Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
21.juuni 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
2603,13 eurot (40 730,09 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ K (registrikood XXX, asukoht XXX)
OÜ K hagi Osaühingu RE, DP ja OV vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hageja lepinguline esindaja DG(OÜ K, XXX) Kostja 1 Osaühing RE (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja D. P Kostja 2 D P (isikukood XXX, elukoht teadmata, hagiavaldus kätte toimetatud avalikult) Kostja 3 O V (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusviis
TsMS § 403 lg 1 alusel hageja ja kostja 3 nõusolekul kirjalik menetlus; kostjate 1 ja 2 suhtes hageja taotlusel tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada, seejuures Osaühingu RE ja DP suhtes tagaseljaotsusega.
2.Osaühingult RE, D P ilt ja OV solidaarselt välja mõista OÜ K kasuks 10 066,72 eurot (kümme tuhat kuuskümmend kuus eurot ja 72 senti, sh põhivõlg 2603,13 eurot ja 21.06.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7463,59 eurot), kuid kostjalt OV põhivõla ja viiviste katteks kokku mitte rohkem, kui 4869,60 eurot (neli tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa eurot ja 60 senti).
Välja mõista Osaühingult RE, D P ilt ja OV solidaarselt OÜ K kasuks viivis 0,5 % tasumata põhivõlast päevas alates 22.06.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid OV koos otsuse punktis 2 väljamõistetud põhivõla ja viivistega kokku mitte rohkem, kui 4869,60 eurot.
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt Osaühingu RE, DP ja OV kanda.
5.Toimetada Osaühingule RE ja D P ile kohtuotsus kätte avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Edasikaebamise kord
Hageja OÜ K ning kostja 3 OV võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kostja 1 Osaühing RE ja kostja 2 D P kumbki võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
04.02.2010 OÜ K esitas Harju Maakohtule hagi Osaühingult RE, D P ilt ja OVsolidaarselt välja lepingust tulenev võlgnevus 40 730,09 EEK, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 14 750,81 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagi ja 29.03.2010 nõude täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 19.08.2008 ostumüügilepingu nr ML-271 (leping I), millega hageja müüs kostjale 1 ehitustehnilisi seadmeid, materjale ja teenuseid ning kostja 1 kohustus hagejale nende eest tasuma vastavalt lepingu punktile 2.2. Hageja andis perioodil 09.10.2008 – 12.11.2008 kostjale 1 materjalid üle arve/saatelehtede ja väljastuslehtedega, mis kõik on kostja 1 poolt vastu võetud. Kokku väljastas hageja kostjale 1 järgmised saatelehed/arved: Arve nr 008689-8TLN2 / 09.10.2008 summas 31 534,30 krooni, maksetähtajaga 23.10.2008; Arve nr 009171-8TLN2 / 16.10.2008 summas 20 232,88 krooni, maksetähtajaga 30.10.2008; Arve nr 010026-8TLN2 / 30.10.2008 summas 16 212,12 krooni, maksetähtajaga 13.11.2008; Arve nr 010664-8TLN2 / 12.11.2008 summas 1817,33 krooni, maksetähtajaga 26.11.2008. Hageja esitas kostjale 1 arvele nr 008689-8TLN2 kreeditarve nr 010018-8TLN2 summas 104 krooni ja kreeditarve 000028-9TLN2 summas 3565 krooni, kokku summas 3669 krooni. Kostja 1 on arvest 008689-8TLN2 tasunud 04.02.2008 25 397,54 krooni ning arvest 008689-8TLN2 on tasumata veel 2 467,76 krooni. Ülejäänud arved on täies ulatuses tasumata, kokku tasumata 40 730,09 krooni. Lepingu punkti 2.4. kohaselt hagejal on õigus nõuda viivist 0,5 % hilinenud makse summas päevas iga hilinenud päeva eest. Hagejal on õigus nõuda hagi 04.02.2010 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 92 788,06 krooni järgmise arvestuse järgi: Arve nr 008689-8TLN2 summas 2467,76 krooni tasumisega viivitatud 469 päeva eest 5 787,46 krooni (2467,76 krooni x 0,5 % x 469 päeva); Arve nr 009171-8TLN2 summas 20 232,88 krooni tasumisega viivitatud 462 päeva eest 46 735,92 krooni (20 232,88 krooni x 0,5 % x 462 päeva);
Arve nr 010026-8TLN2 summas 16 212,12 krooni tasumisega viivitatud 448 päeva eest 36 314,88 krooni (16 212,12 krooni x 0,5 % x 448 päeva); Arve nr 010664-8TLN2 summas 1817,33 krooni tasumisega viivitatud 435 päeva eest 3949,80 krooni (1817,33 krooni x 0,5 % x 435 päeva). Hageja on esitanud kostjale 1 viivisarved alljärgnevalt: 26.08.2009 arve nr 000042-9TLN4 summas 8258 krooni, maksetähtajaga 02.09.2009; 27.01.2007 arve nr 000130-0TLN4 summas 7337 krooni, maksetähtajaga 03.02.2010; 04.02.2010 arve nr 000137-0TLN4 summas 244 krooni. Kostja 1 on arvest nr 000042-9TLN4 tasunud 1088,19 krooni, tasumata on sellest arvest 7169,81 krooni ning täies ulatuses on tasumata arved nr 000130-0TLN4 ja nr 000137-0TLN4, kokku 14 750,81 krooni. Hageja ning kostja 2 ja kostja 3 sõlmisid 22.01.2009 käenduslepingu (leping II), millega kostjad 2 ja 3 kohustusid tingimusteta tasuma kostja 1 võlgnevuse summas 76 192 krooni juhul, kui kostja 1 ei ole hagejale ostetud kauba eest 01.04.2009 tasunud. Hageja ning kostja 2 ja kostja 3 sõlmisid 13.04.2009 käenduslepingu (leping III), millega kostjad 2 ja 3 kohustusid tingimusteta tasuma kostja 1 võlgnevused summas 76 192,63 krooni juhul, kui kostja 1 ei ole hagejale ostetud kauba eest 25.05.2009 tasunud. Kostjad 2 ja 3 on kohustatud võlgnevuse tasuma solidaarselt kostjaga 1. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 40 730,09 krooni, viivisarvete järgi tasumata viivisesumma 14 750,81 krooni ning alates hagi esitamisest viivise 0,5 % põhivõlalt päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
KOSTJATE VASTUSED
Kostjatele 1 ja 2 kohus toimetas hagiavalduse lisadega kätte avalikult. Vastav teade avaldati väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 06.10.2010. Kostjad 1 ja 2 määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja 3 12.05.2010 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja O. V selgitab, et, olles OÜ RE palgaline töötaja, sõlmis ta käenduslepingu kostja 1 kohustuse tagamiseks viimase juhatuse liikme ja kostja 2 D. P i tungival palvel. OÜ RE oli kohustatud hagejale tingimusteta tasuma võlgnevuse 76 192,63 krooni. D. P pani kostja 3 uskuma, et viimasel ei teki mingit vastutust seoses käenduslepingu allkirjastamisega. 13.04.2009 andis kostja 2 D. P i palvel veel ühe allkirja käenduslepingule samadel tingimustel. Ka sellel juhul D. P väitis, et kostjale 3 mingit vastutust OÜ RE kohustuste eest ei teki, kuna käenduslepingule on alla kirjutanud ka D. P kui osaühingu seaduslik esindaja. D. P ega OÜ R ei ole kunagi informeerinud kostjat 3 ostu-müügilepingu nr ML-271 täitmise või täitmata jätmise kohta. Alates 2009.a. oktoobrist kostja 3 ei tööta enam OÜs RE. Oma kohustustest käendajana sai kostja 3 teada alles hagiavaldusest. Vaidlusalustest käenduslepingutest nähtub, et võlausaldajal on õigus nõuda käendajalt OÜ-le RE esitatud arvete tasumist 30 kalendripäeva jooksul koos võla sissenõudmiseks tehtavate kulutustega juhul, kui ostja ei tasu ülalnimetatud arveid tähtaegselt. Kostjal 3 ei ole andmeid põhivõlgniku kohustuste täitmise ning hageja poolt arvete esitamise kohta. Kostja 3 leiab, et ei ole menetluses õige kostja ning vastutust nii ostu-müügilepingu nr ML-271, kui ka käenduslepingute järgi peab kandma kostja 2 – D. P , kes on OÜ RE ainuomanik ja juhatuse liige. Kostja 3 palub arvestada, et käenduslepingutele allkirja andmiseks on teda kallutanud pahauskne D. P , kellest kostja 3 oli seoses töösuhtega sõltuvuses. D. P on viinud kostjat 3 eksimusse, väites, et käenduslepingute allkirjastamine ei tekita talle vastutust OÜ RE kohustuste eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 ja hageja ning kostja 3 nõusoleku alusel kohus lahendab hagi kirjalikus menetluses. Kostjate 1 ja 2 osas kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määruse D. P ile, kes on samaaegselt kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2, kätte avalikult. Hagiavalduses märgitud aadressil XXX, Tallinn kostjale D. P ile saadetud dokumendid tagastati märkusega „ei ela/asu aadressil“. Sama aadress on kostja elukohaks nii Rahvastikuregistris, Politsei- ja Piirivalveameti, kui ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasides. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskond 11.05.2010 teatas kohtule, et politseile ei ole D. P i asukoht teada, kinnipidamisasutuses isik politsei andmetel ei viibi. Osaühingul RE äriregistris aadress puudub, 2010.a mais on registriosakond määruse kostjale 1 kätte toimetanud samuti avalikult. Teade avaldati 06.10.2010. Seega hagiavaldus loetakse D. P ile kättetoimetatuks 05.11.2010 ning hagile vastamiseks määratud 30 päevane tähtaeg möödus 05.12.2010. Kostjad OÜ RE ja D. P ei ole kohtule vastanud. Avaldatud teade sisaldas tagaseljaotsuse tegemise hoiatust.
2.Hageja taotles rahuldada hagiavalduse tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus oli määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kostja 3 OV ei ole vaidlustanud hagiavalduses esitatud ja nõude aluseks olevaid faktiväiteid. Kostja 3 osundas, et sõlmis käenduslepingu, olles sõltuvussuhtes kostjaga 1 ning kostja 2 veenis kostjat 3 käenduslepinguid sõlmima, väites, et mingeid reaalseid kohustusi kostjale 3 sellest ei tulene. Lisaks kostja 3 märkis, et hageja ega kostjad 1 ja 2 ei ole kostjale 3 teatanud võlgnevusest ja käendaja kohustuste tekkimisest. Kostja 3 sai enda väidetel sellest teada alles hagiavaldusest. Kostja ei oma ülevaadet, milliseid arveid on hageja kostjale 1 esitanud, samuti puudub tal info arvete tasumise või mittetasumise kohta.
4.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja 1 OÜ RE vahel 19.08.2008 sõlmitud ostumüügilepingust, millega hageja kohustus müüma kostjale 1 ehituskaupu ja teenuseid ning kostja 1 kohustus nende eest tasuma. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja 1 on saateleht – arvetel näidatud kaubad kätte saanud, kostja 1 volitatud töötajad D. P , O. V ja S. Z on väljastuslehtedel kinnitanud kauba vastu võtmist. Samuti puudub vaidlus võlgnevuse suuruse üle. Hageja on hagiavaldusele lisatud Saateleht-arvetega ja väljastuslehtedega ning viivisarvetega (tl 12 – 24) tõendanud, et kostjal 1 on hageja ees põhivõlgnevus 40 730,09 krooni (2603,13 eurot) ja viivisvõlgnevus 14 750,81 krooni (942,75 eurot). Kohtul puudub alus kahelda hageja väidetes arve nr 008689-8TLN2 ja viivisarve nr 000042-9TLN4 osalise tasumise kohta. Seetõttu ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust kostja 3 väide, et tal puudub ülevaade arvete esitamisest ja nende tasumisest. Võlgnevust summas 76 192,63 krooni on kostja 1 tunnistanud 22.01.2009 maksegraafikus. Kostjad 2 ja 3 on nimetatud maksegraafikust tulenevaid kohustusi käendanud 22.01.2009 käenduslepinguga ning kostjale 1 võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamise järel veel 13.04.2009 allkirjastatud käenduslepinguga.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlausaldaja võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõude selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud ja tõendatud.
6.Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata viivisarvetest tuleneva ja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 942,75
eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku täitmiseni viivise protsendina põhivõlast. Hageja nõue on mõistlik. Hageja on arvestustes näidanud, et tegelikult on hagi esitamise seisuga viivised sissenõutavaks muutunud oluliselt põhivõlga ületavas summas, sellises summas ei ole hageja kostjale 1 viivisarveid esitanud ning hageja nõuab kostjatelt üksnes esitatud viivisarvete tasumata osa. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb võlausaldaja õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda lepingus kokkulepitud viivisemäär. Ostu-müügilepingu punktis 2.4. on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,5 % hilinenud makse summast päevas iga hilinenud päeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib nõuda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest. Kohus mõistab TsMS § 367 teise lause kohaselt viivise välja otsuse tegemise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 05.02.2010 on seisuga 21.06.2011 lisaks viivis muutunud sissenõutavaks summas 6520,84 eurot (2603,13 eurot x 0,5 % x 501 päeva). Kokku kohus mõistab summaliselt välja viivise summas 7463,59 eurot.
7.VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). VÕS § 65 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib otsustada, kas nõuab kohustuse täitmist kõigilt kostjatelt ühiselt või mõnelt neist.
8.Hageja ning kostjate 2 ja 3 vahel 22.01.2009 ja 13.04.2009 sõlmitud käenduslepingud erinevad üksnes käendaja kohustuste tekkimise algusaja suhtes. 22.01.2009 käenduslepingu kohaselt kohustuvad käendajad tingimusteta tasuma OÜ RE (ostja) võlgnevused summas 76 192,63 krooni (so 4869,60 eurot) OÜ K (võlausaldaja) ees juhul, kui ostja ei ole ostetud kauba eest võlausaldajale tasunud 1.aprilliks 2009. 13.04.2009 käenduslepingus on ostja kohustuste täitmise kuupäevaks 25.mai 2009, selleks tähtpäevaks võlgnevuse põhivõlgniku poolt tasumata jätmise korral kohustusid võlgnevuse tasuma kostjad 2 ja 3 käendajatena.
9.Kohus leiab, et kostjalt 3 ei saa nõuda kohustuse täitmist suuremas ulatuses, kui käenduslepingus näidatud summa 76 192,63 krooni (4869,60 eurot). Kahtlust ei ole, et kostjaga 3 OV sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 mõttes. Kostja 3, erinevalt kostjast 2, ei ole kostja 1 juhatuse liige ega osanik ning ta ei andnud käendust oma majandus-või kutsetegevuses või majanduslikust huvist kostja 1 käekäigu vastu. VÕS § 143 lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingus on sätestatud käendaja kohustus tasuda võlgnevus summas 76 192,63 krooni. Kui seda summat käendaja vastutuse piirsummaks mitte lugeda, oleks käendusleping tühine. Eeltoodu alusel vastutab kostja 3 kostja 1 kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1 ja kostjaga 3, kuid kokku mitte suuremas summas, kui 4869,60 eurot. Kohus leiab, et kostja 2 D. P kostja 1 ainsa juhatuse liikmena ning ainuosanikuna omas valitsevat mõju kostja 1 majandustegevuse juhtimisel. Kostja 2 eesmärk käenduslepingute sõlmimisel oli tagada kostjale 1 võimalus võlgnevuse ajatamiseks, mida tõendab 22.01.2009 kostja 2 poolt kostja 1 esindajana allkirjastatud võlgnevuse maksegraafik (tl 10), millega kostjal 1 võimaldati käenduslepingutes näidatud võlgnevus tasuda kolme osamaksena. Kuna võlgnevust maksegraafikus näidatud tähtajaks 30.03.2009 ei tasutud, oli kostjal 2 huvi, et kostja 1 võlgnevuse tasumise tähtpäeva veelkordselt pikendatakse. Seda tehti 13.04.2009, mil võlgnevust pikendati 29.maini 2009. Seega kostja 2 sõlmis käenduslepingu juhatuse liikmena oma majandus- ja kutsetegevuses ning vastutab võlgnevuse tasumise eest põhivõlgniku kogu võlgnevuse ulatuses.
10.Kostja 3 suhtes hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja 3 vastuväited selle kohta, et D. P kasutas ära töösuhtest tulenevat kostja sõltuvussuhet ning lisaks valede lubadustega kallutas O. V käenduslepingut allkirjastama. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus (ja TsÜS § 86 lg 1 kohaselt seega tühine) muu hulgas siis, kui tehingu pool teab või peab teadma, et teine pool teeb tehingu tulenevalt sõltuvussuhtest ning kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) poolele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja 3 ei sõlminud käenduslepingut D. P vaid hagejaga, seega käenduslepingu tühisuse eeldusena pidanuks hageja teadma, et kostja 3 sõlmis lepingu sõltuvussuhte tõttu. Kostja 3 ei ole seda väitnud. Samuti ei ole kostja 3 esile toonud väidetavalt sõltuvussuhte tõttu sõlmitud käenduslepingu tühisuse teist olulist eeldust, et tehing on sõlmitud kostja 3 jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Käenduslepingu kolmanda isiku kohustuste täitmist tagavast iseloomust tulenevalt ei ole poolte kohustused tasakaalust väljas, kuigi käenduslepingust hagejale ja kostjale vastastikuseid kohustusi ei tulene. Kostjale 3 läheb VÕS § 152 lg 1 alusel tema poolt kohuse täidetud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu, st kostjal 3 on nõuda tema poolt tasutu hüvitamist kostjalt 1.
11.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja 10 066,72 eurot (sh 2603,13 eurot põhivõlg ja 7463,59 eurot otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis), kuid kostjalt 3 OV kokku mitte rohkem kui 4869,60 eurot. Samuti kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise protsendina põhivõlast alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast (so 22.06.2011) 0,5 % põhivõla tasumata osast (otsuse tegemise seisuga 2603,13 eurot) päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid O. V koos põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivistega kokku mitte rohkem kui 4869,60 eurot.
12.TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuivõrd kohus teeb tagaseljaotsuse üksnes kahe kostja suhtes ning kõik kolm kostjat vastutavad menetluskulude eest solidaarselt, ei pea kohus otstarbekaks eraldi kahe solidaarvõlgniku suhtes menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Hagejal on õigus esitada Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
13.TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohus toimetab tagaseljaotsuse OÜ-le RE ja D. P kätte avalikult, teadaande avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Hageja on tasunud kostjale dokumentide kättetoimetamise eest 12.05.2010 200 krooni, so kahe teate – hagimaterjalide ja kohtulahendi kättetoimetamise teadete - avaldamise eest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.