2-10-38552/13 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-38552 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-38552, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud V P (hageja) esitas 09.08.2010 Harju Maakohtule hagi A K (kostja) vastu. 26.10.2010 on hageja esitanud kohtule parandatud ja täpsustatud hagiavalduse, milles palub tuvastada, et kostjal on kohustus eemaldada piirdeaed hageja valduses ja käsutuses olevalt kinnistult ja viima drenaažikaev üle tagasi oma kohale (s.o piirile, mis eraldab hageja ja kostja kinnistuid ning milline on märgistatud hagile lisatud skeemil ja piirdeaia kontrollmõõdistuse joonisel numbritega 29 ja 35) ning välja mõista kostjalt varaline kahju 10 000 krooni. 25.02.2011 kohtule esitatud hagiavalduse täienduses loobus hageja kahju hüvitamise nõudest summas 10 000 krooni, kuna ta ei pea enam mõistlikuks selle küsimuse lahendamist antud kohtuvaidluse raames. Hageja palub tagastada enam tasutud riigilõivu summas 95.88 eurot tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 16.03.2011 määrusega määras kohus geodeetiliste uurimistööde alase ekspertiisi ning hageja tasus eksperdikulude katteks 192 eurot. 12.04.2010 aktiga on ekspert leidnud, et Tuvi 12 ja 13 vaheline aed asub maakatastriseadusega lubatud piirides. 10.06.2011 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna edasine menetlus toob kaasa üksnes täiendavaid menetluskulusid ning pooled ei ole sellest huvitatud. Hageja on seisukohal, et hagiavalduse esitamise ajal olid tema õigused kostja poolt rikutud. Hageja poolt väidetu kohaselt rahuldas kostja menetluse käigus iseseisvalt hageja nõude valduse rikkumise osas ning seetõttu on edaspidine menetlemine mõttetu. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 1 790 eurot (sh õigusabikulud 1 021.83 eurot, notaritasu volikirja koostamise eest 30.68 eurot, riigilõiv koos teenustasuga 480.30 eurot, ekspertiisitasu 257.19 eurot). Kostja ei vaidle kohtule 20.06.2011 esitatud seisukohas hageja hagist loobumisele vastu. Hageja nõue oli algusest peale alusetu ning hageja vastu on valmis kohtus tunnistama N K , A K , E B , A B , G K , T K, VM ja V M . Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 268.60 eurot. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS § 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

2-10-38552 Kohus leiab, et hageja 25.02.2011 taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub osaliselt rahuldamisele (kd I t lk 159-160). Käesolevas asjas ei ole riigilõivu tasutud ettenähtust rohkem (TsMS § 150 lg 1 p 1). Lähtudes TsMS § 123, § 124 lg 1, § 125, § 132 lg 1 ja § 134 lg 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 2 236.91 eurot (35 000 krooni). TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega hagejal tuli tasuda riigilõivu juhindudes hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja selle lisast 1, mille järgi hagilt hinnaga kuni 50 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 7 500 krooni. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 03.12.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 7 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 3 750 krooni (239.67 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX (taotluses ekslikult märgitud XXXXXXXXXXXXX) Swedbank AS-is. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kõnesoleva paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 1 790 eurot (sh õigusabikulud 1 021.83 eurot, notaritasu volikirja koostamise eest 30.68 eurot, riigilõiv koos teenustasuga 480.30 eurot, ekspertiisitasu 257.19 eurot) ning kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 268.60 eurot. 25.02.2011 on hageja loobunud kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudest summas 10 000 krooni, kuna ta ei pea enam mõistlikuks selle küsimuse lahendamist antud kohtuvaidluse raames. Kuna hageja nimetatud nõudest loobumine ei ole tingitud nõude täitmisest kostja poolt, kuuluksid kostja menetluskulud (osaliselt) väljamõistmisele hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel. 10.06.2011 on hageja loobunud ülejäänud nõudest. Selle nõude osas tuleb kindlaks teha, kas kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Iseseisva nõudena ei pea kohus seda asjaolu tuvastama (kostja on taotlenud 19.06.11 seisukohas, et kohus teeks kindlaks hageja nõude rahuldamise 26.06.2010 kuupäevaga). Samuti on kohus selgitanud 07.02.2011 kohtuistungil, et asjaolu, kas piirdeaed on õiges kohas või mitte, saab tõendada vaid eriteadmistega isiku arvamusega. Kohus on võtnud seisukoha kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse osas (kd I t

2-10-38552 lk 145, 146). Kuna hageja on hagist loobunud, siis jätab kohus kostja korduva tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Kohus on käesolevas asjas lasknud läbi viia geodeetiliste uurimistööde alase ekspertiisi, milles leidis tuvastamist, et vaidlusalune XXX vaheline aed asub maakatastriseadusega lubatud piirides. Samuti on pooled kinnitanud, et hetkel asub kostja paigaldatud aed kinnistute vahel õiges kohas. Samas väidab hageja, et kostja on aeda enne ekspertiisi teostamist liigutanud ning seega on kostja hageja nõude täitnud kohtumenetluse ajal. Seoses asjaoluga, et mõlema poole poolt on esitatud aktid piiripunktide mahamärkimise kohta (kd I t lk 20-21, 122), mis on teineteisega vastuolus ning kohtu poolt läbiviidud ekspertiis on tuvastanud, et aed on õiges kohas, siis kohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Üksnes fotode järgi sellise järelduse tegemine pole õige. Samas tuleb lähtuda ka sellest, et kohus on mõlema poole lepingulised esindajad menetlusest kõrvaldanud, kuna asja lahendamise keerukus seisnes selles, et lepingulised esindajad (hageja lepinguline esindaja NP ja kostja lepinguline esindaja VK) ei osanud piisaval määral eesti keelt ega teadnud Eesti õigusakte (kd I t lk 147, 194-195). Selliste lepinguliste esindajate kulu väljamõistmine teiselt poolelt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Sellest lähtuvalt jäävad hageja kantud menetluskulud (riigilõiv, eksperdikulud, lepingulise esindaja kulu) hageja kanda TsMS § 168 lg 2 ja kostja menetluskulud (lepingulise esindaja kulu) kostja kanda TsMS § 175 lg 1 tulenevalt. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 1741 lg 1. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).