2-11-3854/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Asjaolud Swedbank AS esitas 31.01.2011 hagi TT vastu 5 164,07 euro ja viivise saamiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 11.11.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 17.10.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr XX X, 27.03.2008 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust XX X, 16.10.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 10.07.2007 sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 10.07.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX Xja 03.12.2006 sõlmitud Partner krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X. Kostja võttis oma 13.05.2011 kirjalikus vastuses kohtule hagi õigeks. Hageja esitas 31.05.2011 kirjaliku seisukoha. Hageja teeb ettepaneku lahendada asi hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on vastavasisulise avalduse kohtule juba esitanud. Lähtuvalt eeltoodust on hageja nõus kostjale vastu tulema, otsust mitte täitmisele pöörama ja lahendama otsuse täitmise kokkuleppega. Hageja teeb ettepaneku, et kostja tasub pärast otsuse saamist 100 eurot kuus. Hageja on nõus loobuma hagi õigeksvõtul põhineva lahendi peale edasikaebamise õigusest ning palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kuna pool riigilõivust tagastatakse, on hageja nõus loobuma poole riigilõivu kostjalt väljamõistmisest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Swedbank AS-i ja Tiia P i vahel 11.11.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 17.10.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr XX X, 27.03.2008 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust XX X, 16.10.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 10.07.2007 sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 10.07.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX Xja 03.12.2006 sõlmitud Partner krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Kostja on nõuet tunnistanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 4 399,24 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded 764,83 eurot, kokku 5 164,07 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 31.01.2011 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt 4 399,24 eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise vajaduse. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 633,35 eurot järgmiselt: 89,73 eurot riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ja 543,24 riigilõivu hagimenetluses. Kuivõrd hagejale kuulub seoses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, siis nõuab hageja kostjalt poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse kostja vastu 04.11.2010 määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja sai nimetatud määruse kätte 09.11.2010. Käesolevas asjas on hagi kohtule esitatud 31.01.2011, s.o enam, kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 89,73 eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavalt hageja taotlusele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 271,62 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Hageja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus saatis hageja avalduse kostjale. Kostja kinnitas telefoni teel kohtule, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on hagiavalduse esitamisel 27.01.2011 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagi, kostja TT, XXX“ riigilõivu 543,24 eurot. Seega, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 271,62 eurot.