Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

et lepingu lõpetamine oli seotud hageja kohustuste rikkumisega, kuid ei ole selgitanud milliseid kohustusi hageja rikkus. Kostja pole ka teatanud, millises mahus ta omam kohustused väidetavalt täitnud on. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 9 456 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused 04.03.2011 kohtule esitatud vastuse ja 22.03.2011 täienduse kohaselt on kostjale arusaamatu hageja nõude summa. Ettemaksuks oli 10 080 krooni, millest 1 344 krooni lahutamisel on tulemiks 8 736 krooni, mitte 9 456 krooni. Kostja leiab, et hoopis hageja rikkus lepingut, mis õigustas kostjapoolset lepingu ülesütlemist koos seadusest tuleneva õigusega jätta tagastamata rahasumma tehtud kulutuste osas. Asjakohased vastuväited on kostja hagejale esitanud juba oma 30.11.2010 vastuses pretensioonile. Kostja ütles lepingu üles 18.11.2010 e-kirjaga tuginedes VÕS § 116 lg-le 1, lg 2 p-dele 2 ja 4, lgle 6, § 196 lg-tele 1-2. Hageja viide kostjapoolsele ülesütlemisega viivitamisele (VÕS § 196 lg 3) on otsitud ja meelevaldne. Kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostja ütles lepingu üles koheselt kui sai selgeks oluline lepingurikkumine. Kostja on ainuke sellelaadsete moeürituste korraldaja baltikumis, kes on „World League of Beauty and Fashion“ liige. Nimetatud moeürituste korraldajaliikmed ei saa endale lubada madalakvaliteedilise töö tegemist. Poolte kirjavahetusest nähtub samuti, kui suurt tähtsust omistas kostja asja kvaliteedile. Kostja soovis tagada kogu ürituse kõrget kvaliteeti ja toonitas korduvalt, et eesmärgi saavutamiseks on vajalik kõikide osalejate soov ja tegutsemine kõrgete kvaliteedinõuete osas. Kvaliteedinõuded tulenesid otseselt pooltevahelise lepingu kostja kohustustest ning hageja (samas ka teiste osalejate) õigustatud ootustest alates plakatite väljatöötamisest, kujundamisest ning kvaliteettrükist kuni külaliste majutamise korraldamiseni viie tärni hotellis. Kostja kontseptsioonijuht seletas hagejale, et viimase poolt pakutud formaat ja kvaliteet ei sobi selle madala taseme tõttu ning plakatit ei ole võüimalik trükkida ja üritusel eksponeerida, sest see ei vastaks ürituse üldisele tasemele ning kahjustaks teiste osalejate huve. Hageja teatas, et teda ei huvita kvaliteedinõuete järgimine, tema tahteks on lepingu järgimine. Hageja korraldused ei võimaldanud töid edasi teha ja nõuetekohaselt lõpuni viia, mistõttu kostja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Kuna selleks hetkeks oli kostja teinud töö valmimiseks kulutusi, siis tuginedes VÕS §-le 653 tagastas kostja hagejale ettemaksu osa, mis ei olnud kaetud kostja poolt tehtud töö tasu ja kulutuste osaga. Kostja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub kohtukulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kostja on nõustunud asja kirjaliku menetlemisega. Kohus rahuldas 06.06.2011 otsusega hagi lihtmenetluses osaliselt ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Otsus toimetati hagejale kätte 09.06.2011 ja kostjale 11.06.2011. 20.06.2011 teatas hageja kohtule soovist esitada otsusele apellatsioonkaebus. TsMS § 448 lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesolevaga täiendab kohus Harju Maakohtu 06.06.2011 otsust kirjeldava ning põhjendava osaga. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud 05.11.2010 töövõtulepingu. Vaidlust ei ole lepingu sisu ja poolte kohustuste mahu üle. Vaidlustatud ei ole ettemaksu tasumist ning selle tagastamist summas 1 344 krooni. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Asja materjalidest nähtub, et hageja on eksinud, märkides hagiavalduses ettemaksu summaks 10 800 krooni. Nii pooltevahelisest lepingust kui ka arvest nr 1011095 nähtub, et ettemaksusummaks oli 10 080 krooni. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et arvestades tagastatud summat 1 344 krooni, saab hageja nõue olla 8 736 (10 080 – 1 344) krooni, mitte aga 9 456 krooni. Vaidlus seisneb selles, kas kostjal oli pärast ülesütlemist õigus jätta tagastamata osa ettemaksust. Kostja leidis, et hageja pani toime olulise lepingurikkumise. VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja arvates oli tegemist oluliste lepingurikkumistega VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 järgi. Kostja jättis enda tehtud kulutuste katteks hagejale tagastamata osaliselt ettemaksu. Õiguse selleks annab VÕS § 653, mis sätestab, et kui töö on puuduse tõttu tellija muretsetud materjalis või tellija poolt töö tegemiseks antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud, halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Vaidluse korral nimetatud sätete kohaldamise üle on töövõtjal vajalik tõendada tasu ning kulutuste põhjendatus. Antud juhul tähendab see, et kostja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama talle tasumisele kuuluva tasu põhjendatust ning kulutuste kandmist. Kohtu arvates ei ole kostja esitatud väited tõendatud. Kostja ei ole asja materjalidele lisatud pooltevahelises kirjavahetuses ega ka kohtule esitatud vastustes kirjeldanud, milles seisnes tema kulu, millise osa tööst on ta valmis teinud ning milline on tasu osa, mida ta oleks enda väidete kohaselt õigustatud saama. Kostja ei ole selgitanud isegi seda, kas tagastamata ettemaksu osa hõlmas ainult kantud kulutusi või sisaldus seal ka osaline tasu tehtud töö eest. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud tõenditena pooltevahelise kirjavahetuse (vene keeles) ning T OÜ „Arve Saateleht 1046“. Vaatamata kohtu 22.02.2011 nõudmisele tõlkida kirjavahetus TsMS § 33 lg 1 järgi eesti keelde, kostja seda ei teinud. Kostja leidis oma 04.03.2011 vastuses, et kirjavahetuse tõlkimise maksumus on ebaproportsionaalne võrreldes hagihinnaga. TsMS § 32 lg 1 järgi on kohtu töökeeleks eesti keel, kohus jätab kostja tõendid tõlkimata osas tähelepanuta. „Arve Saateleht 1046“ ei tõenda kohtu arvates hageja käsundiga seotud kulutuste kandmist. Arvelt nähtub üksnes, et T OÜ on kostjale esitanud 08.11.2010 sularaha arve kodulehe valmistamise ja reklaami kujundamise eest. Sellele, et arve oleks mingilgi viisil seotud hageja AMOÜ-ga või hagiavalduses kirjeldatud üritusega, ei viita miski. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid talle õiguse jätta ettemaks osaliselt tagastamata. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt. Eelnevalt on tuvastatud, et ettemaksu summaks oli 10 080 krooni. Ettemaksust on kostja tagastanud 1 344 krooni, seega tuleb kostjal hagejale tagastada täiendavalt 8 736 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8 736 krooni ehk 558,33 eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Jaanus Saaremõts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.