2-11-21697/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

13.06.2011 vastuses tunnistavad kostjad hagi täies ulatuses. Vastuväiteid kostjatel ei ole. Kostjad on nõus asja menetlemisega kirjalikult õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostjad loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne otsuse teatavaks tegemist. Kohus edastas kostjate vastuse hagejale ning palus hagejal teatada, kas ka hageja soovib loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest TsMS § 630 lg 2 järgi. Tähtaegselt hageja kohtule ei vastanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuivõrd kostjad on oma 13.06.2011 vastuses kogu hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega. EM ja hageja vahel 15.08.2007 sõlmitud liisingulepingust ja RMja hageja vahel 15.08.2007 sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 6 781,44 eurot ja viivist põhinõudelt määras 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad ei ole esitatud tõendite põhjal lepingutest tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks 6 781,44 eurot ning viivis 7% põhinõudelt aastas alates 10.05.2011.a kuni põhinõude 6 781,44 eurot täieliku tasumiseni. VÕS § 145 lg 1 tulenevalt on kostjate vastutus solidaarne. Käenduslepingust tulenevalt on RM vastutus piiratud 27 516,71 euroga. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostjad võtnud küll hagi kohe õigeks, kuid nad ei ole tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Hagiavalduses ja selle lisades esitatud informatsioonist võib järeldada, et kostjad hoidsid oma kohustuse täitmisest kõrvale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.