Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-4823
Tsiviilasi
AS-i GA avaldus J Š pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja AS GA (endine ärinimi AS GFM, registrikood XXX, asukoht XXX) Võlausaldaja volitatud esindaja Matti L Võlgnik J Š (isikukood XXX, elukoht XXX) Võlgniku tehinguline esindaja advokaat Anton Sigal Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Maire Arm
Kohtuistungi toimumise aeg
14. juuni 2011.a
115,08 (ükssada viisteist eurot) 08 senti.
miljoni euroni, täitmata kohustused peale pankrotiavalduses esitatud nõude puuduvad ja ka nimetatud kohustuse osas on vaidlus. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja avalduse juurde. Võlgniku esindaja vaidles avaldusele vastu. Ajutine haldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et J Š ei ole maksejõuetu. J Š l on konservatiivsel hinnangul vara vähemalt 3,6 miljoni euro ulatuses. Võlgnikule kuulub kolm kinnistut, millest kaks on koormatud hüpoteekidega. Samuti kuulub võlgnikule osalus neljas erinevas äriühingus, millest enam kasumit tootvaks ettevõtteks tuleb pidada AHaktsiaseltsi. Võlgniku osaluse väärtuseks nimetatud äriühingus tuleb pidada vähemalt 2 827 321,70 eurot. Samuti kuulub võlgnikule mootorratas BMW R 1200 C, mille väärtuseks on ligikaudu 5 000 eurot. Ajutise halduri aruande koostamise seisuga moodustavad võlgniku otsesed kohustused ja käendused kokku krediidiasutuste ees 9 360 597,80 eurot, kuid krediidiasutustelt saadud vastustest nähtub, et võlgnikul täitmata kohustused puuduvad. Maksuvõlad J Š l puuduvad. Seega on J Š ainukeseks sissenõutavaks muutunud kohustuseks pankrotiavalduse aluseks olev nõue, mis seisuga 04.05.2011 moodustas 255 546 eurot, millest 50% ehk 127 773 eurot moodustab tagasi maksmata laenude põhiosa ning 50% kogunenud viivis. Tulenevalt eelnevast saab väita, et J Š ei ole maksejõuetu ning pankroti väljakuulutamiseks puudub alus. Võlgniku olemasoleva vara väärtus ületab ligikaudu 20 korda sissenõutavaks muutunud kohustuse AS-i GA ees. Kohus on seisukohal, et esitatud andmete põhjal on võlgnikul olemas piisavalt realiseeritavat ning pandiga koormamata vara, mille arvelt on võlausaldajal vajadusel täitemenetluses võimalik oma nõue rahuldada. PankrS § 27 lg 5 kohaselt vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Kohus jätab AS-i GA avalduse J Š pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 27 lg 5 ja § 31 lg 1 alusel rahuldamata, kuna võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Seega kuulub menetlus AS-i GA avalduses J Š pankroti väljakuulutamiseks lõpetamisele. Harju Maakohtu 09.02.2011 ja 23.05.2011 määrustega on kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata tuleb tühistada Harju Maakohtu 09.02.2011 määrusega XXX, Tallinn kinnistule (registriosa number XXX; katastritunnus XXX) seatud võõrandamise keelumärge AS-i GA kasuks kuni ajutise halduri nimetamise otsustamiseni käesolevas asjas; XXX, Tallinn kinnistule (registriosa number XXX; katastritunnus XXX) seatud võõrandamise keelumärge AS-i GA kasuks kuni ajutise halduri nimetamise otsustamiseni käesolevas asjas; XXX, Tallinn kinnistule (registriosa number XXX; katastritunnus XXX) seatud võõrandamise keelumärge AS-i GA kasuks kuni ajutise halduri nimetamise otsustamiseni käesolevas asjas ning Eesti väärtpaberite keskregistrisse kantud käsutamise keelumärge J Š väärtpaberikontol
registreeritud AHAktsiaseltsi (registrikood XXX) aktsiatele AS-i GA kasuks kuni ajutise halduri nimetamise otsustamiseni käesolevas asjas; kohaldatud keeld J Š l talle kuuluva Osaühingu TES(registrikood 10818500) osa võõrandamiseks kuni ajutise halduri nimetamise otsustamiseni käesolevas asjas. Samuti tuleb tühistada Harju Maakohtu 23.05.2011 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. PankrS § 150 lg 3 järgi kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab menetluse kulud võlausaldaja. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 472,50 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 95,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlausaldaja ja võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri töötasu 1 472,50 eurot ja kulutused 115,08 eurot, kogusummas 1 587,58 eurot tuleb tulenevalt PankrS § 150 lg 3 kohaselt välja mõista võlausaldajalt Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks arvelduskontole . Menetluskulud tuleb jätta PankrS § 150 lg 3 alusel AS-i GA kanda. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.