Võlaõigus › Muud

2-09-49186 Nii hageja poolt ehitatud Metsa 7a elamu kui kanalisatsioonitorustikud ja pumpla valmisid 2005.a. suvel. 18.07.2005.a. väljastati Metsa 7a korterelamule kasutusluba, mille lisaks olevale ehitise ülevaatuse aktile on andnud kooskõlastuse ka kostja esindaja. 19.juulil 2005.a. anti hageja poolt Pärnu linnale üle Metsa tn. 7A korteriomandid. Asjaõiguslepingu alusel sai Pärnu linn Metsa tn. 7A kinnistu omanikuks. Kinnistul asuv kanalisatsioonipumpla koos sisseseadega, nagu ka Metsa tänavale rajatud kanalisatsioonitorustikud, milliste rajamist finantseeris hageja, jäid kostja AS Pärnu Vesi omandisse. Hageja tasus kostjale viimase poolt esitatud arvete ja liitumislepingu 01.08.2005.a. lisa 1 alusel kokku summa 1 141 863,60 krooni, millest kulutused kanalisatsioonitorustike ja pumpla (koos projekteerimise ja elektriühenduse rajamisega) rajamiseks olid hageja arvestuste järgi 1 056 596,80 krooni. Kostja poolt hagejaga 11.märtsil 2005.a. liitumislepingut nr. 9/05 sõlmides selgitasid kostja esindajad, et tulevikus liituvad ja hakkavad hageja vahenditest ehitatud kanalisatsioonitorustikke ja pumplat kasutama ka ümbruskonna teiste kinnistute omanikud. Kostja esindajad viitasid ka Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001.a. määrusega nr. 21 kinnitatud „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskirjale“ (edaspidi nimetatud eeskiri) ning eeskirja punktile 6.8., mille kohaselt kostja ja ka hageja tõlgenduse ja arusaamise kohaselt pidi kostja kompenseerima hageja poolt kanalisatsioonitrassidele ja pumplale tehtud kulutused teistele tulevikus nende trasside ja pumplaga liitujatele langevas osas. Kostja selgituste ja ka hageja esindajatele teadaoleva kohaselt toimis liitumislepingu sõlmimise ajal ja sellele eelnevalt praktika, et kui mõni liituja teeb suuri investeeringuid üldkasutusse minevate trasside rajamiseks ja nende trassidega liituvad teised isikud, hüvitatakse liitujale kulutused teistele liitujatele langevas osas. Hagejat informeeriti, et pärast hageja vahenditest kanalisatsioonitorustike ja pumpla ehitamist toimub Metsa tänava ja sellega külgnevatel ja ristuvatel tänavatel kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja selleks on vastavad kavad ja projektlahendused olemas. 2008.a. detsembris said hageja seaduslikud esindajad teada, et pärast hageja vahenditega rajatiste ehitamist Metsa tänavale on kanalisatsioonitrasside ja pumplaga liitunud hulgaliselt teiste kinnistute omanikke. Hageja pöördus 17.12.2008.a. kostja poole kirjaliku taotlusega, et kostja hüvitaks hagejale viimase kulutused kanalisatsioonitrassidega liitujatele langevas osas. Hageja sai kostja esindajatelt osalist informatsiooni, et trassidega on liitunud ümbruskonna kinnistute, s.h. Metsa tn. 2, 4,5, 7 ja 10, Riia mnt. 94-102, 131-169, Mere tn. 1 ja Papiniidu 36, 38 kinnistute omanikud. Kostja pöördus oma 31.12.2008.a. kirjaga Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna poole, et saada seisukohta liitumiseeskirja punkti 6.8. tõlgendamise kohta. Vastus Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnast saadeti kostjale 04.02.2009.a. Kostja teatas oma 26.02.2009.a. kirjaga nr. 2.3/163, et keeldub hagejale hüvitist maksmast. Põhjenduseks toodi asjaolu, et vastavalt eeskirja punktile 6.8. kompenseeritakse liituja poolt tehtud kulutused veeettevõtja poolt teistele liitujaile langevas osas siis, kui toimub selle ala arendamise kava kohane rajatiste ehitamine. Kostja selgitas, et Pärnu linna Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas ei ole ette nähtud Metsa tänava piirkonna arendamist. Seega on kostja peale hagejaga liitumislepingu sõlmimist asunud eeskirja punkti 6.8. mõtet tõlgendama erinevalt varasemast tõlgendusest ja kokkuleppest. Hageja veendumuse kohaselt on kostja rikastunud hageja arvel, kuivõrd hageja vahenditest ehitatud kanalisatsioonitrassid ja pumpla, mis liitumislepingu kohaselt jäid kostja omandisse, on võimaldanud kostjal sõlmida liitumislepinguid teiste liitujatega ja saada viimastelt liitumistasu ning tasu kanalisatsioonitrasside kasutamise eest. Hageja on seisukohal, et kostja keeldub alusetult ja vastuolus liitumislepinguga hüvitamast hagejale tema kulutused teistele liitujatele langevas osas. Liitumislepingu lisaks oli Pärnu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri. Seega tuleb eeskirja ja selles sisalduvaid tingimusi lugeda liitumislepingu tüüptingimusteks ja eeskirju

3 (16)

2-09-49186 liitumislepingu osaks. Kuivõrd kostja on oma 26.02.2009.a. kirjas, milles tema keeldus hagejale kulutuste hüvitamisest, viidanud eeskirja punktile 6.8., on tuvastatav, et ka kostja loeb eeskirja tingimusi liitumislepingu tüüptingimusteks. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega ei pea tüüptingimus olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes. Selle sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Hagejale teadaolevalt kasutab kostja oma liitumislepingutes peaaegu alati viidet, et lepingu osaks või aluseks on eeskiri. Pärnu Linnavolikogu määrusega kinnitatud eeskirjas sisalduvaid tingimusi ei saanud hageja ega saa ka teised kostjaga liitumislepingu sõlminud või sõlmivad isikud iseseisvalt lepingut sõlmides mõjutada. Riigikohus on oma korduvates lahendites asunud seisukohale, et tüüptingimuste kasutamisel on peaprobleemiks ühe lepingupoole lepinguvabaduse piiramine faktiliselt üksnes lepingu sõlmimise vabadusega. Tüüptingimuste kasutamise korral on üldjuhul tegemist pooltevahelise läbirääkimispositsiooni ebavõrdsusega. ÜVVKS § 6 ei ole andnud kohaliku omavalitsuse volikogule, seega ka Pärnu Linnavolikogule õigust imperatiivselt määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas vee-ettevõtja vastutust ja hüvitamiskohustust piiravaid tingimusi. Hageja on seisukohal, et eeskirja punkt 6.8. ei ole imperatiivne, s.t et poolte kokkuleppel võib sellest kõrvale kalduda. Eeskirja punkti 5.1. kohaselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumine toimub liituja poolt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal koostatava liitumislepingu alusel. Eeskirja punkti 5.12. kohaselt liitumislepingus määratakse kindlaks liitumistingimused, liitumistasu suurus, selle tasumise kord, liitumise tähtaeg ja vajadusel muud liitumisnõuded. Eeskirja punkt 6.1. sätestab üldnõude, et liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendus, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele, keskkonnakaitse tingimuste täitmine ja põhjendatud tulukus, kusjuures arendustegevuse tulukus ei tohi ületada kümmet protsenti. Tulukuse määra kinnitab Pärnu linnavalitsus mitte vähem kui viieaastaseks perioodiks. Pärnu Linnavalitsuse 11.02.2005.a. korralduse nr. 75 punktis 1 määrati Metsa 7a objekti ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumisel veeettevõtja põhjendatud tulukuseks liitumistasu arvestamisel 0 %. Käesolevas asjas ei oleks tekkinud vaidlusi, kui kostja poleks hakanud tõlgendama pärast hagejalt hüvitise nõude saamist eeskirja punkti 6.8. alusetult enda kasuks ja vastuolus liitumislepingu sõlmimise ajal poolte sellekohase tõlgendusega. Seega leiab hageja, et asja lahendamisel ja kostjal hageja suhtes liitumislepingust tuleneva rahalise hüvitise tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks tuleb juhinduda VÕS § 39 lg-s 1 sätestatust. VÕS § 39 lg 1 esimese lause järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Seejuures tuleb hageja arvates arvestada muu hulgas ka VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. VÕS § 39 lg 1 teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega tuleb VÕS § 39 lg-st 1 lähtudes tüüptingimust tõlgendada objektiivselt lepingu teiseks pooleks oleva n-ö mõistliku isiku, st selle lepingupoolega (antud asjas hagejaga) sarnase mõistliku isiku, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, seisukohalt ning kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes kannab ka lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske.

4 (16)

2-09-49186 Hageja veendumuse kohaselt ei ole ühtki mõistlikku põhjust eeldada, et hageja või temaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel oleks sõlminud liitumislepingu tüüptingimusel, et liituja teeb üle miljoni krooni väärtuses kulutusi kostja omandisse jääva ühiskanalisatsiooni rajatiste rajamiseks ja kui selle rajatud ühiskanalisatsiooniga liituvad teised ümbruskaudsete kinnistute omanikud, siis hüvitatakse ehk kompenseeritakse liituja poolt tehtud kulutused kostja poolt teistele liitujatele langevas osas vaid siis, kui toimub selle ala arendamise kava kohane rajatiste ehitamine. Iga hagejaga sarnane mõistlik isik sai ja pidi mõistma, et kui tema teeb oma vahenditest suuri kulutusi ühiskanalisatsioonirajatiste väljaehitamiseks ja kui selle ühiskanalisatsiooni osaga liituvad hiljem täiendavalt teised isikud, tuleb liituja tehtud kulutused teistele liitujatele langevas osas kompenseerida vaatamata sellele, kas Pärnu linn kehtestab nimetatud alale ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVVKS § 4 lg 1 mõttes) või mitte. Hageja nõustus ühiskanalisatsioonitrasside rajamisega ja hageja poolt mõistetavas eeskirja punkti 6.8. kui lepingu tüüptingimuse tõlgenduses seetõttu, et ehitades lepingu alusel Pärnu linnale nn sotsiaalmaja, ei võimaldanud olemasolevad tehnilised tingimused ilma täiendavate kanalisatsioonitrassideta ja pumplata suunata maja reovett Pärnu linna ühiskanalisatsiooni. Iga hagejaga mõistlik isik oleks talitanud samamoodi. Hageja soovib märkida ka asjaolu, et Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2025 on vastu võetud alles Pärnu Linnavolikogu 15.02.2007.a. otsusega nr.16. Seega ei hageja ega ükski hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks saanud eeskirja punkti 6.8. tõlgendada sarnaselt, nagu kostja seda käesoleval ajal teeb, sest ükski hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks võtnud riski teha suuri kulutusi ühiskanalisatsioonirajatiste väljaarendamiseks, kui kulutuste kompenseerimine oleks sõltunud ebamäärasest tingimusest s.t. kas tulevikus on Metsa tänava piirkond hõlmatud Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga või mitte. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et eeskirja punkti 6.8. kui liitumislepingu tüüptingimust tuleb tõlgendada selliselt, et liituja poolt tehtud kulutused kompenseeritakse kostja poolt teistele liitujatele langevas osas ka siis, kui Metsa tänava piirkond ei ole hõlmatud ametlikult Pärnu Linnavolikogu poolt 2007.a. kehtestatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga ja kui selle ala arendamine või ühiskanalisatsiooni rajatiste rajamine toimub ükskõik millise muu kava, detailplaneeringu või muul sellisel alusel. Hageja leiab, et asjas ei oma tähtsust, kas hageja poolt rajatud kanalisatsiooniga liitujad on tasunud liitumislepingute järgi kostjale nõutavas suuruses liitumistasu või mitte. Hagejat ei või kahjustada sellega, kui kostja või Pärnu linn mingisugusel põhjusel näiteks vabastab mõne liituja liitumistasu maksmisest. Kui kohus tõlgendab mingil põhjusel kõnealust tüüptingimust hageja kahjuks, tuleb hageja arvates kohtul kaaluda eeskirja punkti 6.8. kui tüüptingimuse tühisust. Eelnimetatud tüüptingimuse tühisuse alused on käesolevas asjas tuvastatavad. VÕS § 41 sätestab tüüptingimusega lepingu kehtivuse ja selle kohaselt kui tüüptingimus on tühine, kehtib leping muus osas edasi, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise tingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kui tüüptingimus oleks tühine, tuleks kohtul kohaldada seda liiki lepingu, nagu seda on liitumisleping, kohta sätestatut. Siiski hageja leiab, et kuigi VÕS § 39 lg esimese lause kohaselt tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib, siis sama lõike teise lause kohaselt, kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Eeltoodus saab järeldada, et kui tingimuse osad on teineteisest keeleliselt ja sisuliselt eraldatavad ning eraldi arusaadavad ja iseseisvalt kohaldatavad, jääb tingimus ühe osa tühisuse korral muus osas kehtima. Seega on kohtul õigus ja hageja taotleb, et kui kohus tõlgendab tüüptingimust hageja kahjuks, siis kohus tuvastaks eeskirja punkti 6.8. kui tüüptingimuse tühisust osaliselt, kasutades nn blue pencil testi s.t. tuleb esitada küsimus, kas teatud osa mahatõmbamisega saab

5 (16)

2-09-49186 tingimuse kehtivaks muuta. Kui eeskirja punktis 6.8. maha tõmmata kasutatav tühine lisand „arendamise kava kohane (erinevates käänetes)“, jäävad ülejäänud eeskirja punkti 6.8. tingimused kehtima. Järelikult jäävad kehtima ka kostja kohustused hageja ees hüvitada hageja kulutused teistele liitujatele langevas osas. Hageja leiab, et viimase alternatiivina, kui hageja poolt eelnevalt esitatud kaks põhjendust kostjal kohustuse olemasolu hageja ees ei leia kohtu poolt toetust, tuleb kõne alla hageja poolt kostja vastu nõude esitamine kahju hüvitamise nõudena alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja võib olla alusetult rikastunud hageja arvel ulatuses, millises osas tema omandas hageja arvel ühiskanalisatsiooni torustikud ja pumpla ja millises osas tema ei ole hagejale maksnud hüvitust teiste liitujatele langevas ja teiste liitujate poolt kostjale tasumisele kuuluva liitumistasu koosseisus oleva ühiskanalisatsiooni arendamise kulude osas. Hageja poolt tehtud arvestuse aluseks on kostjalt saadud esialgsed andmed selle kohta, millised kinnistud on kostja poolse kava või muu dokumendi alusel algselt kavandatud liituma hageja poolt rajatud ühiskanalisatsiooni torustikuga ja pumplaga ja millised kinnistud on kostjalt saadud andmete kohaselt käesolevaks hetkeks eelnimetatud rajatistega liitunud. Summad on arvestatud iga kanalisatsiooniga liitunud kinnistu kohta arvutatud protsentide järgi ja arvestamata on liitumata kinnistutele langev osa. Arvestuse aluseks on võetud kanalisatsiooniga liitunud ja liitumata kinnistutele langev ja hageja poolt tehtud kulutuste kogusumma esialgses väärtuses koos käibemaksuga (18 %) 979 872.00 krooni (käibemaksuta summa 830 400.00 krooni). Hageja andmetel on hageja poolt rajatud kanalisatsiooniga (ka pumplaga) liitunud alljärgnevad kinnistud: Riia mnt. 94, 1,9%, 15 801.20 krooni; Riia mnt. 96,1,8%,14 700.00 krooni; Riia mnt. 98, 1,7%,13 794.10 krooni; Riia mnt. 100,1,6 %, 13 556.50 krooni; Riia mnt. 131,38,5%, 319 483.90 krooni; Riia mnt. 135,1,5%, 12 777.60 krooni; Riia mnt. 137, 3,2%,26 289.40 krooni; Riia mnt. 139, 1,8%, 14 768.30 krooni; Riia mnt. 141, 1,5%,12 794.10 krooni; Riia mnt. 149 , 0,5%,3 870.70 krooni; Riia mnt. 151,1,9%, 15 373.80 krooni; Riia mnt. 153, 1,7%, 14 378.50 krooni; Metsa tn. 2,2,7 %, 22 816.40 krooni; Metsa tn. 4,2,9% ,23 865.80 krooni; Metsa tn. 5,2,7%, 22 643.00 krooni; Metsa tn. 7,2,9%,24 056.40 krooni; Mere tn. 2, 2,6%, 21 255.50 krooni. Kokku 71,4 % s.o. 592 195.20 krooni (käibemaksuta summa). Kokku nõude summa koos käibemaksuga 698 790.33 krooni. Eestoodu alusel hageja taotleb välja mõista kostjalt AS Pärnu Vesi võlgnevus hageja AS Reldor kasuks summas 698 790 krooni ja 33 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja oma 18.02.2010.a kirjalikus vastuses esitas järgmised vastuväited Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu. Hagejal ei ole tegelikult faktiliselt ja õiguslikult põhistatavat nõuet kostja vastu. Hageja on vastuolus TsMS §-s 202 lg 1 ja §-s 328 lg 1 sätestatuga varjanud hagiavalduses asjas tähtsust omavat asjaolu, et Pärnu Linnavalitsuse poolt 2004.a. kevadel eluruumide ostmiseks korraldatud pakkumismenetluses tegi hageja esmalt Pärnu linnale pakkumise korterite ehitamiseks ja müügiks ühes tingimusega, et korteriomandite koguhind sisaldab muuhulgas veevarustuse osas liitumise AS-ga Pärnu Vesi. 26.07.2004.a. teatas hageja vastuseks Pärnu Linnavalitsuse päringule oma kirjaga, et Metsa tn 7a korterelamu liitumine kanalisatsiooniga on arvestatud hageja poolt Pärnu linnale pakutavate korterite hinna sisse. Kostja esindajad ei ole kinnitanud ega lubanud hagejale, et olukorras – kus hageja oli teinud Pärnu linnale korterite ehitamiseks ja müügiks hinnapakkumise ühes tingimusega, et kõigi korteriomandite koguhind sisaldab korterelamu ekspluatatsiooniks vajalike veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks hageja poolt tehtavad liitumiskulud – kostja hüvitab vaidlusaluste kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks hageja poolt kulutatu eeskirja p.-s 6.8. v. muul alusel. Kostjale teadaolevalt Pärnu Linnavalitsus tunnistas avalikul hinnaküsimisel pakkumise võitjaks hageja kõigil tema poolt esitatud tingimustel, sh. tingimusel, et Metsa tn 7a korteriomandite

6 (16)

2-09-49186 koguhind sisaldab korterelamu ekspluatatsiooniks vajalike veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks hageja poolt tehtavad liitumiskulud ja sõlmis hagejaga ehituskohustusega võlaõiguslikud müügilepingud Metsa tn 7a korteriomandite omandamiseks pakkumise võitnud hageja poolt esitatud tingimuste alusel. Tulenevalt ülaltoodust ja asjaolust, et Pärnu Linnavalitsus on teadaolevalt täitnud Pärnu linna ja hageja vahel korteriomandite ehituskohustusega võlaõiguslikest müügilepingutest tulenevad rahalised kohustused hageja ees, so. hüvitanud hagejale korteriomandite müügihinna sees ka Metsa 7a korterelamu ekspluatatsiooniks vajalike veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks hageja poolt tehtud liitumiskulud, ei saa hagejal olla mitte kellegi vastu nõuet Metsa tn 7a korterelamu ekspluatatsiooniks vajalike veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks hageja poolt tehtud liitumiskulude hüvitamiseks tuginevalt: a) tema poolt Pärnu linnale esitatud pakkumistingimustele (sh. tingimus, et kõigi korteriomandite koguhind sisaldab korterelamu ekspluatatsiooniks vajalike veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks hageja poolt tehtavad liitumiskulud); b) hageja ja kostja vahelisele liitumislepingule; c) eeskirjale; d) eeskirja p.-le 6.8. (liituja poolt tehtud kulutused kompenseeritakse vee-ettevõtja poolt teistele liitujaile langevas osas siis, kui toimub selle ala arendamise kava kohane rajatiste ehitamine), sest puudub ka vastav arendamiskava ja sellist Metsa tn-ga piirnevat arendamise ala ei ole ka õiguslikult ega materiaalselt (tehnoloogiliselt) määratletud ning sellel määratlemata alal ei ole ka ehitamine ja liitumine lõppenud, mis tähendab, et pole saabunud selle sätte (p. 6.8.) mõttele vastavad tingimused – peab olema formeeritud konkreetne arendamisala ja peavad olema selgunud kõik teised liitujad, kes on maksnud liitumistasu; Lisaks ülaltoodule juhib kostja kohtu ja hageja tähelepanu ka sellele, haginõue ei ole arvestuslikus mõttes selge. Hageja väitel on ta võtnud nõude summas 698 790,33 krooni arvestuse aluseks liitunud ja liitumata kinnistutele langeva ja hageja poolt tehtud kulutuste kogusumma esialgses väärtuses koos käibemaksuga (18 %) 979 872.00 krooni väljendatuna iga ühiskanalisatsiooniga liitunud kinnistu kohta arvutatud protsendina, arvestamata liitumata kinnistutele langevat osa. Hageja ei ole toonud ka välja – millise arvestuskäigu ning milliste tõendite kohaselt moodustasid tema väidetavad kulutused kanalisatsioonitorustike ja pumpla (koos projekteerimise ja elektriühenduse rajamisega) rajamiseks just 1 056 596,80 krooni. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses mingitki arvestuskäiku ka selle kohta – mille alusel oleks võimalik jälgida ja veenduda arvestuse lõpptulemuse matemaatilises paikapidavuses. Kostja leiab kokkuvõttes, et hageja ei ole põhistanud kohtule oma väiteid selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väited usutavaks. Kostja hinnangu kohaselt ei ole hageja millegi veenvaga oma väiteid tõendanud. Hagi rahuldamine kostja vastu annaks AS-le Reldor põhjendamatu võimaluse alusetuks rikastumiseks AS-i Pärnu Vesi arvel, mida tuleb lugeda õiguslikult igati taunitavaks. Lähtudes ülaltoodust palub kostja jätta hagi täielikult rahuldamata ja kõik menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Hageja 26.03.2010.a kirjalik arvamus kostja vastuväidete kohta Hageja on arvamusel, et kostja seisukoht, mis põhineb peaasjalikult viidatud 26.07.204.a. kirjal Pärnu Linnavalitsusele, on põhjendamatu, kohut ja hagejat eksitav ning ei haaku teiste hageja ja kostja poolt kohtule esitatud tõenditega. Kostja poolt hagi vastusele lisatud hageja pakkumisest tulenevad selgesõnaliselt alljärgnevad asjaolud: Hageja esitas pakkumises kaks varianti – I variandi korral ehitatakse korterelamu, kus on 12 ühetoalist ja 4 kahetoalist korterit, II variandi korral ehitatakse korterelamu, kus on 20 ühetoalist korterit. I variandi pakkumishinnaks oli 5 599 720 krooni ja II variandi pakkumishinnaks oli 5 618 240 krooni. Pakkumine sisaldas, et korterelamu hind sisaldab muuhulgas ainult liitumist vesivarustuse osas AS-ga Pärnu Vesi.

7 (16)

2-09-49186 Pakkumishind on arvestatud kanalisatsiooniga liitumiseta, kuna vastav hind on teadmata, liitumine jääb Pärnu Linnavalitsuse kanda. Kanalisatsioonitoru viiakse krundipiirini, kuna hetkel puudub kanalisatsiooni ehitamise võimalus linna kanalisatsioonivõrku, siis ajutiselt lastakse heitveed krundil paiknevasse 10 m3 kogumispaaki. Hageja oli ja on käesoleva ajani veendumusel, et Pärnu Linnavalitsusele tehtud pakkumine ei sisaldanud ja ei saanudki sisaldada hageja kohustust Pärnu linna või kostja ees välja ehitada omal kulul mööda Metsa tänavat kulgema hakkavat kanalisatsioonitrassi ja selle tarbeks pumplat Metsa 7a krundil. Hageja 26.07.204.a. kiri on mõistetav ainult sellisena, et pakutud hinna sees on vaid liitumine Metsa tänaval asuvasse esimesse liitumispunkti (kaevu). Vastav veendumus oli hagejal ka lähtuvalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja punti 7 (liitumistasu arvutamine) kohaselt. Vastavalt hagiavaldusele lisatud arvestuste tabelile kujunes hageja liitumistasu suuruseks Metsa 7a kinnistu puhul 19 354 krooni ja 30 senti. Sellise liitumistasu sisaldumist pakkumise hinna sees hageja ka silmas pidas ja vastava summa hüvitamist ei ole hageja ei Pärnu Linnalt ega ka kostjalt küsinud. 26.07.2004.a. kirja on Pärnu Linnavalitsusele esitanud hageja ehitusdirektor Aare Parts, kellel puudusid juhatuse volitused Pärnu Linnavalitsusele pakkumise tegemiseks või esitatud pakkumise selgitamiseks. Põhjendamatu ja asjakohatu on kostja seisukoht, et kanalisatsioonirajatiste ehitamise hind oli hageja poolt pakutud korteriomandite hinna sees ja sisuliselt on Pärnu Linnavalitsus koos korteriomandite hinna tasumisega hagejale tasunud ka kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks tehtud või tehtavad kulutused. Hageja poolt tehtud pakkumise ajal ega ka vähemalt 11.märtsiks 2005.a. (sõlmiti hageja ja kostja vaheline Metsa 7a liitumisleping nr. 9/05) ei olnud ei hagejal ega Pärnu Linnavalitsusel teada Metsa tänavale ehitatava kanalisatsioonitorustiku ja pumpla esialgsetki hinda. Metsa 7a avaliku pakkumise kutse dokumendid ei sisalda pakkuja kohustust arvestada pakkumishinna sees ka Metsa tänavale rajatava kanalisatsioonitrassi ja pumpla maksumust. Hagiavaldusele lisatud 09.12.2004.a. ja 25.04.2005.a. notariaalsed lepingud ei sisalda hageja kohustust Metsa tänavale kanalisatsioonitorustiku ja pumpla väljaehitamiseks. Oleks täiesti ebamõistlik arvata, et kui hageja tegi pakkumise summas 5 599 720 krooni kanalisatsiooniga liitumiseta, siis nõustus tema hiljem arvestama pakkumishinna sisse ka Metsa tänava kanalisatsiooni ja pumpla maksumuse, milleks kujunes hilisemalt vastavalt 11.märtsi 2005.a. liitumislepingule ja selle 01.08.2004.a. lisale nr. 1 kokku summa 1 056 596.80 krooni. Vastava nõustumise olemasolu korral poleks hageja teinud hinnapakkumist summas 5 599 720 krooni, vaid oleks teinud pakkumise üle miljoni krooni suuremas summas. Kui Pärnu Linnavalitsus oleks informeerinud hagejat, et tema peaks pakkumishinnaga valmis ehitama Metsa tänava kanalisatsioonirajatised (trassid ja pumpla), oleks hageja ilmselgelt pakkumisest loobunud, sest sellise hinnaga kortermaja valmisehitamine ja Metsa tänava kanalisatsioonirajatiste rajamine oleks toonud hagejale kasumi asemel märkimisväärse kahjumi. Pärnu linn pole kunagi hagejale hüvitanud Metsa tänava kanalisatsioonirajatiste maksumust ei pakkumishinna siseselt ega ka eraldiseisvalt. Metsa tänava kanalisatsioonirajatiste ehitamisest tulenevad suhted sh võlaõiguslikud suhted eksisteerivad ainult hageja ja kostja vahel. Kostja, olles Pärnu linnas monopoolses seisundis, keeldus võimaldamast hageja kinnistu liitumise ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, samuti ei võimaldatud hagejal rajada Metsa 7a kinnistule reovee kogumiskaevu. Seega oli hageja asetatud sundseisu, kostja ise ei kavatsenud teha kulutusi Metsa tänava kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks ja seega pidi hageja selleks, et saaks lahendatud Metsa tn 7a reovee ärajuhtimise küsimus, sõlmima kostjaga liitumislepingu tingimusel, et ehitab omal kulul välja Metsa tänava kanalisatsioonitorustiku ning pumpla Metsa tn 7a kinnistule. Vastavatel tingimustel liitumislepingu sõlmimisel selgitasid kostja esindajad, et hageja vastavad kulutused hüvitatakse, kui rajatavate trasside ja pumplaga ühinevad teised tarbijad. Oleks ebamõistlik eeldada, et hageja oleks sõlminud kostjaga liitumislepingu üldistes

8 (16)

2-09-49186 huvides Metsa tänavale kanalisatsioonirajatiste omal kulul ehitamise tingimusega, kui ta poleks olnud veendunud, et hiljem kostja hüvitab olulise osa hageja kulutustest. Liitumistasuks on liitumiseks tehtud tegelike kulutuste alusel kokku koos käibemaksuga 1 141 863,60 krooni. Nimetatud summast on hageja maha arvestanud veetrassi rajamise maksumuse koos käibemaksuga summas 85 266,80 krooni (käibemaksuta summa 72 000 krooni). Seega 1 141 863,60 – 85 266,80 = 1 056 596,80 krooni. Hagiavalduses on esitatud andmed hageja poolt rajatud kanalisatsiooniga (ka pumplaga) liitunud kinnistute kohta (kinnistu asukoht, osakaalu protsent ja summa osakaalu protsendi järgi). Nimetatud andmed on esitatud hagiavaldusele lisatud arvestuste tabeli järgi ja vastava tabeli, nagu ka plaanid , on hageja saanud oma valdusse kostja juhatuse liikmelt. Seega peaks just kostja, kelle töötajad on vastava tabeli koostanud, olema võimeline kõige adekvaatsemalt selgitama tabelis esitatud andmeid ja arvestusi. Pärnu Linnavalitsuse poolt osade liitujate vabastamine liitumistasude maksmisest ei saa kuidagi mõjutada hageja ja kostja vahelisi õigussuhteid. Nimetatud asjaolu on seotud Pärnu linna kui kostja aktsionäri ja kostja vaheliste suhetega ja ei saa mõjutada kostja kohustuste kehtivust hageja suhtes. Hageja 08.12.2010.a kirjalikud seisukohad ja hagi täpsustamine Kostja poolt esitatud liitujate nimekiri on sisuliselt sarnane hageja poolt hagiavalduses ja selle lisas esitatud liitujate nimekirjaga. Erinevus hageja ja kostja poolt esitatud nimekirjade vahel seisneb selles, et hageja on märkinud oma nimekirjas liitujaks Riia mnt 149 kinnistu, kuid kostja nimekirjas seda kinnistut ei sisaldu, samas aga on kostja kajastanud oma nimekirjas Riia mnt 102 kinnistu, kuid hageja nimekirjas seda ei sisaldu. Kuivõrd hagejal ei ole liitunute kohta andmeid, aktsepteerib hageja kostja poolt esitatud liitnute nimekirja seisuga 16.11.2010.a. Seetõttu täpsustab hageja oma hagiavalduses kajastatud liitunute nimekirja ja jätab sellest välja kinnistu Riia mnt 149 (osakaalu % 0,5 ja summa osakaalu % järgi 3 870.70). Samas lisab hageja liitunute nimekirja kinnistu Riia mnt 102 osakaalu protsendiga 1,7 ja summaga osakaalu protsendi järgi 13 959.60 kr. Seega täpsustub ka osakaalu protsent kokku so 72,4 % (enne 71,4 %). Kuivõrd hageja ei suurenda haginõuet, jätab hageja hagiavalduses kokkuliidetud summad ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga muutmata. Hageja 31.01.2011.a kirjalikud täpsustused haginõude arvestuse osas Arvestades asjaolu, et kohus tegi hagejale ettepaneku täpsustatud arvestuse esitamiseks seoses asjaoluga, et kostja arvestuses oli märkimata Riia mnt 149 kinnistu suurus, mis põhimõtteliselt muutis iga kinnistu osakaalu protsenti ja selle alusel arvestatud osakaalu summat, esitab hageja oma täpsustatud nõude arvestuse. Arvestuse muutmise aluseks oli ka asjaolu, et riiklik ehitisregister kajastas hoonete suletud netopindasid mõnevõrra teisiti, kui see oli kajastatud kostja arvestuses. Käesolevale arvestusele lisab hageja ka vastava arvestuse tabeli kujul. Arvestuse tabel ühtib metoodikaga, millist aktsepteeris 17.01.2011.a. kohtuistungil tunnistaja Mati Juursalu. 21.09.2009.a.hagiavalduses on hageja selgitanud, et hageja kulutused pumpla ka ühiskanalisatsioonitrasside väljaehitamisele oli käibemaksuga summa 979 872,00 krooni. Kostja ei ole sellisele käsitlusele ka vastu vaielnud. Vastavalt käesolevale menetlusdokumendile lisatavale tabelile esitab hageja kinnistud, mis on liitunud hageja vahenditega ehitatud pumpla ja ühiskanalisatsioonitorustikega. Liitunud kinnistu Osakaalu protsent Summa osakaalu % järgi Summa osakaalu %järgi (100 %-st) käibemaksuta käibemaksuga Riia mnt 94 1,90 15 560,97 18 361,95 Riia mnt 96 1,69 14 031,91 16 557,65

9 (16)

2-09-49186 Riia mnt 98 1,64 13 584,00 16 029,12 Riia mnt 100 1,61 13 344,60 15 746,62 Riia mnt 102 1,66 13 746,17 16 220,48 Riia mnt 131 37,88 314 563,36 371 184,76 Riia mnt 135 1,51 12 580,06 14 844,47 Riia mnt 137 3,12 25 886,05 30 545,54 Riia mnt 139 1,75 14 541,60 17 159,08 Riia mnt 141 1,52 12 595,51 14 862,70 Riia mnt 151 1,82 15 136,23 17 860,75 Riia mnt 153 1,70 14 155,47 16 703,45 Metsa tn 2 2,71 22 464,95 26 508,64 Metsa tn 4 2,83 23 499,77 27 729,73 Metsa tn 5 2,68 22 295,05 26 308,16 Metsa tn 7 2,85 23 685,12 27 948,44 Metsa tn 7a 2,30 19 059,30 22 489,97 Mere tn 2 2,52 20 928,16 24 695,23

KOKKU

73,69 611 658,28 721 756,74 Arvestades asjaolu, et hageja AS Reldor andis Pärnu Linnavalitsusele nõustumise kanda ise kanalisatsiooniga liitumise tasu Metsa 7a kinnistu ulatuses (esimese liitumispunktini), siis hageja Metsa 7a kinnistule langevat liitumistasu kostjalt ei nõua. Seega on hageja vahenditest rajatud pumpla ja ühiskanalisatsiooni torustikega liitunud 100 protsendist perspektiivsetest liitujatest 71,39 % (välja arvatud hageja liitumine). Hageja arvestuslik nõue kostja vastu liitunutele langevas osas on summa koos käibemaksuga 699 266,77 krooni (721 756,74 krooni miinus ASle Reldor langev osa 22 489,97 krooni) ja ilma käibemaksuta 592 598,98 krooni (611 658,28 miinus AS-le Reldor langev osa 19 059,30 krooni). Kuivõrd hageja AS Reldor ei soovi haginõude rahalist suurendamist, palub hageja välja mõista kostjalt AS Pärnu Vesi esialgses hagiavalduses nõutud 698 790 krooni ja 33 senti ehk 44 660,84 eurot. Kostja 18.02.2011.a kirjalikud seisukohad Liitumistasu arvutamise korra sätestab Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001.a. määrusega nr. 21 kinnitatud „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja” punkt 7, mille alapunktid sisaldavad liitumistasu üksikasjaliku matemaatilise arvutusmudeli. Hageja on esitanud 31.01.2011.a. kohtule üksnes haginõude täpsustuse aluseks valitud andmed ja teinud mingeid arvutusi, mille käik ei ole matemaatiliselt jälgitav ega kontrollitav. Haginõude uuest täpsustusest ei nähtu 1) millistest allikatest ning millise ajalise seisuga on hageja valinud haginõude täpsustuse aluseks olevad andmed; 2) kuidas hageja arvestus korreleerub eeskirja punktiga 7 kehtestatud arvutusmudeliga, e. kuidas see asetub eeskirjaga kehtestatud arvutusmudelisse, mis tähendab, et hageja poolt esitaud haginõude uuest täpsustusest ei nähtu selle eeskirjakohast arvestuskäiku; kas hageja on võtnud või jätnud võtmata arvesse asjasse puutuvate torustike ja pumpla kulumi (amortisatsiooni) arvates vastava kasutusloa väljaandmisest; 4) kas hageja on võtnud või jätnud võtmata arvesse asjasse puutuvate torustike ja pumpla projekteerimiskulud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud täpsustatud haginõue ei vasta jätkuvalt TsMS §-s 263 lg 1 p 1 sätestatud selgusnõudele nii faktiliste andmete kui arvestuskäigu tähenduses. Kostja jääb asja menetluse käigus kirjas ja kõnes – nii varasemalt kui ka käesolevas menetlusdokumendis – esitatud kõigi seisukohtade ja taotluste, sh. haginõude aegumisega arvestamise taotluse juurde. Hageja 19.04.2011.a. seisukoht kostja vastusele

10 (16)

2-09-49186 Hageja on erinevalt kostjast seisukohal, et hageja on esitanud asjas jälgitava ja kontrollitava haginõude arvestuse. Hageja nõue põhineb asjaolule, et hageja veendumusel on kostja kohustuseks hüvitada hagejale viimase poolt Metsa tänavale kanalisatsioonitorustike ja kanalisatsioonipumpla ehitamise kulud teistele nende torustike ja pumplaga liitujatele langevas osas. Asjas ei ole vaidlust, milliste kinnistute omanikud on liitunud hageja vahenditega rajatud kanalisatsioonitorustike ja pumplaga. Asjas ei ole vaidlust ka selles, milliste kinnistute omanikel on perspektiivselt võimalik liituda hageja vahenditega rajatud kanalisatsioonitorustike ja pumplaga. Asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt tasus hageja kostjale 2005.a. liitumistasu hulka kuulunud alljärgnevad kanalisatsioonitorustike ja pumpla ehitamiseks vajalikud summad: projekteerimine – 43 220,30 krooni, isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku rajamine – 289 000,00 krooni, survekanalisatsioonitorustiku rajamine – 179 000,00 krooni, pumpla koos automaatikaga – 346 000,00 krooni, liitumine Eesti Energiaga – 16 400,00 krooni, elektrikaabli paigaldus liitumispunktist pumpla kilbini – 16 716,00 krooni. Seega kokku 890 336,30 krooni ja käibemaksu kogusummalt 160 260,50 krooni, riigilõivu summas 6 000,00 krooni. Kõik kokku 1 056 596,80 krooni. Haginõude arvutamisel lähtus hageja summast, millise oli kanalisatsioonitorustike ja pumpla rajamise maksumusena arvestatud kostja töötajate poolt koostatud ja kostja juhatuse liikme poolt hagejale esitatud arvestuse tabelist st summast käibemaksuga 979 872,00 krooni. Vältimaks kohtumenetluses tekkida võivaid vaidlusi, on hageja alates hagi esitamisest ja kogu jätkuvas menetluses käsitlenud enda kõiki kulutusi kanalisatsioonitorustike ja pumpla rajamiseks väiksemana kui need tegelikult olid (kostjale 76 724,80 krooni soodsamana). Vastavate täpsustuste aluseks olevate arvandmete ajaline seis püsib muutumatuna 2008.a. lõpust (pärast Riia mnt 149 maa kinnistusraamatusse kandmist) kuni käesoleva ajani. Hageja on seisukohal, et kulutuste hüvitamise nõude puhul teistele liitujatele langevas osas ei ole võimalik ja asjakohane kohaldada Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001.a. määrusega nr 21 kinnitatud „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskirja“ punktis 7 kajastuvat arvutusmudelit. 2005.a. hageja vahenditega ehitatud ja samal aastal kostja omandisse läinud kanalisatsioonitorustike ning pumpla kulumi (amortisatsiooni) arvessevõtmine kostja vastu hüvitisnõude esitamisel ja nõude suuruse määratlemisel ei ole mingil moel põhjendatud ja seda ei ole hageja ka teinud. Eeltoodu alusel leiab hageja, et on alates hagi esitamisest kogu menetluse vältel jäänud selgelt väljendatud nõude juurde – välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 698 790,33 krooni ehk 44 660,84 eurot. Hagejale on arusaamatu kostja poolt 18.02.2011.a. esitatud Metsa tn 7A juures asuva ühiskanalisatsiooni pumplaga liitunute arvutuslik liitumistasu seisuga 15.02.11. sisuline ja tõenduslik tähendus. Pealegi, kui kostja esitab hagejale etteheiteid haginõude arvestuse osas, et selle käik ei ole matemaatiliselt jälgitav ega kontrollitav, siis oleks võimalik kostja arvutuslikule liitumistasude suurusele seisuga 15.02.11 esitada hagejal samasuguseid vastuväiteid. Eelnevat arvestades jääb hageja varasemalt esitatud taotluste ja seisukohtade juurde sh seisukoha juurde, et aegumise kohaldamine on põhjendamatu. Kohtu korraldaval eelistungil 07.06.2010.a. kostja leidis, et hagi on aegunud, kuna kulutused mida hageja nõuab on tehtud märts- aprill 2005.a. Hageja vaidles hagi aegumisele vastu. Kohtuistungil 01.06.2011.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil 01.06.2011.a. kostja jäi esitatud vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

11 (16)

2-09-49186 Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärnu linn kuulutas 2004.a. välja avaliku pakkumise eluruumide ostmiseks hinna küsimiseks ja määras avaliku pakkumise kutse dokumentide loetelu. Pakkumise objektiks oli kuni 20 ostetavat ühe ja kahetoelist eluruumi asukohaga Pärnus kutse dokumentides määratud tingimustel (I toimik, tl.12-16). Avalikul pakkumisel tegi soodsama pakkumise hageja AS Reldor, kes pakkus ostuhinnaks 9700 krooni ühe ruutmeetri kohta (I toimik, tl.17). Hageja ehitas Pärnus, Metsa tn. 7a kinnistul hoone, milline jagati 16-ks korteriomandiks ning müüs nimetatud korteriomandid Pärnu linnale (I toimik, tl.17-38). Pärnu linna tarbeks korteriomandite ehitamiseks ja linnale võõrandamiseks oli vajalik Metsa 7a kinnistu varustada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. 02.08.2004.a. väljastas kostja hagejale tehnilised tingimused Metsa 7a kinnistu ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendamiseks vajalike tänavatorustike projekteerimiseks ja ehitamiseks ning liitumise eeltingimused Metsa 7a kinnistu ühendamiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Tehniliste tingimuste kohaselt eeldas Metsa 7a kinnistu kindlustamine kanalisatsiooniga vastava kanalisatsioonipumpla rajamist samale kinnistule ja piki Metsa tänavat survekanalisatsiooni rajamist (I toimik, tl.39-40). Liitumise eeltingimuste kohaselt kinnistu kanaliseerida Metsa tänava rajatavasse reoveepumplasse. Ühendus teha liitumislepingu alusel AS Pärnu Vesi poolt Metsa 7a rajatavasse pumplasse. Kanalisatsiooni pumpla ette näha kinnistu omaniku poolt servituudiala 8x8 m. Tänavatorustiku rajamiseks koostatud tehnilised tingimused (I toimik, tl.41-42). 11.03.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu 9/05 , mille p.4.2 järgi on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks vajalik täiendavalt välja ehitada veetrass piki Metsa tänavat alates olemasolevast sõlmest nr.509 kuni rajatava sõlmeni V-1 ja ühendustorustik alates sõlmest V-1 kuni maakraanini kaasa arvatud, isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik piki Metsa tänavat alates olemasolevast kaevust 182 (13-V-6) kuni rajatava kaevuni K-6 pumplast kuni pimeotsani Metsa tänaval, survekanalisatsioonitorustik alates Metsa tänava voolurahustuskaevust K-6 kuni Metsa 7A kinnistul asuva pumplani ja kanalisatsioonipumpla Metsa 7a kinnistul (I toimik, tl.4347). Liitumislepingu p.6 kohaselt lepingu täitmise tulemusena p.4.2 nimetatud trassid jäävad VK- ettevõtte omandisse: veetrass piki Metsa tänavat alates olemasolevast sõlmest nr.509 (13V-2) kuni rajatava sõlmeni V-1 ja ühendustorustik alates sõlmest V-1 kuni maakraanini kaasa arvatud ja isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik piki Metsa tänavat alates olemasolevast kaevust 182 (13-V-6) kuni rajatava voolurahustuskaevuni K-6 ja pumplast kuni pimeotsani Metsa tänaval, survekanalisatsioonitorustik alates Metsa tänava voolurahustuskaevust K-6 kuni Metsa 7a pumplani ja kanalisatsioonipumpla Metsa 7a kinnistul. Lepingu täitmise tulemusena jäävad liituja omandisse veetrass maakraanist välja arvatud kuni hooneteni ja reovee kanalisatsioonitrass alates kaevust K-5 välja arvatud kuni hooneteni. Liitumislepingu p.5 kohaselt liitumistasu on kokku 1 122 138.80 krooni s.h. projekteerimine 43 220.30 krooni, veetrassi rajamine 72 260 krooni, isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku rajamine 289 000 krooni, surveveekanalisatsioonitorustiku rajamine 179 000 krooni, pumpla koos automaatikaga 346 000 krooni, liitumine Eesti Energiaga 16 400 krooni + käibemaks ja riigilõiv 6000 krooni. Liitumislepingu p. 2 järgi liitumislepingu aluseks on järgmised dokumendid Pärnu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, Pärnu ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri ja liituja poolt ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks esitatud taotlus 281 22.07.2004.a. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja, kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001.a. määrusega nr.21 p. 6.8 kohaselt kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetaval alal asuva kinnistu omanik v. valdaja soovib liituda enne ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

12 (16)

2-09-49186 rajatiste arendamise kava kohast väljaarendamist ja see on arendamise kava alusel tehniliselt võimalik , võib liitumine toimuda ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni omaniku v. valdaja ja liituja vahelisel kokkuleppel, kusjuures liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud. Liituja poolt tehtud kulutused kompenseeritakse veeettevõtja poolt teistele liitujatele langevas osas siis, kui toimub selle ala arendamise kava kohase rajatiste ehitamine. Hageja poolt ehitatud Metsa tn. 7a elamule anti kasutusluba 18.07.2005.a. (I toimik, tl.57). Ehitise ülevaatuse akt kooskõlastatud ka kostja esindaja poolt 27.06.2005.a. (I toimik, tl.58). Hageja on tasunud liitumistasu vastavalt kostja poolt esitatud arvetele (I toimik, tl.60- 63). 335 000 krooni 16.03.2005.a. arvel märgitud , et tasutud. 335 000 krooni tasutud 13.04.2005.a. ja 471 863.60 krooni arve 06.09.2005.a. tasutud 08.09. Tasutud kokku 1 141 863.60 krooni (II toimik, tl.45-48). 17.12.2008.a. pöördus hageja kostja poole hüvituse saamiseks vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumise eeskirja p.-le 6.8 , kuna trassiga on liitunud mitmed kinnistud (I toimik, tl. 64). 26.02.2009.a. vastas kostja hageja pöördumisele , et Pärnu linna ÜVK arendamise kava näeb ette seitse perspektiivset piirkonda , mille arendamine on ette nähtud aastani 2025 ja Metsa tn. piirkonna arendamist selles ette nähtud ei ole ja hilisemad liitujad ei ole AS Pärnu vesi liitumistasu tasunud ning seega puudub hagejal õigus saada hüvitist Metsa 7a kinnistu tarbeks ehitatud kanalisatsioonitrassi eest (I toimik, tl.68). Hageja pöördus nõudega kohtusse 28.09.2009.a. Kostja väited, et nõue on aegunud ei ole põhjendatud. Hageja tasus liitumistasu 2005.a. ja nõuab kostjalt hüvitist ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja p. 6.8 järgi, mille kohaselt saab hüvitist nõuda alles peale seda, kui teised kinnistud on liitunud. Kostja enda poolt esitatud nimekirja kohaselt teiste kinnistute liitumine on toimunud perioodil 24.10.2006- 25.08.2008.a. (II toimik, tl.43). TsÜS § 146 lg.1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumustähtaeg on 3 aastat. TsÜS § 147 lg.1 järgi aegumistähtaeg algas nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega algas aegumistähtaeg esimese liituja puhul alates 25.10.2006.a. ja lõpeb 25.10.2009.a. Hagi kohtusse esitatud 28.09.2009.a. Hagi ei ole aegunud. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri on antud juhul vaidlusaluse liitumislepingu lisa – liitumislepingu p.2. Samuti on antud eeskiri vastavalt VÕS § 35 tüüptingimuseks, mida kostja kasutas lepingu sõlmimisel. Eeskiri võib olla tüüptingimuseks. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-2-08 p.13. Vastavalt VÕS § 35 lg.1 tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks v. mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimusi kasutav lepingupool (tingimuste kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtuistungil tunnistaja Mati Juursalu, kes on kostja töötaja, ütluste kohaselt selleks, et Metsa 7a kinnistu saaks liituda tuli ehitada kanalisatsiooni pumpla ja survetorustik, teisi võimalusi selles piirkorras pakkuda ei olnud. Projekt pidi arvestama , et ka teised kinnistud saaksid tulevikus liituda, tema oli liitumislepingu sõlmimise juures. Kui on lepingu sõlmimine siis tutvustatakse ka kompenseerimise osas ja ta teab, et AS-ga Reldor sai seda teemat puudutatud. Tavaliselt selgitati liitujale, et kui selle torustikuga on tulevikus teistel kinnistutel võimalik liituda siis kompenseeritakse liitujale tema poolt tehtud kulutused võttes aluseks liituvate kinnistute pindala ja seal asuvate hoonete pindala. Kui tuleb uus liituja tehakse ümberarvestus ja see ka tehti, aga tunnistaja andmetel pole see majast välja läinud. Kompenseerimise korda on liitujale tutvustatud. Seda on tehtud praktikas ka juhtumitel kui arenduskava on puudunud (II toimik, tl.22-23). Ka hageja kinnitab , et selliselt lepingu sõlmimisel talle kompenseerimise korda selgitati. Pärnu linna ühisveevärgi –ja kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2025 , kinnitatud Pärnu linnavolikogu 15.02.2007.a. otsusega 16 Metsa tn. piirkonna arendamist ei ole ette nähtud (I toimik, tl.163- 234). Samuti antud

13 (16)

2-09-49186 arendamise kava on vastu võetud 2007.a., aga liitumisleping hageja ja kostja vahel sõlmitud 11.03.2005.a., seega 2 aastat varem. VÕS § 39 lg.1 järgi tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuste kasutaja kahjuks. Seega kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud liitumislepingu eekirja p. 6.8 tuleb tõlgendada selliselt nagu kostja esindaja poolt hagejale lepingu sõlmimisel suuliselt oli ka selgitatud s.t. et kui hageja poolt rajatud ühiskanalisatsiooniga liituvad teised ümberkaudsete kinnistute omanikud, siis kompenseeritakse kostja poolt hagejale tema poolt tehtud kulutused teistele liitujatele langevas osas vaatamata sellele , et lähemas perspektiivis Metsa tn. piirkonna ühisveevärgi ja arendamise kava ei ole ette nähtud. Teise lepingupoolega sarnane mõistlik inimene ei pidanud aru saama, et kui teised kinnistud liituvad antud kanalisatsioonitrassiga, aga selle piirkonna arengukava ei kehtestata, siis kompenseerimist ei toimu ja kanalisatsioonitrassi ehitamise kulud jäävad täies ulatuses ehitaja kanda. VÕS § 7 lg.1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda , mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkus eeldab samuti heas usus käitumist. Kostja käitumine ei ole heauskne, kuna kostja esindajad on lepingu sõlmimisel selgitanud hagejale kompenseerimise tingimusi ühtmoodi, kuid hiljem hageja pöördumisel kostja poole keeldunud kompenseerimisest põhjusel, et puudub arengukava. Samuti liitumislepingu sõlmimisel ei olnud teada, et 2007.a. võetakse vastu Pärnu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga arendamise kava aastani 2025, milles Metsa tn. piirkonna arendust ette ei nähta. VÕS § 7 lg.2 järgi mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Selliselt nagu kohus praegu eeskirja p. 6.8 tõlgendab on ka eelnev kostja AS Pärnu Vesi praktika, mida tõendavad tunnistaja Mati Juursalu ütlused kohtuistungil. Samuti Pärnu linna kirjalik seisukoht kostjale 04.12.2009.a., mille kohaselt eeskirja p. 6.8 mõte on siiski selles, et kui liituja ehitab omal kulul välja torustiku ja hiljem kasutavad teiste kinnistute omanikud sama torustikku liitumiseks, siis tuleb torustiku väljaehitajale hüvitada eeskirja p. 6.8 kohaselt vee-ettevõtja poolt teistele liitujatele langevas osas liitumistasu torustiku väljaehitajale. Linnale teadaolevalt on AS Pärnu Vesi seni ka selle põhimõtte järgi tegutsenud. Eeskiri vajaks täiendamist ja täpsustamist , et oleks üheselt arusaadav (I toimik, tl.66-67). Selline tõlgendamine on ka õiglane ja mõistlik arvestades , et hageja rajas liitumislepingu p.-is 4.2 nimetatud rajatised enda vahenditest liitumislepingu p.5 järgi summas 1 122 138.80 krooni veetrassi rajamine 85 266.80 krooni = 1 030871.95 krooni ning need rajatised jäid liitumislepingu p.6 järgi kostja omandisse. Projekteerimine 43 220.30 krooni + isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku rajamine 289 000 krooni+ survekanalisatsioonitorustiku rajamine 179 000 krooni+ pumpla koos automaatikaga 346 000 krooni+ liitumine Eesti Energiaga 16 400 krooni = 873 620.30 krooni + käibemaks 18% = 1030871.95 krooni + riigilõiv 6000 krooni = 1036871,95 krooni (I toimik, tl.45). Arvete alusel tasus hageja kokku 335 000 + 335 000 + 471 863 krooni = 1 141863.60 krooni (II toimik, tl.45-48) Kostja väited, et hageja poolt Pärnu linnale avalikus pakkumises esitatud hind sisaldas ka liitumislepingus nimetatud kogu kanalisatsiooniga liitumise tasu, ei ole põhjendatud. Pakkumises ei ole kanalisatsiooniga liitumistasu nimetatud ja liitumistasu hind ei olnud teada. Tunnistaja Karin Pärman`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt kui Pärnu linn sai pakkumise oli kõige soodsam pakkumine AS Reldor`il, aga neil polnud näidatud hinnas liitumist kanalisatsiooniga. Linnale polnud see vastuvõetav ja nõue oli, et peab olema kanalisatsiooniga liitumine. Peale seda tuli AS Reldori kinnitus, et hinna sees on kanalisatsiooniga liitumine. Tunnistaja on linna töötaja ja osales hinnapakkumise ettevalmistamisel, kanalisatsiooniga

14 (16)

2-09-49186 liitumistasu hind ei olnud talle teada (II toimik, tl.20-21). Tunnistaja Aare Parts kohtuistungil antud ütluste kohaselt AS Reldor kinnitus, et kanalisatsiooniga liitumistasu on pakutud hinna sees tähendas seda, et pakkumise hinna sees on ainult ühe kinnistu Metsa 7a kanalisatsiooniga liitumistasu, mitte kogu trassi ja süsteemi väljaehitamine. AS Pärnu Vesi lasi hagejal kogu ala välja projekteerida ja lubas ülejäänud kulutused tagasi maksta, siis oli AS Reldor nõus sellise investeeringu tegema. Tema koos juhatuse liikmega oli liitumislepingu sõlmimise juures ja oli juttu AS Pärnu Vesi esindaja Mati Juursalu ́ga , et miks pole lepingus kirjas kulutuste tagastamist ning M.Juursalu ütles, et seda pole vaja lepingusse eraldi panna, kuna see tuleneb linnavalitsuse eeskirjast (II toimik, tl.23-24). Seega kohus leiab, et avalikus pakkumises sisalduv liitumistasu kanalisatsiooniga sisaldas ühe kinnistu liitumistasu, mitte kogu piirkonna tarbeks mõeldud kanalisatsioonipumpla ja trassi ehitamist, mis hiljem jääb kostja omandisse. See kas liitunud kinnistud on kostjale tasunud liitumistasu v. on Pärnu linna poolt vabastatud liitumistasu maksmisest ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kuna kohus juhindub vaidluse lahendamisel hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust, mis on pooltele täitmiseks kohustuslik. Põhjendatud ja seaduse mõttega ei ole kooskõlas, et kui linn vabastab osad liitujad liitumistasudest, siis hageja poolt tehtud kulutused kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks täies ulatuses hageja kanda ja liitumislepingu lisaks olevat eeskirja p. 6.8 rakendada ei saa. VÕS § 76 lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ning lg.2 järgi kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Põhjendatud ei ole kostja väited, et haginõude arvestus ei ole selge. Kohus leiab, et hageja on arvestanud nõude vastavalt liitumislepingu lisaks oleva eeskirja p.-le 6.8. Hageja on võtnud liitunud kinnistute pindalad ja seal asuvate hoonete netopinna. Liitunud on järgnevad kinnistud: Riia mnt.94 (kinnistu pindala 1333 m2 ja hoonete suletud netopind 682 m2, kokku 2015 m2, osakaalu protsent 1,9; kanalisatsiooniga liitumine 18 361.95 krooni), Riia mnt.96 ( kinnistu pindala 1322 m2 ja hoonete suletud netopind 495 m2, kokku 1817 m2, osakaalu protsent 1,69, kanalisatsiooniga liitumine 16 557,65 krooni); Riia mnt.98 (kinnistu pindala 1358 m2, hoonete netopind 401 m2, kokku 1759 m2; osakaalu protsent 1,64%, kanalisatsiooniga liitumine 16 029.12 krooni), Riia mnt.100 (kinnistu pindala 1259 m2, hoonete netopind469 m2, kokku 1728 m2, osakaalu protsent 1,61 %, kanalisatsiooniga liitumine 15 746.62 krooni); Riia mnt.102 (kinnistu pindala 1280 m2, hoonete netopind 500 m2, kokku 1780 m2, osakaalu protsent 1,66%, kanalisatsiooniga liitumine 16 220,48 krooni); Riia mnt.131 (kinnistu pindala 24 189 m2, hoonete netopind 16 544 m2, kokku 40 733 m2, osakaalu protsent 37,88 %, kanalisatsiooniga liitumine 371 184,76 krooni); Riia mnt.135 (kinnistu pindala 1538m2, hoonete netopind 91m2, osakaalu protsent 1,51%, kanalisatsiooniga liitumine 14 844.47 krooni); Riia mnt.137 (kinnistu pindala 2972 m2, hoonete netopind 380 m2, kokku 3352 m2, osakaalu protsent 3,12 %, kanalisatsiooniga liitumine 30 545,54 krooni) Riia mnt.139 (kinnistu pindala 1570 m2, hoonete netopind 313 m2, kokku1883 m2, osakaalu protsent 1,75%, kanalisatsiooniga liitumine 17 159.08 krooni); Riia mnt.141 (kinnistu pindala 1356 m2, hoonete netopind 275 m2, kokku 1631 m2, osakaalu protsent 1,52 %, kanalisatsiooniga liitumine 14 862.70 krooni); Riia mnt.151 (kinnistu pindala 1421 m2, hoonete netopind 539 m2, kokku1960m2, osakaalu protsent 1,82%, kanalisatsiooniga liitumine 17 860,75 krooni), Riia mnt.153 (kinnistu pindala 1442 m2, hoonete netopind 391 m2, kokku 1833 m2, osakaalu protsent 1,70% , kanalisatsiooniga liitumine 16 703.45 krooni), Metsa 2 (kinnistu pindala 2391m2, hoonete netopind 518m2, kokku 2909 m2, osakaalu protsent 2,71 %, kanalisatsiooniga liitumine 26 508.64 krooni); Metsa 4 ( kinnistu pind 2515 m2, hoonete netopind 528 m2, kokku 3043 m2, osakaalu protsent 2,83%, kanalisatsiooniga liitumine 27729.73 krooni ); Metsa 5 ( kinnistu pind 2382 m2, hoonete netopind 505m2, kokku 2887 m2, osakaalu protsent 2,68 %, kanalisatsiooniga liitumine

15 (16)

2-09-49186 26 308.16 krooni), Metsa 7 (kinnistu pindala 2555m2, hoonete netopind 512 m2, kokku 3067 m2, osakaalu protsent 2,85%, kanalisatsiooniga liitumine 27 948,44 krooni), Metsa 7a (kinnistu pindala 1788 m2, hoonete netopind 680 m2, kokku 2468 m2, osakaalu protsent 2,30 %, kanalisatsiooniga liitumine 22 489.97 krooni), Mere 2 (kinnistu pindala 2227m2, hoonete netopind 483 m2, kokku 2710 m2, osakaalu protsent 2,52%, kanalisatsiooniga liitumine 24 695.23 krooni) (II toimik, tl.30, 33-35). Liitunud kinnistute kanalisatsiooniga liitumise tasu osakaalu protsendi ( 73, 69 % 979 872 kroonist) järgi 721 756.74 krooni. Sellest maha arvata hageja liitumistasu osa 721 756.74 22 489.97 krooni = 699 266.77 krooni (koos käibemaksuga). Hageja nõue on väiksemas summas s.o. 698 790.33 krooni ja hageja pole soovinud nõude suurendamist. Samuti on hageja lähtunud nõude arvestamisel tasutud liitumistasust summas 979 872 krooni (koos käibemaksuga) s.t. väiksemas summas kui hageja poolt tegelikult tasutud. Hageja on lähtunud liitumistasust summas 979 872 krooni seetõttu, et kostja töötajate poolt on enne hagi esitamist sellest summast lähtudes teiste liitujate osa arvestatud. Kostja on vastavalt eeskirja p.-le 6.8 selliselt teistele liitujatele langevas osas kompenseeritavat liitumistasu arvestanud (I toimik, tl.70), mis on tõendatud tunnistaja Mati Juursalu ütlustega kohtuistungil (II toimik, tl.21-23). Mati Juursalu on kostja töötaja. Kostja väited, et liitumistasu arvestus on ebaselge, ei ole põhjendatud, kuna kostja ise on selliselt eeskirja p. 6.8 kohast arvestust teostanud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele , tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.