17.juunil 2011.a. Ketmanni kohtumajas, Kentmanni 13, Tallinnas
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-12463
Tsiviilasi
EM hagi OÜ G vastu kahju 1906,87 euro (29.836.- krooni) väljamõistmiseks ja AT hagi OÜ G vastu kahju 2649,97 euro (41.463.- krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4556,84 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja EM (ik xxx, elukoht xxx); Hageja AT(ik xxx, elukoht xxx) Hagejate esindaja advokaat Armand Reinmaa (AB Reinmaa & Partnerid, asukoht Uus-Tatari 25/Veerenni 13, 10134 Tallinn)
esindajad
Kostja OÜ G (rk xxx, xxx) Kostja esindaja advokaat Olev Kuklase Advokaadibüroo Kuklase &Partnerid (registrikood 10730834, asukoht Lembitu 8, Tallinn, 10114 ) Asja arutamine
31.mail 2011.a. .
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt G EM kasuks 1906,87 (üks tuhat üheksasada kuus eurot ja 87 senti) eurot ja AT kasuks 2649,97 (kaks tuhat kuussada nelikümmend üheksa eurot ja 97 senti) eurot.
Jätta EM ja AT menetluskulud, s.h. kohtukulud ja kohtuvälised kulud, täies ulatuses OÜ G
kanda.
4.Jätta OÜ G menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.18.02.2009.a. pöördus EM OÜ G poole sooviga sõlmida pakettreisileping, mille kohaselt kostja korraldaks üheksale inimesele puhkusereisi Türki. Pooled leppisid reisi tingimustes kokku e-kirja teel.
2.20.02.2009.a. edastas kostja EMle arve-tellimiskinnituse nr 00558 summas 29.836.krooni ja AT arve-tellimuskinnituse nr 00559 summas 41.463.- krooni. Hagejatele väljastatud arve-tellimiskinnituste kohaselt oli nende reisi kestvuseks 09.05.16.05.2009.a., asukohaks Türgi, Alanya, hotelliks Delphin Botanic World of Paradise 5* tingimustega kõik hinnas, reisijaid oli kokku 9 inimest. Arve reisikinnitusele oli märgitud, et reis toimub otselennuga Tallinn-Antalya-Tallinn, sisaldab maapealseid transfeere, lennujaamamaksusid, kütuselisasid ja reisiteenindajate teenuseid kohapeal. Lendude kuupäevi ja kellaaegu reisikinnitusel märgitu ei olnud.
3.09. 05.2009.a. varahommikul kell 4:25 helistas hagejatele kostja esindaja lennujaamast ning küsis miks hagejad lennujaamas ei ole, sest lend väljub kell 5:00. Hagejad ja nende reisikaaslased lennule ei jõudnud ja nende reis Türki jäi ära.
4.12.05.2009.a. esitasid hagejad kostjale pretensiooni reisikorralduse kohta ja nõudsid, et kostja korraldaks neile samadel tingimustel uue reisi ilma hagejate poolsete täiendavate kuludeta või tagastaks hagejate poolt kostjale tasutud summad.
5.Kuivõrd hagejad kostjaga kokkuleppele ei saanud, pöördusid hagejad Tarbijakaebuste Komisjoni poole. 31.08.2009.a. sõlmisid hagejad ja kostja Tarbijakaebuste Komisjoni istungil kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja asendama hagejatele ärajäänud reisi samaväärse puhkusereisiga. Kostja ja hagejad pidid sõlmima kokkuleppe uue reisi toimumise kohta hiljemalt 28.09.2009.a. Hagejad olid valmis sõlmima kokkuleppe uue reisi kohta, kuid kostja ei nõustunud uut reisi korraldama. Seega jätkus menetlus Tarbijakaebuste Komisjonis. 26.10.2009.a. tegi Tarbijakaebuste Komisjon otsuse nr 7-1/04419-175-09 millega rahuldas
Lk (6) 2
hagejate kaebuse ja kohustas kostjat tagastama hagejatele tasutud reisi maksumuse 71.299 krooni. 26.11.2009.a. teatas kostja lepinguline esindaja Margus Venesaar hagejate esindajale ekirjaga, et kostja ei nõustu Tarbijakaebuste Komisjoni otsusega ning selle põhjendustega ja ei ole nõus hagejatele otsuses märgitud summas raha tagastama. Hagejate nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
6.16.03.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista EM kasuks 29.836.- krooni ja AT kasuks 41.463.- krooni. Hagejad on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 869 lg 2 sätestatust peab reisikorraldaja väljastama reisijale viivitamatult pärast lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisikinnituse, mis lisaks muudele andmetele peab sisaldama ka pakettreisi alguse ja lõpu kuupäeva, kellaaega ja kohta ning reisi kestvust sihtkohta ja tagasi. Kuna kostja poolt 20.02.2009.a. hagejatele väljastatud kaks dokumenti pealkirjadega arvetellimuskinnitus nr 00558 ja nr 00559 sisaldavad märkust, et käesolev arve on samal ajal ka tellimuse kinnitus, kuid need ei sisalda eelmises lõigus nõutud informatsiooni, rikkus kostja oma kohustusi hagejate ees. Kuivõrd kostja ei täitnud ka oma VÕS § 870 lg 1 sätestatud kohustust reisijaid mõistliku aja jooksul enne reisi algust teavitada VÕS § 869 lõikes 2 punktis 3 nimetatud andmetest, s.o reisi alguse kuupäevast, kellaajast ja kohast, vastutab kostja VÕS § 877 lg 1 kohaselt hagejate ees. Tulenevalt VÕS § 100 ja § 101lg 1 p 3 ning § 127 lg 1 sätestatust, paluvad hagejad kostjalt välja mõista reisi ärajäämisega tekkinud kahju hüvitamise katteks kokku 71.299.- krooni.
7.Oma nõuete tõendamiseks esitasid hagejad järgmised dokumentaalsed tõendid: pooltevahelise elektroonilise kirjavahetuse 18.02.2009.a. - 20.02.2009.a., tellimuskinnituse nr 00558 ja nr 00559, Tarbijakaebuste komisjoni otsuse 26. oktoobrist 2009.a., Tarbijakaebuste komisjoni istungil 31.08.2009.a. sõlmitud kokkuleppe, kostja esindaja MVe-kirja EMle, väljatrüki Tarbijakaitseameti kodulehelt komisjoni otsuseid mittetäitnud äriühingute kohta. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et vastavalt VÕS § 127 lg 4 sätestatule on kahju hüvitamise eelduseks asjaolu, et tekkinud kahju on etteheidetava teo tagajärg. Seega peab tekkinud kahju olema põhjuslikus seoses asjaoluga millel kahju tekitaja vastutus põhineb. Selleks, et isik vastutaks õigusvastaselt tekitatud kahju eest, on vajalik välja selgitada süü obligatoorsed tingimused ehk kostja tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel ning hinnang teo süülisusele.
9.Kostja märgib vastuses hagile, et hagejale väljastatud arve oli ühtlasi ka tellimuse kinnitus. Lennukipiletid ja reisidokumendid pidid hagejad saama lennujaamast Novatoursi boksist, kusjuures hagejad ise valisid skeemi, et saavad lennukipiletid sealt. Reisidokumendid olid valmis juba 07.05.2009.a., mida mainis hagejatele kostja töötaja ABtelefonivestluses. Siis ütles ta hagejatele ka lennuki väljumise aja, mille peale hageja EM kinnitas, et on sellega Lk (6) 3
kursis. Muuhulgas oli lennureisi väljumise aeg kirjas ka kostja koduleheküljel www.g.ee, mida hagejad ei kontrollinud. Vaidlus puudub selle, et kostjad ja nende reisikaaslased tõepoolest lennureisile ei jõudnud, kuid kostja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tekkis hagejatel kahju nendest endist tulenevatel asjaoludel, mistõttu tuleb nende nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
10.Kostja esitas koos vastuväidetega hagile hagejate poolt talle 12.05.2009.a. saadetud pretensiooni ja Ticket Novatours e-kirja, milles kinnitatakse, et 9 inimest jäid tulemata 09.05.2009.a. Alanya lennule. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana AB. Kohus jättis kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks oma 14.12.2010.a. määrusega rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et - EMereaid pöördus 18.02.2009.a. OÜ G poole sooviga sõlmida pakettreisileping 9 inimese puhkusereisiks Türki, - 20.02.2009.a. edastas kostja EMle arve-tellimiskinnituse nr 00558 summas 29.836.- krooni ja AT arve-tellimuskinnituse nr 00559 summas 41.463.- krooni, - hagejad on kostjale arved tasunud, - väljastatud arve-tellimiskinnituste kohaselt oli nende reisi kestvuseks 09.05.-16.05.2009.a., asukohaks Türgi, Alanya, hotelliks Delphin Botanic World of Paradise 5* tingimustega kõik hinnas, reisijaid oli kokku 9 inimest ning, et reis toimub otselennuga Tallinn-Antalya-Tallinn, sisaldab maapealseid transfeere, lennujaamamaksusid, kütuselisasid ja reisiteenindajate teenuseid kohapeal, - lendude kellaaegu reisikinnitusel märgitud ei olnud, - hagejad jäid 09.05.2009.a. lennukist maha ja nende reis Türki jäi ära. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja rikkus oma VÕS § 869 lg 2 sätestatud kohustust väljastada hagejatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisikinnitus, mis lisaks muudele andmetele peab sisaldama ka pakettreisi alguse ja lõpu kuupäeva, kellaaega ja kohta ning reisi kestvust sihtkohta ning kas nimetatu oligi põhjuseks, et hagejad ja nende reisikaaslased 09.05.2009.a. lennukile ei jõudnud ja nende puhkusreis ära jäi, või on kostja oma kohustuse täitnud muul viisil ja hagejad on ise vastutavad neile kahju tekkimises.
12.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid arve/tellimiskinnitus nr 00558 ja nr 00559 tõendavad, et kostja ei olnud märkinud hagejatele saadetud reisikinnitustele reisi alguse kellaaega. Tulenevalt asjaolust, et VÕS § 869 lg 2 p 3 kohaselt peab reisikorraldaja poolt väljastatav reisikinnitus sisaldama muuhulgas pakettreisi alguse ja lõpu kuupäeva, kellaaega ja kohta ning reisi kestvust sihtkohta ja tagasi, kusjuures sama seadusesätte kohaselt peab reisikinnitus olema reisikorraldaja poolt väljastatud reisijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, rikkus kostja oma seadusest tulenevat kohustust hagejate ees VÕS § 115 lg 1 mõttes.
Lk (6) 4
13.Edasi kontrollib kohus kas kostja rikkumine oli vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, väljaarvatud, kui rikkumine on vabandatav, kusjuures sama seadusesätte teine lause sätestab, et eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohus on seisukohal, et eeltoodud seadusesättest tulenevalt on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et rikkumine oli vabandatav. Kohus on seisukohal, et kostja nimetatut aga tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks tema töötaja ABhagejatele telefoni teel öelnud, et nende lennuk Alanyasse, Türki väljub 09.05.2009.a. kell 5.00 hommikul või, et hagejad olid varemgi kostjaga reisinud, mistõttu pidid nad teadma, et info lennuki väljumise kohta on kättesaadav ka kostja kodulehelt www.g.ee , ei muuda kostja rikkumist vabandatavaks, sest seadus sätestab kostja kui reisikorraldaja jaoks kohustusliku vormi kuidas ta peab reisijaid teavitama reisi alguse kellaajast, mida kostja aga ei teinud.
14.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt tuleb hüvitada nii varaline kui ka mittevaraline kahju, lõige 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et EM tekkis reisi ärajäämaisest varaline kahju summas 29.836.- krooni ja ATl kahju summas 41.463.- krooni ning kohtuotsuse p-des 11 ja 12 asus kohus seisukohale, et kostja rikkus hagejate ees oma seadusest tulenevat kohustust teatada hagejatele reisi alguse kellaaeg, kusjuures nimetatud kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, sest seadus näeb ette kohustusliku vormi kuidas nimetatust tuleb reisijat reisikorraldaja poolt teavitada, tuleb asuda seisukohale, et hagejatel kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega, mis on aluseks kostjalt tekitatud kahju väljamõistmisele VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohus on seisukohal, et kostja kui professionaalne reisikorraldaja pidi nägema ette pakettreisilepingu sõlmimisel reisijatega, et kui ta reisijatele kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis lennuki väljumise kellaaega ei teata, võivad reisijad lennukist maha jääda ja neil reisi ärajäämisega kahju tekkida. Eeltoodust tulenevalt ei vabane kostja kui lepingulist kohustust rikkunud lepingupool kahju hüvitamise kohustusest hagejate ees ka VÕS § 127 lg 3 alusel. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja EM kasuks 1906,87 eurot ja AT kasuks 2649,97 eurot. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..
15.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud väljatrüki Tarbijakaitseameti kodulehelt komisjoni otsuseid mittetäitnud äriühingute kohta, sest see tõend ei ole asjakohane tõend käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine.
16.Kuna kohus rahuldab hagi täielikult jäävad hagejate menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt täies ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
Lk (6) 5
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hagejate nõudeks kostja vastu on kokku 4556,84 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. Kohtunik:
Lk (6) 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.