lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-22537/6

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-22537/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1663
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 22 lg 1, 7Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramineTsMS § 179 lg 1, 7Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksRÕS § 21 lg 3Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludRÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmineTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 190 lg 5Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-22537

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Kaija Kaijanen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2011. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-22537

Tsiviilasi

KÜ hagi AG vastu võlgnevuse ja viivise välja mõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Hageja KÜ (XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja Oksana Smirnova (OÜ Emirlin Consult ÕB, Punane 18-402, 13619 Tallinn) Kostja AG(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja VG(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (kontaktaadress Herne 23-2, 10135 Tallinn) kirjalik menetlus

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-22537.
2.Kohtute raamatupidamiskeskusel tagastada KÜ (registrikood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 239.67 (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 67 senti) eurot (so 3 750 krooni).
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-26-119023/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 429 lg 4Hagist loobumine
Määrata FIE-le Natalia Lausmaa vandeadvokaat Natalia Lausmaa poolt AG osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstava tasu suuruseks 63.91 eurot (so 1 000 krooni), millele lisandub 20% käibemaks, s.o 12.78 eurot (so 200 krooni) krooni, kokku 76.69 (seitsekümmend kuus eurot ja 69 senti) eurot (so 1 200 krooni).
5.Välja mõista KÜ-lt (registrikood XXX) riigituludesse tasu AG määratud riigi õigusabi eest summas 76.69 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
6.Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 5 märgitud summa 76.69 eurot tuleb KÜ-l tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldustele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „2-10-22537, AG osutatud riigi õigusabi tasu“.
7.Kui riigituludesse väljamõistetud summa pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8.Käesoleva kohtumäärusega riigi kasuks välja mõistetud riigi õigusabi tasu tasumisega viivitamise korral tuleb KÜ-l tasuda alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7 % aastas).
9.Toimetada käesolev määrus kätte KÜ-le , AG, vandeadvokaat Natalia Lausmaale ja

2-10-22537 Eesti Advokatuurile ning pärast jõustumist saata Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Riiginõuete osakond, Lai 11/13, Tartu 51005). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: “2-10-22537, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

1.12.05.2010. a esitas KÜ kohtule hagiavalduse AGvastu võlgnevuse 38 710.36 krooni ja viiviste summas 4 004.53 krooni väljamõistmiseks. 26.05.2010. a määrusega võttis kohus KÜ hagi AGvastu menetlusse.
2.08.06.2010. a. esitas kostja kohtule riigi õigusabi taotluse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.13.09.2010. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi taotluse, määrates anda kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.08.12.2010. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Taotluse kohaselt esitas hageja kohtule 12.05.2010. a hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 38 710.36 krooni väljamõistmiseks, kuid juunis esitati hageja esindajale tõend, vastavalt millele tasus kostja oma võlgnevuse. Eeltoodud asjaolu arvestades loobub hageja hagist. Hageja palub võtta hagist loobumine vastu ning lõpetada menetlus, tagastada pool tasutud riigilõivust ja välja mõista kostjalt menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust summas 7 500 krooni ja õigusabikulust summas 3 000 krooni.
4.Kostja oli nõus menetluse lõpetamisega seoses hagist loobumisega, kuid vaidles vastu menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Kostja oli seisukohal, et arvestades asjaolu, et kostja täitis kohustuse 5 päeva pärast hagiavalduse kohtule esitamist, ei olnud kostja ilmselt teadlik hagi esitamisest tema vastu ning seega täitis ta kohustuse mitte selle tõttu, et tema vastu oli esitatud hagi, vaid iseseisvalt. Asjaolu, et võlgnevus on tasutud, oli hageja esindajale teada juba 20.05.2010. a, kuid menetluse lõpetamise avalduse esitas hageja alles 08.12.2010. a, siis kui kostjale oli juba määratud esindaja, kes võttis hageja esindajaga ühendust. Kui hageja oleks koheselt hagist loobunud, poleks tekkinud ka vajadust täiendavateks menetluskuludeks riigi õigusabile. Kohane oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd menetluskulude väljamõistmine alaealiselt kostjalt, kes oma seadusliku esindaja kaudu tasus võlgnevuse enne, kui sai teada kohtusse hagi esitamisest, oleks ebaõiglane ja ebamõistlik.
5.20.06.2011. a esitas AGesindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa kohtule parandatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, paludes määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 63.91 eurot (so 1 000 krooni), millele lisandub käibemaks 20%, so 12.78 eurot (so 200 krooni), kokku 76.70 eurot. Nimetatud töötasu on kujunenud tutvumisest asja materjalidega, vestlustest ja konsultatsioonidest õigusabi saajaga (ajakulu 0,5 tundi), õigusdokumentide koostamisest (ajakulu 0,5 tundi), tutvumisest vajalike dokumentidega (ajakulu 0,5 tundi) ja konsulteerimisest hageja esindajaga (ajakulu 0,5 tundi), milleks kulus kokku 2. Riigi õigusabi osutamisel vajalikke kulusid nimetatud taotluse kohaselt ei olnud. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

2-10-22537

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

7.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduselt tasunud 21.04.2010. a riigilõivu 7 500 krooni (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123). Kuna hageja loobus kostja vastu esitatud hagist, siis kuulub pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 239.67 eurot (so 3 750 krooni) hagejale tagastamisele.
8.Hageja on palunud kohtul välja mõista kostjalt menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust summas 7 500 krooni ning õigusabikuludest summas 3 000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt viidatud TsMS § 168 lg 5 kohaldamine antud juhul võimalik. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte reguleerib olukorda, kus kostja rahuldab hageja nõude pärast seda ja/või selle tõttu kui on teada saanud enda vastu esitatud hagist, mistõttu ei ole nimetatud sätte kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas alust. Käesolevas tsiviilasjas sai kostja enda vastu esitatud hagist teada alles 02.06.2010. a (nimetatud kuupäeval sai kostja seaduslik esindaja väljastusteate kohaselt kätte hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega), kuid võlgnevus hagejale tasuti kostja poolt juba 17.05.2010. a, siis ei saa lugeda, et kostja on hagi esitamise tõttu hageja nõude rahuldanud. Kostjalt ei saa nõuda kulude kandmist menetluses, mille toimumisest ta sai teadlikuks alles pärast hagejale võlgnevuse tasumist ning milliste tekkimist ta seega ei võinud ette näha.
9.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus. RÕS § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eesti Advokatuuri 15.12.2009. a. otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) alates 01.07.2010. a jõustunud muudatuse kohaselt sätestab Korra p 37, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 250 krooni (so 15.98 eurot) iga poole tunni kohta. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 250 krooni (so 15.98 eurot) iga poole tunni kohta. Korra p 40 kohaselt võtab riigi õigusabi osutanud advokaat pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse. Riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses märgitud ajakuluga nõus.

2-10-22537

10.Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. FIE-le Natalia Lausmaa vandeadvokaat Natalia Lausmaa poolt AG osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstava tasu suuruseks tuleb määrata 63.91 eurot (so 1 000 krooni), millele lisandub 20% käibemaks, s.o 200 eurot (so 200 krooni) krooni, kokku 76.69 eurot (so 1 200 krooni). AGseaduslik esindaja VGoli taotluses märgitud ajakuluga nõus. RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi, uurimisasutuse või prokuratuuri määruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur.
11.13.09.2010. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi taotluse, määrates anda kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. TsMS § 179 lg 1 järgi mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Kuivõrd kohus lõpetab käesoleva määrusega menetluse KÜ hagis AGvastu, tuleb tasu kostjale osutatud riigi õigusabi eest, mille tasumisest oli kostja vabastatud, välja mõista hagejalt. Kohus peab hagejalt kostja riigi õigusabi tasu väljamõistmist põhjendatuks ka seetõttu, et hageja, teades juba 20.05.2010. a, et kostja on võlgnevuse 17.05.2010. a tasunud, esitas taotluse hagist loobumiseks alles 08.12.2010. a, so mitu kuud peale kostja poolt võlgnevuse tasumist ning ka kostjale riigi õigusabi määramist (hageja esitas taotluse hagist loobumiseks peale seda, kui temaga võttis ühendust kostja määratud korras esindaja). Kui hageja oleks taotluse hagist loobumiseks esitanud koheselt peale kostja poolt võlgnevuse tasumist, ei oleks tekkinud ka vajadust täiendavateks menetluskuludeks kostjale osutatud riigi õigusabikulude näol. TsMS § 179 lg 7 kohaselt tuleb kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7 % aastas).

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-25-20996/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.09.20262-25-10862/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja