2-10-52735
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
27.juuni 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-52735
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
746, 98 eurot Swedbank Liising AS hagi R. I. vastu 824, 89 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja Swedbank Liising AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Külli Reinfeld; kostja R. I. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx.
rahuldada Swedbank Liising AS hagi R. I. vastu. Välja mõista R. I. Swedbank Liising AS kasuks 824 (kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja 98 senti. Välja mõista R. I. Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 740, 59 eurolt, alates 26.oktoobrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Swedbank Liising AS menetluskulud jätta R. I. kanda. Välja mõista R. I. Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R. I. tasuda menetluskulult, so 191, 73 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Swedbank Liising AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. I. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 22-25), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 18.aprillil 2011 (tl 36). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Trendimport OÜ (müüja) ja kostja 09.09.2006 EGO järelmaksuga müügilepingu (leping 1), mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Lepingu kohaselt oli viimase makse tähtpäev 15.09.2009 ja intressimäär oli 15,9% aastas. 10.09.2006 sõlmisid Enteritmarket AS ja kostja Ego järelmaksuga müügilepingu (leping 2), mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus
2 (4)
selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Lepingu kohaselt oli viimase makse tähtpäev 15.10.2008 ja intressimäär 13, 9 % aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 19.12.2007 kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise. Hageja teatas kostjale saadetud kirjas, et lisaks juba tekkinud võlgnevustele nõuab ta iga teatise koostamise ja postitamise eest 50 krooni. Hageja kordas teatist 20.02.2008. Kostja jättis sellest hoolimata võlgnevuse tasumata. Hageja nõue on kokku 12 906, 68 krooni, millest lepingu 1 järgne nõue 11 033, 87 krooni ( põhivõlgnevus 9 885, 75 krooni ja intress 1 148, 12 krooni) ja lepingu 2 järgne nõue 1 872, 81 krooni (põhivõlgnevus 1 701, 99 krooni, intress 70, 82 krooni ja tähitud teatise saatmise tasu 100 krooni). Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi R. I. vastu 12 906, 68 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt ( so EKP intress+ 7% aastas summalt 11 587, 74 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingutest, maksegraafikutest, üldtingimustest, kirjad kostjale ja võlgnevuse arvestused (tl 8-17). VÕS § -de 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 103 lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 256, kohaselt kohustub faktoorlepinguga üks isik ( faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktoorvõlgniku) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktoorvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 12 906, 68 krooni, so 824, 89 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt 11 587, 74 kroonilt, so 746, 59 eurolt alates hagi esitamisest, so 26. oktoobrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude
3 (4)
nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni, so 191, 73 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt R. I. välja mõista Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 191, 73 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult, so 191,73 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.