AS K hagi OÜ E vastu 10 265,36 euro (160 618 krooni) ja viiviste nõudes
Hagi hind
10 265,36 eurot (160 618 krooni)
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS K (registrikood xxx, xxx), seaduslik esindaja GK; Hageja esindaja: vandeadvokaat Arvo Junti (Advokaadibüroo Arvo Junti, Sakala 22, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ E (registrikood XXX, XXX), seaduslik esindaja SK; Kostja esindaja: Tiina Pill (Hema Õigusbüroo OÜ, Paldiski mnt 22, 10149 Tallinn, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
17.mai 2011
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja GK ja adv. Arvo Junti
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt E AS K kasuks põhivõlg 10 265,36 eurot (160 618 krooni) ja viivis 4 226,25 eurot (66 126,41 krooni) ning viivis alates 21.juunist 2011 VÕS § 113 lg 1 tulenevas suuruses kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jätta täielikult kostja OÜ E kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
1.2004.a. sõlmisid pooled suulise kokkuleppe selle kohta, et hageja ostab kostjalt XXXasuva korteriomandi hinnaga 150 618 krooni. 07.03.2004 kandis hageja korteri ostuhinna 150618 krooni kostja arveldusarvele. Mais 2003 leppis hageja kostjaga kokku ka selles, et viimane müüb hagejale korteriomandi aadressil XXX, Tallinn. Hageja tasus vastavalt kokkuleppele kostja nimetatud korteri müügihinnast 12.03.2003 ettemaksuna 90 000 krooni. Pooled leppisid kokku ka selles, et hageja müüb kostjale korteriomandi XXX, Tallinn, mille järgi kostja 23.04.2004 kandis hageja arveldusarvele 80 000 krooni.
2.Hagejaga suulist kokkulepet rikkudes, müüs 30.11.2004 kostja korteriomandi Orumetsa 7-2 hoopis kolmandale isikule AR, hinnaga 240 000 krooni. Samuti oli teada, et kostja ei kavatsegi hagejale ka XXX korteriomandit võõrandada. Hageja seepeale keeldus ka XXX korteri müügist kostjale ja nõudis koheselt (01.12.2004) kostjalt rahasid tagasi, millele kostja ei reageerinud. Hageja leidis, et pooled on sisuliselt sõlminud kinnisomandi ostu-müügi eellepingule iseloomulikke kokkuleppeid, seda paraku vastavatele tehingutele seadusega kehtestatud vorminõudeid oluliselt rikkudes. Seega on poolte vahel suuliselt sõlmitud korteriomandite ostumüügi eelkokkulepped tühised algusest peale ning tuginedes VÕS § 1028 lg 1 palus kostjalt välja mõista kostjale tasutud raha. Hagiavalduses luges hageja alates 23.04.2004 oma võlakohustuse kostja ees 80 000 krooni ulatuses tasaarvestatuks.
3.05.12.2008 esitas hageja hagi aluse muutmise avaldus, mille kohaselt olid pooled sõlminud omavahel suulisi kokkuleppeid, millel on käsunduslepingu tunnuseid. Muudetud avalduse kohaselt leppisid pooled mais 2003 suuliselt kokku selles, et hageja hakkab vahendama korteriomandi müüki asukohaga XXX, Tallinn ning selleks aitab hageja kostjal seda korterit enampakkumiselt välja osta, milleks tasus hageja kostja arveldusarvele ettemaksuna 90 000 krooni. Märtsis 2004 sõlmisid pooled suulised kokkulepped selle kohta, et hageja aitab kostjal välja osta Maardu linna poolt korraldatavale enampakkumisele välja pandud XXXasuva korteriomandi, milleks hageja kandis 07.03.2004 kostjale üle 150 618 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja müüb hageja vahendusel hiljem korteri mõningase vaheltkasuga. Kostja seaduslik esindaja volitas hageja seaduslikku esindajat leidma ostja ja pidama läbirääkimisi korteri müügi üle. Hageja sõlmis saadud volituste alusel kokkuleppeid ARja JK. Aprillis 2004 leppisid pooled suuliselt kokku veel ühes analoogses tehingus, kus hageja lubas kostjale anda vahendada korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, müüki, mille eest kostja kandis 23.04.2004 hageja arveldusarvele 80 000 krooni.
4.Kostja rikkus kokkuleppeid ja müüs 30.11.2004 enampakkumisel omandatud korteriomandi asukohaga XXXotse AR jättes kogu müügist saadud raha endale. Tehingust sai hageja teada kolmandate isikute kaudu 2005 jaanuaris. Kostjaga ei õnnestunud selle tehinguga seoses enam suhelda, mistõttu hageja järeldas, et ka XXX, Tallinn asuvast korteriomandi tehingust enam asja ei saa. Hageja saldoteatistele ja meeldetuletustele võla kohta kostja ei reageerinud. Hagiavalduses hageja tasaarvestas võlakohustuse kostja ees summas 80 000 krooni. Võlakohustuste tasaarvestuse tulemusel võlgneb OÜ E seisuga 23.04.2004 hagejale 160 618 krooni.
5.Hiljem on hageja tuginenud võla nõudes laenulepingule ning pärast Tallinna Ringkonnakohtu lahendit on hageja seisukoht, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu
laenuleping. Laenulepingu on hageja üles ütelnud ning palub kostjalt välja mõista pärast tasaarvestust 160 618 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist alates päevast, millal kostja jättis täitmata kirjalikus võla tagastamise nõudes selleks antud tähtaja, so alates 29.09.2006. Sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 14.12.2007 on 19 360 krooni. Lisaks viivised VÕS § 113 lg 1 tuleneva viiviseprotsendiga kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited.
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja väidab, et on hagejale nõutavad summad sularahamaksetena tagastanud. Kostja ei tunnista, et hageja poolt tehtud ülekannete näol oli tegemist kostjale antud laenuga. Kui väidetavalt oli tegemist tähtajatu laenulepinguga, siis ei ole hageja seda üles ütelnud. Kostja leiab, et hageja teadis tehtud maksete tegemisest tühise tehingu alusel ning kostjale üle kantud rahasummade tagasinõudeõigus tekkis hagejal vastavalt teostatud ülekannetele, so 12.05.2003 ja 07.03.2004. Muuhulgas oli hageja teadlik, et kostja hagejale vaidlusaluseid kortereid ei müü XXX korteri puhul hiljemalt 2003 juulis ja XXX korteri puhul hiljemalt aprillis 2004. Seega on hagi ka aegunud. Menetluse käik.
7.Harju Maakohtu otsusega 14.12.2009 jäeti AS-i K hagi OÜ E vastu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.04.2009 Harju Maakohtu otsuse ning asi saadeti uuesti menetlemiseks Harju Maakohtusse. Kohtu järeldused.
8.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud kolme lepingu alusel on hageja kostjale üle kandnud 240 618 krooni ja kostja hagejale 80 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millised õiguslikud suhted nende vahel tekkisid ja kas kostja võlgneb hagejale nõutava summa. Hageja väidab, et tegemist oli laenusuhtega, kostja leiab, et tühiste tehingutega. Hageja tugines 21.12.2007 esitatud täpsustatud hagiavalduses käsundile, kuid hiljem loobus, mistõttu kohus ei pea vajalikuks käsundit pikemalt käsitleda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et AS K ja OÜ E vahel olid käsundi suhted. Ei ole tõendatud, et hageja oleks osutanud kostjale teenust, ajanud kostja asja tehingute tegemisel.
9.Kohtule on esitatud üksnes kokkulepe JK kinnisasja XXX võõrandamiseks (t. lk 106) ja vahendustasu kohta (t. lk 88), milledest nähtub, et OÜ-t E esindab GK, seda aga mitte AS Ki esindajana. Kohus asub seisukohale, et poolte vahelistele tehingutele on kõige iseloomulikum laenulepingust tulenevad õiguslikud suhted.
VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. AS K poolt OÜ E üle kantud summad: 12.05.2003 – 90 000 krooni ja 07.03.2004 – 150 618 krooni (t. lk 10), tõendavad hageja poolt raha andmist kostjale.
10.Kuigi 07.03.2004 maksekorraldusel on selgituses märgitud „Ost. XXX“, ei saa siiski järeldada, et poolte vahel oli vorminõuete rikkumisega sõlmitud kinnisasja müügileping või et pooltel oli soov sõlmida nimetatud leping. 03.03.2004 oli OÜ E, keda esindas GK, ning kes oli samal ajal AS K juhatuse liige, J K ja ARsõlminud osapoolte kokkuleppe selles, et sõlmida korteriomandi XXX-XXX müügileping OÜ E ja ARvahel. Nimetatud kokkulepe kinnitab, et kinnisasja müügileping sooviti sõlmida OÜ E ja ARvahel ning sellest teadis hageja. Samuti kajastatakse hageja nõudekirjas 22.12.2006 AS Ki vahendusest korteriomandi XXX tehingute tegemisel, mitte tehingutest poolte vahel.
11.Laenusuhtele poolte vahel viitab ka hilisem hagejapoolne pöördumine kostja poole nii saldoteatiste, kui meeldetuletustega. Tähtajatu laenulepingu puhul muutub laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemise korral. Hageja väidab, et lepingu ütles hageja üles juba 31.12.2005 saldoteatisega, kuid see on tahteavalduse tõlgendamise küsimus. 07.07.2006 kirjalikult kostjale esitatud rahasummade tagastusnõuet saab aga kindlasti käsitleda lepingu ülesütlemisena. Kohtu arvates ei saa saldoteatist käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena. Saldoteatises fikseeritakse üksnes võlgnevuse summa. Küll aga saab 07.09.2006 meeldetuletust käsitleda laenulepingu ülesütlemisena (t. lk 13). Meeldetuletuses on hageja teatanud kostja võlasumma ning selle likvideerimise aja. Mõistlikule isikule peaks olema üheselt selge, et soovitakse laenusumma tagastamist, st ka laenulepingu ülesütlemist, olenemata sellest et sõnaselgelt ei ole hageja seda väljendanud.
12.Kuna kostja oma vastuses väidab, et on hagejale nõutavad summad tasunud, siis sai ka kostja hagejaga 07.09.2006 meeldetuletusest ühtemoodi aru. Esialgses hagiavalduses hageja tasaarvestas võlakohustuse kostja ees summas 80 000 krooni. Võlakohustuste tasaarvestuse tulemusel võlgneb OÜ E hagejale 160 618 krooni. Kostja vastuväide, et võlguolev summa on hagejale tasutud sularahana, ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud. Kostja ei vastuses suutnud täpset tagastamise aega määrata, samuti ei ole teada kellele SK isiklikult rahasumma üle on antud. Väide raha üleandmise kohta sularahana ei tundu usutavana ka seetõttu, et tegemist on suhteliselt suurte summadega ning varasemalt on nii hageja kui kostja raha ülekanded teostanud panga kaudu. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja põhinõue summas 160 618 krooni, ehk 10 265,36 eurot on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele.
13.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 ettenähtud ulatuses alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates 29.06.2006 kuni 14.12.2007 summas 19 360 krooni ning sealt edasi VÕS § 113 lg 1 tuleneva viivise kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tuginedes TsMS § 367 mõistab kohus viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi VÕS § 113 lg 1 tuleneva viivise kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
14.Perioodil 29.09.-31.12.2006 viivitatud päevi 94 ja seadusest tulenev viivisemäär 10,5 % aastas = 4 227,46 krooni. Perioodil 01.01.2007-30.06.2008 viivitatud päevi 546 ja seadusest tulenev viivisemäär 11,0 % aastas = 26 309,22 krooni. Perioodil 01.07.-31.12.2008 viivitatud päevi 183 ja seadusest tulenev viivisemäär 9,5 % aastas = 7 642,20 krooni. Perioodil 01.01.2009 – 20.06.2011 viivitatud päevi 870 ja seadusest tulenev viivisemäär 8,0 % aastas = 27 947,53 krooni. Alates 29.09.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.06.2011 moodustab viivis 66 126,41 krooni, ehk 4 226,25 eurot. Kostja viide hagi aegumisele on antud juhul alusetu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.