Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr 2-10-67397 tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, hageja on tagaseljaotsuse tegemist taotlenud ning kostja on hagimaterjalid väljastusteate alusel 7. juunil 2011.a naabri Heiki Eametsa (Eamets) kaudu edasiandmisega kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud AS-ga Starman sõlmitud kliendilepingust, seadmete kasutamise lepingutest ning liitumis- ja teenuste osutamise lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 123.29 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 123.22 eurot, kokku 246.51 eurot hageja AS Starman kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0.2 % päevas AS Starman kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Antud juhul on hageja juba hagis sellise nõude koos kulunimekirja ja neid kinnitavate tõenditega esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 63.91 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 30 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 95.87 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid selline summa ei ole haginõude suurust ning blanketset hagiavaldust (hageja on selliseid hagisid esitanud kohtusse lähiminevikus sadu) vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale sellistes massiliselt kohtule esitatavates võlanõuetes on kohtu hinnangul maksimaalselt 25 % põhivõla nõude suurusest. TsMS § 177 lg 2 järgi märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.