamise eest. Kostja OÜ H sai otsuse kätte 23.12.2009.a.
2.Kostja OÜ H töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas kohtule 22.01.2010.a taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.10.05.2010.a esitas SKkohtule hagiavalduse. Harju Maakohtu 06.04.2011.a istungile ega 10.06.2011.a istungile kostja ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli kostjale kätte toimetatud. Hageja taotles asja sisulist lahendamist.
HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.10.2007.a sõlmitud töölepingu nr 20 alusel tööle kostja juurde armeerijana. Töölepingu punkti 4.1. kohaselt võeti hageja tööle töötasuga 16 000 krooni kuus. Töökoht asus Tallinnas, Pirital. 01.10.2007.a sõlmisid pooled seoses varasema töölepingu objekti lõpetamisega uue tähtajalise töölepingu töötasuga 16 000 krooni kuus. Töö kohaks oli Kohtla-Järve ning hageja põhipuhkuse ajaks oli 28 päeva.
5.Seoses töömahtude vähenemisega 2008.a lõpul palus kostja hagejal oodata kodus tööandja korraldusi. Ajavahemikus 09.01. kuni 23.03.2009.a viibis hageja haigestumise tõttu töövõimetuslehel. 10.02.2009.a saatis kostja hagejale teatise töölepingu lõpetamisest alates 25.02.2009.a selgitusega, et töömahud on vähenenud. Hageja sai teatise kätte 22.02.2009.a. Kuna hageja oli teatise saamise ajal haiguslehel, saatis kostjale talle 27.03.2009.a uue teatise töölepingu lõpetamisest alates 10.04.2009.a. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu alates 10.04.2009.a, kuid jättis hagejale välja maksmata kasutamata puhkuse hüvitise ja lõpparve. Tööinspektsiooni 06.10.2009.a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kasutamata puhkuse kompensatsioon 42 päeva eest summas 22 400 krooni ja hüvitis keskmise kuupalga ulatuses lõpparve kinnipidamise eest summas 16 000 krooni.
6.Hageja leidis, et kostja on oma taotlusega kohtu poole pöördunud hilinemisega, kuna sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 12.10.2009.a. Sisuliselt väitis hageja, et ta ei vaidlusta töölepingu lõpetamist alates 10.04.2009.a. Töölepingu lõpetamise päeval 10.04.2009.a kostja hagejale lõpparvet välja ei maksnud. Hagejal oli ajavahemikus 01.02.2007.a kuni 10.04.2009.a tööandja juures jäänud kasutamata 60 puhkusepäeva, mille eest tööandja talle hüvitist välja ei maksnud. Hageja palus kostjalt välja mõista 60 kasutamata puhkusepäeva eest hüvitise summas 33 000 krooni. Kuna puhkusekompensatsiooni kinnipidamine on samastatav lõpparve kinnipidamisega, palus hageja kostjalt ka keskmise palga väljamõistmist. Õiguslikult viitas hageja palgaseaduse § 32 lõikele 1 ning puhkuseseaduse §-le 25, samuti töölepingu seaduse (TLS) § 119 lõikele 1 ja § 74 lõikele 2.
7.Kohtule 22.10.2010.a esitatud menetlusdokumendis pidas hageja ebaõigeks kostja väidet nagu
oleks 01.10.2007.a sõlmitud tööleping varasema 01.02.2007.a töölepingu muudatus. Antud kostja väidet pidas hageja ebaõigeks ja tõendamatuks. Töölepingu nr 20 sisust ega vormist ei tulene, et tegemist oleks varasema töölepingu muudatusega. Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga varasema töölepingu 01.02.2007.a, kuid see leping lõppes. Alates 01.10.2007.a sõlmisid pooled uued töölepingu täiesti uutel tingimustel, kuna muutusid töötasu, töötamise koht ning töötaja ametinimetus. Varasemas menetluses kostja ei vaidlustanud, et 01.10.2007.a sõlmiti uus tööleping nr 20. Hageja ei soovi saamata jäänud puhkusepäevade eest hüvitist alates 01.02.2007.a, vaid alates uue töölepingu nr 20 sõlmimisest 01.10.2007.a kuni 10.04.2009.a. Seega on kostja väited varasemast tasustatud puhkusest ainetud. Hageja märkis, et lõpparve kinnipidamisele kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
8.Hageja selgitas kohtule Harju Maakohtu 06.04.2011.a istungil, et ta ei mäleta tema ning kostja vahel sõlmitud esimese töölepingu lõppemist. Uus tööleping sõlmiti hagejaga seepärast, et tuli uus objekt Kohtla-Järvele. 01.20.2007.a läks hageja uue lepingu järgi tööle. Tööseisakut ei olnud ning hageja tegi tööd ka nädalavahetustel. Hageja tahtis kirjutada puhkuseavaldust novembris, aga talle öeldi, et raha puhkusekompensatsiooni maksmiseks ei ole. Kostja tööandjana puhkusegraafikuid ei koostanud.
9.11.05.2011.a esitas hageja kohtule oma nõude arvestusliku täpsustuse. Tööleping hageja ja kostja vahel kestis 18 kuud alates 01.10.2007.a kuni 10.04.2009.a. Puhkusekompensatsiooni ega lõpparvet kostja hagejale maksnud ei ole. 18 töötatud kuu eest pidi hageja saama puhkust kokku 42 kalendripäeva, mille eest on kompensatsiooniks 22 400 krooni ehk 1432,22 eurot. Hageja lähtus oma arvestuse esitamisel päevapalgast summas 533,33 krooni ehk 34,10 eurot (16 000: 30_533,33 krooni). Lõpparve kinnipidamise eest palus hageja kostjalt välja mõista ühe kuu keskmise palga ehk 1023 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja leidis, et tema ja hageja vahel sõlmiti tööleping 01.02.2007.a. Nimetatud päeval asus hageja kostja juurde tööle ning hageja on reaalselt puhanud 60 kalendripäeva ajavahemikul 15.08.2007.a kuni 14.10.2007.a. Nimetatud aja eest maksis kostja hagejale tasu. 01.10.2007.a muutsid tööandja ja töötaja sõlmitud töölepingu tingimusi ja hageja viidi üle armeerija ametikohale. Samuti muudeti töötasu suurust.
11.Kostja pidas hageja väiteid tema taotluse aegumise kohta ebaõigeteks ja asjatundmatuteks. Aeguda saavad nõuded, menetlusdokumentidele kohaldatakse menetlustähtaegu. Töövaidluskomisjon toimetas kostjale otsuse kätte 23.12.2009.a ning tõendatud ei ole, et kostja ei järginud kohtusse pöördumise tähtaega.
12.Kostja tõi välja, et hageja väited on ebajärjekindlad. Hageja väidab, et asus kostja juurde tööle 01.10.2007.a ning leiab samas, et tal on kostja juures jäänud ajavahemikus 01.02.2007.a kuni 10.04.2007.a jäänud kasutamata 60 puhkusepäeva. Tegelikkuses asus hageja kostja juurde tööle 01.02.2007.a. Seda, et hageja puhkas ajavahemikul 15.08.2007.a kuni 14.10.2007.a, soovis kostja tõendada tunnistaja ütlustega, kelle kohaletuleku istungile lubas kostja ise tagada.
13.Eeltoodust lähtudes leidis kostja, et kuna hageja on ära kasutanud temale ette nähtud puhkuse, on tema nõue kasutamata puhkuse eest hüvitise saamiseks põhjendamatu.
14.Kohtule 13.12.2010.a esitatud menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja on omaks võtnud puhkuse kasutamise ajavahemikus 15.08.2007.a kuni 14.10.2007.a. Hageja väited on jätkuvalt vastuolulised, kuna hageja väidab, et ta nõuab saamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni ajavahemiku 01.10.2009.a kuni 10.04.2009.a, kuid samas soovib kompensatsiooni 60 kasutamata
puhkusepäeva eest. Kõnealusele perioodile ehk 18 kuule vastaks vaid 42 puhkusepäeva. Kostja märkis, et kuna hageja nõue puhkusekompensatsiooni saamiseks on alusetu, ei saa üldse tõusetuda küsimus lõpparve kinnipidamisest.
15.Kohtule 06.01.2011.a esitatud menetlusdokumendis leidis kostja, et tal ei ole esitada muid tõendeid peale tunnistaja ütluste selle kohta, et hageja kasutas puhkust ajavahemikul 15.08.2007.a kuni 14.10.2007.a. Kostja väitis, et sellel ajal hagejale küll puhkusekompensatsiooni ei makstud, kuid jätkati talle töötasu maksmist. Kostja toonane raamatupidaja ei osanud neid asju eristada ega korrektselt vormistada. Ajaperioodil, mil töötaja reaalselt tööd ei teinud, sai ta ikka tööandjalt rahalisi makseid. Neid makseid tuleb käsitleda puhkusekompensatsioonina. Kui kohus neid makseid puhkusekompensatsioonina ei käsitle, on tegemist hageja poolt alusetult saadud summadega ning hageja nõue tuleb tasaarvestada kostja nõudega alusetult makstud töötasu tagastamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ning kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
17.Harju Maakohtu istungile 10.06.2011.a kostja ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud elektrooniliselt 06.04.2011.a (toimiku lk 130). Harju Maakohtu 10.06.2011.a istungile ilmunud hageja taotles asja sisulist lahendamist (Harju Maakohtu 10.06.2011.a istungi protokoll, toimiku lk 137), mistõttu kohus lahendab käesoleva asja sisuliselt vaatamata sellele, et kostja istungile ei ilmunud.
18.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja olid 01.10.2007.a sõlminud töölepingu nr 20, mille järgi asus hageja tööle armeerija ametikohale ning tema töötasu suuruseks oli 16 000 krooni kuus. Pooled ei vaidle ka selle üle, et pooltevaheline tööleping lõpetati 10.04.2009.a ning töölepingu lõpetamisel kostja hagejale kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest ei maksnud.
19.Käesolevas asjas rahuldas Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon oma 06.10.2009.a otsusega hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata puhkuse kompensatsiooni summas 22 400 krooni ning keskmise kuupalga lõpparve kinnipidamise eest summas 16 000 krooni.
20.Kostja pöördus Harju Maakohtu poole 22.01.2010.a taotlusega töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 näeb ette, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kostja tõi välja, et ta sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 23.12.2009.a, mida tõendab ärakiri töövaidluskomisjoni poolt kostjale saadetud otsuse ümbrikust (toimiku lk 77) ning seega pöördus kostja tähtaegselt Harju Maakohtusse taotlusega töövaidluse läbivaatamiseks.
21.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kasutas puhkust ajavahemikul 01.10.2007.a kuni 10.04.2009.a ning kas tal oli õigus saada kasutamata puhkuse eest kompensatsiooni lõpparve koosseisus. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja on lõpparvet kinni pidanud, kuna hagejale tasutud lõpparve kasutamata puhkuse kompensatsiooni ei sisaldanud.
22.Kuni 01.07.2009.a kehtinud töölepingu seaduse § 119 lg 2 sätestas, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve
väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Alates 01.07.2009.a kehtima hakanud töölepingu seaduse § 131 lg 2 näeb ette, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust.
23.Kuni 01.07.2009.a kehtinud palgaseaduse § 32 lg 1 sätestas, et tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kuni 01.07.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 5 nägi ette, et puhkuse kestvust arvutatakse, olenemata tööajakorraldusest tööandja juures, kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Põhipuhkuse kestuseks oli sama seaduse § 9 lg 1 alusel 28 kalendripäeva.
24.Puhkuseseaduse § 15 lg 1 sätestas, et tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Puhkus tuli vormistada tööandja juures kehtestatud korras (§ 22). Vastavalt sama seaduse § 24 lõikele 1 tuli puhkusetasu maksta täies ulatuses välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Vastavalt puhkuseseaduse §-le 25 pidi tööandja töölepingu lõppemise korral maksma töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
25.Käesolevas asjas on hageja väitnud, et ta sõlmis 01.20.2007.a kostjaga töölepingu nr 20, mis lõppes 10.04.2009.a. Töötamise ajal hagejale puhkust ei võimaldatud ning lõpparve koosseisus ei makstud hagejale kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. 18 töötatud kuu eest pidi hageja saama puhkust kokku 42 kalendripäeva, mille eest on kompensatsiooniks 22 400 krooni ehk 1432,22 eurot. Hageja lähtus oma arvestuse esitamisel päevapalgast summas 533,33 krooni ehk 34,10 eurot (16 000: 30 = 533,33 krooni). Lõpparve kinnipidamise eest palus hageja kostjalt välja mõista ühe kuu keskmise palga ehk 1023 eurot.
26.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning leidis, et tema ja hageja vahel sõlmiti tööleping tegelikult juba 01.02.2007.a. Nimetatud päeval asus hageja kostja juurde tööle ning hageja on reaalselt puhanud 60 kalendripäeva ajavahemikul 15.08.2007.a kuni 14.10.2007.a.
27.Hageja omakorda nõustus, et sõlmis esimese töölepingu kostjaga juba 01.02.2007.a, kuid see leping poolte vahel lõpetati. Puhkuse kasutamist kostja juures hageja eitas. Hageja küll soovis kirjutada avaldust puhkuse saamiseks, kuid kostja sellega rahaliste vahendite puudumise tõttu ei nõustunud.
28.Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas oma väiteid tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja hageja vahel 01.10.2007.a sõlmitud töölepingu näol oli tegemist varasema töölepingu ümbervormistamisega. Veelgi olulisemaks peab kohus seda, et kostja ei ole tõendanud puhkuse kasutamist hageja poolt mistahes ajal, sealhulgas ajavahemikul 15.08.2007.a kuni 14.10.2007.a.
29.Kostja kinnitas kohtule oma 07.01.2011.a menetlusdokumendis (toimiku lk 104-106), et tal ei ole kohtule esitada ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et hageja puhkust kasutas. Kostja on samuti omaks võtnud, et puhkusetasu hagejale ei makstud, vaid talle maksti töötasu tavalistel alustel. Sama nähtub ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest (toimiku lk 8183), mille kohaselt on hagejale 12.09.2007.a makstud augustikuu palka ning 18.10.2007.a septembri kuu palka. Puhkuseseaduse kohaselt oleks kostjal tulnud puhkusetasu maksta töötajale ette enne puhkuse kasutamist. Kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistaja ütlustega ning lubas ise tagada tunnistaja ilmumise kohtusse, kuid ei kostja ega tunnistaja ei ilmunud Harju Maakohtu 06.04.2011.a istungile ega 10.06.2011.a istungile. Seega on kostja väited hageja poolt puhkuse kasutamise kohta jäänud täielikult tõendamata.
30.Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks temaga sõlmitud mistahes töölepingu alusel puhkust kasutanud, tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostjal tuli hagejale maksta lõpparve koosseisus välja kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. Kuna kostja seda ei teinud, on ta hageja lõpparvet kinni pidanud.
31.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud puhkusekompensatsiooni ja hüvitise täpsustatud arvestuse kohta, mille hageja esitas kohtule 11.05.2011.a ning mis edastati kostjale 17.05.2011.a. Hageja esitatud arvestuse kohaselt oleks hageja pidanud 18 töötatud kuu eest saama puhkust 42 kalendripäeva. Hageja igakuise töötasu suuruseks oli 16 000 krooni, mis jagatuna 30-ga teeb ühe päevapalga suuruseks 533,33 krooni ehk 34,10 eurot. Korrutades antud summa kasutamata puhkusepäevade arvuga ehk 42-ga, on tulemuseks 1432,22 eurot.
32.Eeltoodust lähtudes tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2455,22 eurot, millest 1432,22 eurot on kompensatsioon kasutamata puhkuse eest ajavahemikul 01.10.2007.a kuni 10.04.2007.a ning 1023 eurot on hüvitis hageja ühe kuu keskmise kuupalga ulatuses lõpparve kinnipidamise eest.
33.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.