Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Välja mõista R.L.ilt viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (3493.97 eurot) alates 28.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni määr 0.25 % päevas Swedbank Liising AS-i kasuks.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama

2 (3)

kaja). Edasikaebamise kord

Hageja võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, hageja on tagaseljaotsuse tegemist taotlenud ning kostja on hagimaterjalid väljastusteate alusel 31. mail 2011.a isiklikult allkirja vastu kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud Swedbank Liising AS-ga sõlmitud liisingulepingutest ja käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ehk lepingutes kokkulepitud määras. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 29 375.99 eurot, viivised 245.41 eurot, inkassoteenused 19.18 eurot ja liikluskindlustuse võlgnevus 33.17 eurot, kokku 29 673.75 eurot hageja Swedbank AS kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0.25 % päevas AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Antud juhul on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 3 195.58 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.