2-09-62151/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Julianus Inkasso OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. N. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 26.09.2005 liitumislepingu, mille kohaselt AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 kostja vastase nõude põhisummas 7 563, 48 krooni OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutatuks lisaks olevatele mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab perioodi 18.02.2007 kuni 18.11.2009 eest viivist 7 562, 48 krooni. Neil asjaoludel nõuab Julianus Inkasso OÜ hagis N. S. vastu põhivõlgnevuse 7 563, 48 krooni ja viiviste 7 562, 48 krooni tasumist. Lähtudes TsMS §-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, üldtingimustest, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, viivise arvestusest ning nõude loovutamise teatisest ( tl 9-23). VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus on 483, 39 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised perioodi eest 18.02.2007-18.11.2009 eest 483,33 eurot. Hageja taotleb kostjalt TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni lepinguga ettenähtud määras viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hagiavaldusest nähtub, et 18.11.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 11 401, 84 krooni, so 728, 71 eurot, kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 7 562, 48 krooni, so 483, 33 eurot, sidudes sisuliselt peaaegu viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on 18.11.2009 seisuga 728, 71 eurot, põhistanud lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. Seega tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista hageja kasuks viivis 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest põhinõudelt 483, 39 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, so 25.11.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Lisanduv viivis koos 18.11.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega kokku ei või ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 600 krooni, so 102, 26 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 3 000 krooni, so 191, 73 eurot. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 6-8). Täiendavalt on hageja kandnud menetluskuluna kohtutäituri tasu 420 krooni, so 26, 84 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 143 p 4 on asja läbivaatamise kulu menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud. Hageja on kandnud kohtutäituri tasuna menetluskulu 420 krooni, so 26,84 eurot. Kohtutäitur on kättetoimetanud kostjale menetlusdokumendid. Kohtutäiturile on tasutud hageja poolt selleks tasutud summa arvelt 26, 76 eurot ning hagejale on tagastatud kohtumäärusega enamtasutud osa 0,08 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 102, 26 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26, 76 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ja taotluse esitamisega menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 96 eurot.