2 – 10 – 6701
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„28“juunil 2011.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 10 – 6701
Tsiviilasi:
E. D. ́i hagi A. T. vastu 338.24 euro (5 292.33 krooni) nõudes. Hagi hind: 338.24 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: E. D. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudus; Kostja: A. T. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudus;
Kohtuistungi toimumise aeg:
„06“juuni 2011.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Marge Ojaäär, tõlk, Riina Palmi, hageja, E. D. ja kostja, A. T.;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista A. T. ́lt (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 244.42 eurot (kakssada nelikümmend neli eurot ja 42 senti) (3 824.33 krooni) E. D. ́i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta E. D. ́i ja A. T. endi kanda. Kulutused riigilõivule käesolevas tsiviilasjas jätta Eesti Vabariigi kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult
peale Tartu
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
E. D. oli esitanud kohtule hagiavalduse A. T. vastu 338.24 euro (5 292.33 krooni) nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, 2005.a. suvel palus A. T., et E. D. võtaks enda peale Aktsiaseltsi EMT esinduses telefoni järelmaksuga. Pärast E. D. ́ilt nõusoleku saamist sõitsid A. T. ja E. D. Aktsiaseltsi EMT Jõhvi esindusse, kus E. D. sõlmis enda nimelt mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, aga samuti ka Aktsiaseltsi EMT mobiilsidevõrguga liitumislepingu. Hagiavalduse kohaselt oli E. D. ́i poolt ostetud mobiiltelefoni maksumuseks ligikaudu 191.73 eurot (3 000.- krooni). Pärast lepingute sõlmimist andis E. D. järelmaksuga soetatud mobiiltelefoni, koos kasutusvalmis SIM kaardiga üle A. T. ́le. A. T. lubas mobiiltelefoni maksumuse koos sidekuludega tasuda E. D. ́ile kolme kuu jooksul. Mõne aja möödudes hakkas E. D. saama Aktsiaseltsilt EMT arveid, nii mobiiltelefoni osamaksete kui ka sidekulude tasumiseks. 09.jaanuaril 2006.a. andis A. T. E. D. ́ile vabatahtlikult kirjaliku võlakohustuse mobiiltelefoni maksumuse tasumiseks. Pärast kirjaliku võlakohustuse andmist ei olnud A. T. E. D. ́ile enam kättesaadav. Hagiavalduses tunnistas E. D., et Viru Maakohus mõistis E. D. ́ilt välja Aktsiaseltsi EMT kasuks tagaseljaotsusega 244.42 eurot põhjusel, et E. D. ei esitanud kohtule õigeaegselt oma vastuväiteid hagile. E. D., tagaseljaotsuse järgselt, võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud ning 2009.a. jaanuaris täideti Viru Maakohtu tagaseljaotsus Aktsiaseltsi EMT kasuks täitemenetluses sundkorras, mille tõttu pidi E. D. maksma lisaks 244.42 eurole veel täiendavalt täituritasu. Palus hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule kostja, A. T., vaidles hagile vastu (tl.53) ning palus hagi jätta rahuldamata ja kõik kohtukulud E. D. ́i kanda. Kirjaliku vastuse põhjendused jäid kohtule arusaamatuteks.
Hageja, E. D., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja mõista A. T. ́lt välja vastu 338.24 eurot, aga samuti palus E. D. kohtuistungil panna A. T. kanda kõik kohtukulud.
Kostja, A. T., vaidles kohtuistungil hagile vastu, kuna tema oli maksnud Lindorfi inkassofirmale osade kaupa E. D. ́i poolt ostetud telefoni eest järgmiselt: 1 500.- krooni, 1 000.- krooni ja 1 300.- krooni. Maksmine toimus A. T. poolt Lindorfiga sõlmitud maksegraafiku alusel. A. T. palus kohtuistungil jätta hagi rahuldamata ja kõik kohtukulud panna E. D. ́i kanda.
Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks, osaliselt põhjendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. A. T. poolt 09.jaanuaril 2006.a. E. D. ́ile antud kirjaliku võlakirjaga (tl.3), milles A. T. kohustus tasuma E. D. ́ile mobiiltelefoni nr.53602176 maksumuse 15.veebruariks 2006.a.. Raha õigeaegselt maksmisega viivitamise korral kohustus A. T. maksma viivist 10% päevas. Viru Maakohtu 15.novembri 2007.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr.2 – 07 – 32480 (tl.4-5), millega mõisteti E. D. ́ilt välja 3 824.33 krooni Aktsiaseltsi EMT kasuks. Kõik menetluskulud jäeti tagaseljaotsusega E. D. ́i kanda. Kohtutäituri Krista Järveti poolt esitatud keelumärke seadmise avaldustega (tl.6-7). Kohtutäituri Krista Järveti poolt tehtud täitekulu väljamõistmise otsusega (tl.8), millega luges kohus tõendatuks, et E. D. ́ilt mõisteti välja 52.- krooni täitekulu. Fotoärakirjaga E. D. ́i pensionitunnistusest nr.NP00743 (tl.9-10). E. D. ́i poolt esitatud riigi menetlusabi taotlusega (tl.11-13). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.14) A. T. andmetega. Tsiviilasja kohtualluvuse järgi Jõhvi kohtumajale saatmise kirjaga 17.veebruarist 2010.a. (tl.15). Kohtu päringutega E. D. ́i varalise olukorra kohta, aga samuti vastustega päringutele (tl.16-41). Viru Maakohtu 22.märtsi 2010.a. määrusega (tl.42-43), millega luges kohus tõendatuks, et E. D. vabastati täielikult riigilõivu kandmisest. Viru Maakohtu 25.märtsi 2010.a. määrusega (tl.47). A. T. kirjaliku vastusega hagile (tl.53). Fotoärakirjaga Swedbank ́i maksekorraldusest 18.maist 2007.a. (tl.54), mille kohaselt maksis A. T. Aktsiaseltsile EMT 1 360.25 krooni E. D. ́i võlga. Väljatrükkidega maksekorraldustest, mille sisu jäi kohtule arusaamatuks (tl.5556). E. D. ́i kirjaliku seisukohaga 29.juunist 2010.a. A. T. kirjalikule vastusele (tl.63). Kohtuistungil esitatud Swedbank ́i 18.mai 2007.a. maksekorralduse originaaliga, fotoärakirjadega maksekorraldusest nr.138 08.jaanuarist 2008.a. ja maksekorraldusest nr.131 23.novembrist 2007.a., mille kohaselt maksis A. T. Lindorf Eesti Aktsiaseltsile 2 500.- krooni E. D. ́i võlga. 06.juunil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §30 sätteid, mille kohaselt on võlatunnistuseks leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega
tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus – või kutsetegevuses. VÕS §78 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Võlausaldaja võib keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui: 1) kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks, või 2) kolmandal isikul on muu õigustatud huvi kohustuse täitmiseks ning võlgnik ei ole kohustust õigeaegselt täitnud või on ilmne, et ta seda õigeaegselt ei täida, samuti kui võlasuhtest tulenevad õigused, millest tulenevat kohustust täidetakse, on panditud või arestitud ja kohustuse mittetäitmise korral satuks õiguse realiseerimine ohtu. Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS §96 kohaselt, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Kui kohustus on täidetud osaliselt või kui võladokumendil on näidatud ka võlausaldaja muud õigused või kui võlausaldajal on võladokumendi tagastamata jätmiseks muu õigustatud huvi, võib ta keelduda võladokumendi tagastamisest tingimusel, et ta teeb võladokumendile kohustuse täitmist tõendava pealdise. Kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. VÕS §101 lg.3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või
sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS §127 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS §396 sätetele, kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS-is §396 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS §407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib TsMS §407 lg.1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS §407 lg.1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus ei tee TsMS §407 lg.1 sätestatud alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. 51) Kohus võib keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui hagi toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. 6) Kui hageja taotleb TsMS §407 lg.1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et E. D. ́i hagi A. T. vastu oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et A. T. ́lt tuli välja mõista 244.42 eurot (3 824.33 krooni) E. D. ́i kasuks, milline summa mõisteti E. D. ́ilt välja Aktsiaseltsi EMT kasuks Viru Maakohtu 15.novembri 2007.a. tagaseljaotsusega. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks jätta E. D. ́i ja A. T. endi kanda. Kulutused riigilõivule käesolevas tsiviilasjas jättis kohus Eesti Vabariigi kanda, kuna E. D. ́ile oli antud riigi menetlusabi ja ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest käesolevas tsiviilasjas, aga samuti ilmes kohtuistungil, et A. T. oli töötu ja temal ei olnud vara riigilõivu tasumiseks. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §30 sätete kohaselt sõlmisid E. D. ja A. T. võlatunnistuseks lepingu, millega A. T. lubas E. D. ́ile kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega loodi iseseisev kohustus ja millega A. T. tunnistas E. D. ́i ees kohustuse olemasolu selles, et E. D. oli omal kulul ostnud A. T. ́le Aktsiaseltsist EMT järelmaksuga mobiiltelefoni ja sõlminud liitumislepingu ning andnud võrkulülitatud töökorras mobiiltelefoni sealsamas üle A. T. ́le, kes omakorda kohustus E. D. ́ile tagasi maksma, E. D. ́i poolt tehtud, mobiiltelefoni soetamisega kaasnenud kulud. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §396 sätete kohaselt A. T., kes võlgnes E. D. ́ile rahasumma muul õiguslikul alusel, võis E. D. ́iga (võlausaldajaga) kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. A. T. vastuväited, et ta oli juba võlgnetava summa tasunud, ilma E. D. ́i teadmata, Aktsiaseltsile EMT ja teda esindanud inkassofirmale jättis kohus arvestamata, kuna kohus luges tõendatuks, et VÕS §96 kohaselt, kui A. T. (võlgnik) oli kohustuse kohta välja andnud, kohustuse olemasolu tõendava, dokumendi (võladokumendi), võis ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui E. D. (võlausaldajana) võladokumenti ei oleks tagastanud, siis võis A. T. võlgnikuna nõuda E. D. ́ilt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Kui kohustus oleks olnud täidetud osaliselt või kui võladokumendil oli näidatud ka E. D. ́i muud õigused või kui E. D. ́il oli võladokumendi tagastamata jätmiseks muu õigustatud huvi, siis võis E. D. keelduda võladokumendi tagastamisest tingimusel, et E. D. oleks teinud, A. T. nõudel, võladokumendile kohustuse täitmist tõendava pealdise. Kohus luges tõendatuks, et A. T. võladokumendi tagastamist E. D. ́ilt ei nõudnud, aga samuti ei nõudnud A. T. ka täitmise pealdise tegemist võlatunnistusele, siis luges kohus tõendatuks, et A. T. vastuväited E. D. ́i hagile olid paljasõnalised ja tõendamata ning tegelikult A. T. E. D. ́i ees kohustust täitnud ei olnud. Antud asjaolu leidis tõendamist ka Viru Maakohtu
tagaseljaotsusega, millega mõisteti E. D. ́ilt välja mobiiltelefoni soetamisega Aktsiaseltsile EMT võlgnetav summa. Kohus luges tõendatuks, et E. D. ́i kohtukulude nõue ja tagaseljaotsuse täitmiskulude nõue A. T. vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna, VÕS §127 lg.1 ja lg.2 sätete kohaselt, E. D. ́ile kahju hüvitamise eesmärgiks oli E. D. ́i asetamine olukorda, mis oli võimalikult lähedane olukorrale, milles E. D. oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulunud E. D. ́ile hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus luges tõendatuks, et E. D. ́il tekkis kahju mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu sõlmimisest Aktsiaseltsiga EMT, aga samuti ka liitumislepingu sõlmimisest. Aktsiaselts EMT nõudis kohtu kaudu E. D. ́ilt järelmaksuga müügilepingu täitmist, mille sätete eesmärgiks ei olnud kohtukulude ärahoidmine E. D. ́il. Ka ei tekitanud E. D. ́il tagaseljaotsusega seotud kohtukulusid ja täitekulusid ka asjaolu, et A. T. ei täitnud vabatahtlikult A. T. poolt E. D. ́ile antud kirjalikku võlakohustust. Kohus luges tõendatuks, et E. D. ́il tekkisid kohtukulud ja täitekulud selle tõttu, et, E. D., rikkudes kehtiva seadusandluse sätteid ja Viru Maakohtu poolt esitatud hagile kirjaliku vastuse esitamise nõuet, ei suhelnud Viru Maakohtuga ja ei esitanud tähtaegselt kirjalikku vastust hagile, mille tõttu rahuldas kohus Aktsiaseltsi EMT hagi tagaseljaotsusega E. D. ́i kahjuks. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §101 lg.3 kohaselt ei võinud E. D. (võlausaldajana) tugineda kohustuse rikkumisele A. T. poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid A. T. vastu niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas E. D. ́i enda õigusvastane ja süüline tegu (tegevusetuse näol Aktsiaseltsi EMT hagile mittevastamisel) ja E. D. ́ist tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kandis. Kohus luges tõendatuks, et E. D. sai aru ja pidi aru saama, et sõlmides Aktsiaseltsiga EMT liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, peab E. D., lepingu ühe poolena, seda lepingut Aktsiaseltsi EMT ees ise ka täitma. Kohus soovitas A. T. ́l pöörduda Aktsiaseltsi EMT ja Lindorf Eesti Aktsiaseltsi poole tema poolt E. D. ́i eest makstud summade tagastamise nõudega.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.