Kõik poolte menetluskulud jäävad hageja, Sergei Solovjovi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sergei Solovjov esitas 24.08.2010 Harju Maakohtusse hagi V Mahhovi vastu 100 000 krooni saamiseks.
2.Hagi põhjenduste kohaselt võttis kostja 22.05.2002 hagejalt laenu 18 500 USD ja 100 000 krooni. 12.07.2007 leppisid pooled kokku, et tagastamata jäänud laenu tasub kostja hagejale igakuiste 1000 USD suuruste maksetena. Alates 2009.a aprillist lõpetas kostja laenu tagastamise. Tagastamata on 100 000 krooni ja 816 USD. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on laenu hagejale täielikult tagastanud. Hageja nõudis kostjalt täiendavaid makseid. Kostja töötab autojuhina rahvusvahelistel reisidel ning on tagastanud laenu isiklikult, samuti abikaasa või tuttava V Pi kaudu. Hiljem sai kostja aru, et hageja ei ole abikaasa ja V.Pi kaudu tasutud summasid arvestanud. Hageja väitel arvestas ta tasutud summasid trahvina seetõttu, et kostja ei tagastanud laenu õigeaegselt. 100 000 krooni ei võtnud kostja enda, vaid V.Pi huvides.
4.Kostja palus kohaldada hagi aegumist. 22.05.2002 võlakirjast tulenev nõue aegus 01.07.2005. 12.07.2007 võlatunnistuses kohustus kostja tasuma dollarivõlga. Kroonides antud laenu selles võlakirjas ei käsitletud.
5.12.07.2007 võlatunnistuse andmine on vastuolus heade kommetega ja hea usuga ning seetõttu tühine. Hageja kasutas ära kostja süütunnet hageja ees, kuna kostja ei suutnud raha tagastada ühe kuu jooksul, nagu ta 22.05.2002 võlakirjas lubas. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tunnistab kostja 22.05.2002 võlakirjas, et ta võttis hagejalt laenu tähtajaga 1 kuu 18 500 USD ja 100 000 krooni. 12.07.2007 võlakirjas kohustus kostja maksma hagejale 1000 USD kuus alates 2007.a juulikuust. Kostja hagejalt laenu võtmist ei vaidlusta.
8.Pooltevaheline suhe on laenusuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi oli kostjal kohustus laen tagasi maksta. Kostjal tuli hagejale tagastada 18 500 USD ja 100 000 krooni.
9.22.05.2002 võlakirjas on märgitud, et hageja sai kostjalt 04.01.2006 – 8000 USD, 25.07.2007 – 1000 USD, 16.09.2007 – 1000 USD, 07.12.2007 – 1000 USD.
10.04.01.2006 allkirjal on märgitud, et hageja sai kostjalt 8000 USD, samuti 25.07.2007 - 1000 USD, 16.09.2007 – 1000 USD, 06.12.2007 – 1000 USD, 08.01.2008 – 1000 USD, 20.02.2008 – 1000 USD, 07.04.2008 – 1000 USD, 05.08.5008 – 1000 USD, 23.09.2008 – 1000 USD, 29.10.2008 – 1000 USD, 29.01.2009 – 300 USD, 27.03.2009 – 5000 krooni. Kohtuistungil olid pooled ühel meelel, et viimatimärgitud
tõend kohaldub üksnes dollarivõla suhtes. Kuivõrd hageja nõuab käesolevas hagis kroonivõlga, kohus seda tõendit kroonivõla tasumise tõendina ei arvesta.
11.Kostja väitel tasuti kroonivõlg sularahas. Tunnistaja V.Pi ütluste kohaselt andis ta hagejale kostja eest raha. See toimus sularahas alates 2002.a juunist kuni 2003.a maini. Summad olid 12 000 krooni. Tunnistaja J.M ütluste kohaselt andis ta hagejale sularahas igakuiselt 12 000 krooni 2004.a kuni 2007.a ja 8000 krooni kuus 2006.a. Samas ei mäletanud J.M, millisest kuust algas laenu tasumine ja millises kuus toimus viimane makse. Mõlemad tunnistajad väitsid, et raha maksmise kohta dokumente ei vormistatud.
12.Kohus leidis, et tunnistaja ütlused laenu tagastamise kohta olukorras, kus tunnistaja ise andis konkreetse summa sularahas üle, on lubatav tõend. Tunnistajate ütluste ebausaldusväärsust kohus ei tuvastanud. Tunnistajate ütlused ei ole vastuolus üldteada eluliste asjaoludega. Laenulepingute korral võib praktikas kõne alla tulla selle sularahas tagastamine laenajaga seotud isikute poolt dokumente vormistamata. Tunnistajate ütlused ei ole ka vastuolus ütluste endi ega ka teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistajate ütlused olid küll osaliselt ebatäpsed, kuid antud vaidluse kontekstis piisavad. Nii ei osanud J.M küll öelda, millises kuus ta alustas laenu tasumist ning milline kuu oli viimane, kuid vaatamata sellele nähtub tunnistaja ütlustest, et ta on tasnud hagejale sularahas rohkem kui 100 000 krooni (kui tasuda 12 000 krooni kuus ühe aasta jooksul on see summa 144 000 krooni, 8000 krooni kuus aasta jooksul – 96 000 krooni). Kuivõrd hageja nõuab 100 000 krooni tasumist, puudub vajadus välja arvutada kostja poolt hagejale tasutud täpset summat, sest see ületab ilmselgelt hageja poolt nõutavat summat. 100 000 krooni on hagejale tasutud, mis nähtub tunnistajate ütlustest. VÕS § 186 p 1 järgi lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Kuivõrd tõendite kohaselt on kostja hagejale võlakirjast tuleneva kohustuse täitnud, jätab kohus hagi rahuldamata ja puudub vajadus hinnata teisi väiteid, sh aegumise ja hea usu põhimõtte rikkumise vastuväidet. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Tunnistajate ütlused ei ole asjakohased ja on laialivalguvad. Pooltel puudus kokkulepe kolmandate isikute kaasamiseks nendevahelisse õigussuhtesse. Kolmandate isikute lubatus laenusuhtes on võimalik võlausaldaja nõusolekul, mis antud juhul puudus. Tunnistajate J.M ja V.Pi kaasamine pooltevahelisse vaidlusesse ei ole asjakohane. Sugulased on tunnistajana kaasatud selleks, et moonutada faktilisi asjaolusid. Mõlema tunnistaja väitel on tagastatud laenu vähemalt 624 000 krooni, mis ei vasta tõele ja on vastuolus laenatud summaga.
15.Toimikus ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks laenu tagastamist kroonides. Jääb arusaamatuks, mis dollarite tagastamise kohta oli võetud hageja allkiri 04.01.2006 võladokumendile, aga kroonide tagastamise kohta mitte, kui kroonides tagastati laenu üheaegselt dollarite tagastamisega. Ka kohus luges tunnistajate ütlusi osaliselt ebatäpseks.
16.Kostja väide maksekohustuse täitmise kohta on paljasõnaline, sest võladokumentide originaalid on hageja käes. Kohus oleks pidanud otsuse tegemisel sellega arvestama. Kohus tugines vaid tunnistajate ütlustele, millega rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Muu hulgas kordab kostja hagi aegumise vastuväidet.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks tunnistajad J.M ja V.P olnud kaasatud pooltevahelisse vaidlusesse. Kohus kuulas nimetatud isikud kostja taotlusel üle tunnistajatena. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Muu hulgas võib TsMS § 229 lg 2 järgi olla tõendiks tunnistaja ütlus.
21.Maakohus leidis põhjendatult, et tunnistajate J.M ja V.Pi ütlused on lubatavad tõendid. Kohus pidas tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ja põhjendas piisavalt, miks ta arvestas käesolevas asjas tunnistajate ütlusi tõenditena kostja kohustuse täitmise kohta. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.
22.Toimiku lk 71,72 asuvat tõendit dollarivõla tagastamise kohta ei arvestanud maakohus otsuse tegemisel põhjendatult, kuna sellel ei ole hagi lahendamisega seost. Seetõttu jätab ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väited nimetatud tõendi kohta arvestamata.
23.Iseenesest asjaolu, et võladokumendi originaal on hageja käes, ei anna alust hagi rahuldamiseks, nagu hageja ekslikult leiab. VÕS § 96 mõtte kohaselt ei ole võla tasumine tõendatav üksnes võladokumendi tagastamisega. Kostja on tunnistajate ütlustega tõendanud, et ta on oma kohustuse hageja ees täitnud.
24.Ka siis, kui kohus oleks tunnistajate ütlusi pidanud ebapiisavaks, ei saaks hagi rahuldada, sest hagi on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlusalune laenuleping sõlmiti 22.05.2002 laenu tagastamise tähtajaga üks kuu. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 23.06.2002 ja aegus TsÜS § 146 lg 1 järgi 23.06.2005. Hagi esitamise ajaks 24.08.2010 oli nõue aegunud. 12.07.2007 võlakirjas kroonides saadud laenu tagastamises kokku ei lepitud, mistõttu ei ole lk 33 asuv võlakiri käesolevas asjas tõendiks. Aegumine ei katkenud TsÜS § 158 järgi.
25.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
26.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.