Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-50703
Tsiviilasi
KÜ hagi OÜ A ja AP vastu võla nõudes
Hagihind
25 200 krooni ehk 1610,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paavo Paas (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostjad:
1.OÜ A (registrikood XXX, XXX);
2.AP(isikukood XXX, XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg 30.05.2011.a Kohtuistungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paavo Paas Hageja seaduslik esindaja KL
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista kostjatelt OÜ-lt A ja AP`ult solidaarselt hageja KÜ kasuks välja 1 610 (üks tuhat kuussada kümme) eurot ja 57 senti.
3.Mõista kostjatelt OÜ-lt A ja AP`ult solidaarselt hageja KÜ kasuks välja menetluskulud: riigilõiv summas 383,47 eurot hagiavalduse esitamise eest ja riigilõiv summas 6,38 eurot menetlusdokumendi Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest ja kulud õigusabile summas 1417,01 eurot, kokku 1806 (üks tuhat kaheksasada kuus) eurot ja 86 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate kanda. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 13.10.2010.a hagiavalduse kostjate vastu Tallinnas, asuva elamu katuse vigade parandamiseks tehtud mõistlike kulude hüvitamiseks summas 25 200 krooni. Hageja märkis hagiavalduses, et soovib asja lahendamist suulises menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 29.10.2010.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostjatele toimetati menetlusdokumendid kätte Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostjad esitasid kohtule vastuse hagile 02.03.2011.a.
3.Harju Maakohtu 30.05.2011.a istungil osalesid hageja seaduslik esindaja ja hageja lepinguline esindaja. Kostjad istungile ei ilmunud, kohtukutse oli kostjatele kätte toimetatud elektrooniliselt. Kostja AP teatas kohtule 30.05.2011.a e-kirja teel, et ta viibib teisel pool maakera ning vaidlusalune summa on samas suurusjärgus tema Eestisse tuleku kuludega. Kostja üritas kuni viimase hetkeni leida istungile esindajat, kuid esindaja ei saa kohtusse tulla. Hageja taotles kostjate puudumise tõttu asja sisulist lahendamist kostjate osavõtuta.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.06.2005.a. korteriomanikud ja kostja OÜ A lepingu, millega OÜ A ostis elamu pööningukorruse korteriomandi ning lepiti kokku ehitusalased kohustused kostjale elamu ümberehitamiseks ja renoveerimiseks. Leping oli notariaalselt tõestatud. Lepingu punkti 4.1.2. kohaselt kohustus kostja OÜ A tellima elamule uue katuse paigaldamiseks projekti ja paigaldama omal kulul ehitisele uue katuse. Lepingu lisas nr 1 nähti ette, et elamus kostja poolt teostatavad ehitustööd viiakse läbi vastavalt seaduses ette nähtud korrale ning tööde kvaliteet peab vastama 2000.a Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele.
6.Sama lepingu peatükis VI võttis teine kostja AP eraisikuna kohustuse käendada kõiki lepingust tulenevalt OÜ A kohustusi 5 miljoni krooni ulatuses. Lepingu punkt 6.6. nägi ette, et kui OÜ A ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda nendest tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib lepingu teine pool nõuda käendatavate kohustuste täitmist omal
äranägemisel kas ühelt või teiselt kostjalt või neilt ühiselt.
7.Pärast lepingu sõlmimist on toimunud mitmeid korteriomandite edasivõõrandamisi elamus ning uutele korteriomanikele on üle läinud lepingust tulenevad omanike õigused ja kohustused lepingu punkti 4.13. alusel.
8.2010.a alguses lasi kostja OÜ A paigaldada elamu trepikoja katusele katuseluugi. Koos katuseluugiga paigaldas ta redeli. Lume sulamise tagajärjel hakkas katuseluugi juurest vett elamu trepikotta tungima ja seetõttu sai kahjustada elamu trepikoja lagi. OÜ-l A ei õnnestunud katuseluugi paigaldamisel tehtud vigu kõrvaldada, mistõttu pöördusid elamu korteriomanikud katusespetsialist VV poole. VV tuvastas, et katuseluugi paigaldamisel on tehtud elementaarseid ehitusvigu, mistõttu tekkis korteriomanikel kahtlus, et vigu võib esineda ka mujal katusel. Korteriomanikud lasid VV teostada kogu elamu katuse ülevaatuse.
9.Katusespetsialist VV tõi välja neli olulist katuse ehitamisel tehtud viga. Muuhulgas tõi ekspert välja, et katuseluugi ülespöörded olid puudulikud ning trepikoja katuselt minev tuletõrjeredel oli paigaldatud otse katusekattele. Samuti tõi ekspert välja, et vesi pääses katusekonstruktsiooni ning seinasoojustuse taha ning maja tagusel terrassil on ülespöörded ebatihedad, mistõttu plekkide vahelt tuleb vett.
10.10.03.2010.a teavitas korteri nr 7 omanik ja hageja juhatuse liige mõlemat kostjat ehitusvigadest ja kohustusest need vead parandada. Kumbki kostja hageja nõudele sisulist vastust ei andnud, mistõttu esitati kostjatele 23.03.2010.a juba korrektselt vormistatud nõue. Kostjatele anti täiendavad tähtajad vigade parandamiseks. Kumbki kostjatest nõudele ei vastanud.
11.07.04.2010.a saadeti kostjatele e-kirjaga OÜ T hinnapakkumine ning kostjatelt küsiti, kas neile on vastuvõetav, et hageja laseb ise katusevead parandada ning kostjad katavad sellest tulenevad kulud. Kumbki kostja taas ettepanekule ei vastanud.
12.Hageja tõi välja, et lisaks katuse ehitamisel tehtud vigadele on kostjad rikkunud ka muid lepingulisi kohustusi.
13.17.06.2009.a, 23.10.2009.a ja 19.05.2010.a sõlmisid korteriomanikud notariaalselt tõestatud lepingud, millega nad loovutasid hagejale kõik oma lepingust tulenevad nõuded kostjate vastu, sealhulgas loovutati elamu katuse parandamise nõue. 26.05.2010.a sõlmisid hageja ja T OÜ töövõtulepingu elamu katusetööde parandamiseks. 02.06.2010.a vormistatud üleandmisevastuvõtmise aktiga võttis hageja teostatud parandustööd vastu ning tasus T OÜ poolt esitatud arve summas 25 200 krooni. 03.08.2010.a esitas hageja kostjate vastu katusevigade parandamiseks tehtud mõistlike kulude hüvitamise nõude, kuid kostjad sellele vastanud ei ole.
14.Õiguslikult viitas hageja VÕS § 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1, § 77 lõikele 1, samuti VÕS § 641 lõikele 1, § 646 lõikele 1 ja lõikele 5. Käendaja vastutuse osas viitas hageja VÕS § 145 lõikele 1 ning § 65 lõikele 1. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 25 200 krooni ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
15.Vastuseks kostjate seisukohale tõi hageja 17.03.2011.a kohtule esitatud menetlusdokumendis välja, et kostjad on esitanud kohtule ebaõigeid väiteid. Ebaõige on see, et katusekorruse väljaehitamiseks ei saa kasutusluba, kuna osad korteriomanikud keelduvad koostööst. Ehitusseaduse (EhS) § 32 lg 1 järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et ehitis vastab selleks ette nähtud nõuetele ning ehitusprojektile. Kasutusloa taotlemise eelduseks on ehitusprojektile vastavate ehitustööde lõpetamine. Ehitustööd ei ole aga lõpetatud, kuna hagejale ei ole üle antud elamu sprinklersüsteemi. Nimetatud süsteem ei ole töökorras ja vastupidist ei ole kostjad tõendanud. Samuti on kasutuslubade taotlemise eelduseks korrektse projekteerimis- ja
ehitusdokumentatsiooni olemasolu. Kostjad ei ole seni osanud vastata hageja küsimusele, milliseid dokumente on vaja kasutusloa taotlemiseks. Suuliselt on kostjad hagejale möönnud, et projekteerimis- ja ehitusdokumentatsioon on puudulik. Hageja peab kasutuslubade vormistamist vajalikuks ja on selles osas valmis igasuguseks koostööks kostjatega, kuid kostjatel tuleb esmalt täita oma lepingulised ehituskohustused ning kasutuslubade taotlemine saab toimuda õigusaktides ette nähtu alusel. Kasutuslubade väljastamist on seni takistanud kostjate endi tegevus.
16.Hageja teatas, et ta ei ole nõus kostjate kompromissettepanekuga, kuna tegelikult on hageja rahalised nõuded kostjate vastu suuremad. Hageja ei ole nõus sõlmima kokkulepet tingimusel, et ta loobub nõuetest, mis tulenevad käendusest. Kostjad ise on tunnistanud ehitustööde ebakvaliteetsust. Olukorras, kus OÜ-l A puuduvad rahalised vahendid ja tulud, ei saa hageja nõustuda teise kostja isikliku käenduse lõpetamisega.
17.Hageja selgitas, et elamu katusekorrus ja selle väljaehitamise õigus ei ole olnud avalikult müügis ühegi kinnisvara firma või kinnisvara portaali kaudu. Kostja AP pöördus ise tolleaegsete katusekorruse omanike poole, tutvustades ennast ühise tuttava elukaaslasena ja eduka pangandustegelasena. Kostja teatas, et ta soovib katusekorrust välja ehitada endale elamiseks ning kostja ei maininud kordagi, et tegemist on äriprojektiga. Samas teatas kostja läbirääkimiste käigus, et tal on rahaliselt või maksunduslikult kasulikum osta elamu katusekorrus oma äriühingu nimele ning kostja pakkus ise välja, et sellisel juhul hakkab ta eraisikuna lepingus fikseeritavate kohustute käendajaks. katusekorruse müüjad ei ole kuidagi kallutanud kostjat müügilepingut ja käenduslepingut sõlmima. Käendusleping sõlmiti notariaalses vormis ja notari poolt selgitati kostjale käenduslepingu regulatsiooni ning lepingu sõlmimise õiguslikke tagajärgi. Varem ei ole kostja kordagi väitnud, et tema isiklik käendus oleks heade kommete vastasuse tõttu tühine. Kostja on ise käitunud pahauskselt, kuna kostja võõrandas 04.08.2009.a talle kuulunud korteriomandi Tuvi 16-15, samas kinnitades, et ta kasutab saadud tulu teiste võlgade tasumiseks.
18.Seoses kostja väidetega kompromissi sõlmimise kohta kordas hageja uuesti, et tal puuduvad seaduslikud võimalused kasutusloa taotlemiseks ning seda on selgitatud OÜ BA esindajale. Samuti leidis hageja, et kuna kostja on korduvalt ignoreerinud hageja kohtuväliseid nõudmisi ja ettepanekuid, oli kohtusse pöördumine hageja ainus seaduslik viis enda õiguste kaitsmiseks, mistõttu menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.
19.03.05.2011.a kohtule esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et kõik kostja väited on tõendamata ja ebaõiged. Kostjad on tegelikkuses ignoreerinud hageja nõudeid ega ole ühelgi viisil katusevigu parandama asunud. Samuti on ebaõiged kostja väited nagu takistaks hageja kasutuslubade saamist. Olukorras, kus ehitustööd on lõpetamata ja projektdokumentatsioon vormistamata, ei ole kasutusloa saamine võimalik. Kostja väide, mille kohaselt on käendus heade kommete vastane ja seetõttu tühine, on otsitud. Kostja ei selgita, kuidas ta hagejale vastust koostades teada sai, et tema antud käendus on tühine. Kostjad on varasemalt kasutanud professionaalset õigusabi ja esitanud kompromissettepanekuid vandeadvokaadi kaudu.
20.06.06.2011.a esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista õigusabikulud summas 1417,01 eurot (koos käibemaksuga), riigilõivu hagiavalduse esitamise eest summas 383,47 eurot ehk 6000 krooni, riigilõivu Ametlikes Teadaannetest kohtuteate avaldamise eest summas 6,38 eurot ning äriregistri teenustasu summas 2,3 eurot kostja OÜ A 2009.a majandusaasta aruandega tutvumise eest. Nimetatud aruandega tutvumine oli vajalik selleks, et otsustada võimaliku hagi tagamise
avalduse esitamine. Kuna majandusaasta aruandest ei nähtu märkimisväärse vara olemasolu kostjal, ei taotlenud hageja hagi tagamist. Hageja märkis, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa tema poolt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kostjate vastuväited
21.Kostjad vastasid hagiavaldusele 02.03.2011.a. Kostjad selgitasid, et OÜ A ei loodud tegutsema põhitegevuses ehitusfirmana ega professionaalse arendusfirmana. Ehitustööd telliti GEOÜ-st, kes ei suutnud esialgsetest rahalistest ja ajalistest kokkulepetest kostjaga kinni pidada ning jättis mitmed tööd teostamata või tegi need puudulikult. pealeehituse projekt osutus kostjatele majanduslikult ebaõnnestunuks. Kostjal OÜ-l A puuduvad rahalised vahendid, mistõttu ei saa rääkida kostjate pahausksest tegutsemisest. Kostjad on pakkunud hagejale kompromisslahendusi, kuid hageja sellega nõus ei ole olnud.
22.Kostjad leidsid, et hageja hagiavaldus on heade kommete vastane, kuna kolmas isik OÜ BA tegi hagejale ettepaneku tasuda katusevigade parandamiseks tehtud kulud, kui projektile on saadud kasutusluba. Kahjuks aga osad korteriomanikud hageja eestvedamisel keeldusid koostööst kasutusloa saamisel, mistõttu kompromissi ei saavutatud ja hageja pöördus kohtusse. Kostjad leidsid, et vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
23.Kostja AP väitis ühtlasi, et tema isiklik käendus on heade kommete vastane. Ta andis käenduse hageja kindlal nõudmisel äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tänu oma kogenematusele juriidilises valdkonnas. Kostja leidis, et lepingus on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja ainus sissetulek 35 000 krooni kuus palgatöötajana. Käenduse määr 5 miljonit krooni ületas märkimisväärselt kostja võimalused kohustuse täitmiseks. Seetõttu leidis kostja, et tema isiklik käendus on tühine, kuna see on heade kommetega vastuolus.
24.Täiendavalt tõid kostjad välja, et kuna OÜ A laenud ületasid tähtaja ja kinnisvaraturg muutus tugevalt, tuli kostjal korterid ära müüa.
25.Kostjad palusid jätta rahuldamata hagi kostja AP suhtes. Kostja OÜ A oli valmis sõlmima hagejaga kompromissi nõude 25 200 krooni ulatuses ning palus selle tasumiseks maksegraafikut. Kostja väitis, et OÜ-l A puuduvad rahalised vahendid ja tulud ning hetkel puudub ka teisel kostjal AP kindel sissetulek, mistõttu igakuiselt saaks kostja tasuda hagejale maksimaalselt 50 eurot. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kohtusse pöördumine ei olnud põhjendatud ja kostja OÜ A on nõus sõlmima kompromissi.
26.19.04.2011.a esitasid kostjad kohtule täiendavad vastuväited. Kostjad väitsid, et nad ei ole ehitusettevõtteks, mistõttu nad ei saa tunnistada enda praaktööd. Kostjad on demonstreerinud oma vastustust tegudega. Kuigi projekt on osutunud majanduslikult ebaõnnestunuks, on kostjad oma vahenditest projekti lõpule viinud. Käesoleva hagi aluseks olnud katusevigade parandamist alustas OÜ A ise. Täiendavalt esitasid kostjad vastuväiteid seoses hagi esemeks mitteoleva sprinklersüsteemi üleandmisega ning kasutusloa saamisega.
27.Kostja AP väitis jätkuvalt, et tema isiklik käendus on heade kommete vastane. Kostja ise ei ole kunagi isiklikku käendust hagejale pakkunud. Käenduse nõue tuli hageja juhatuse liikme KL poolt, kes on ise juriidilise taustaga inimene ja oskas ostu-müügi lepingu tingimusi formuleerida. Kostja viga oli, et ta oli lepingu sõlmimisel liiga sinisilmne ja kogenematu. Kostja AP sai isikliku käenduse tühisusest teada alles hagile vastust kirjutades, mistõttu ei ole kostja osanud varem seda väidet välja tuua. Kostja leidis, et igapäevaseks praktikaks ei saa olla tehing, kus keegi annab eluaegse isikliku käenduse. Kostja viitas siinkohal TsÜS § 86 lõikele 2 ja lõikele 3. Kostja väitis, et ta sõlmis käenduse temale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tulenevalt oma
kogenematusest juriidilises valdkonnas ning vastaspoole kindlast nõudmisest. 5 miljoni krooni suurune käendus äriühingu kohustuste tagamiseks ületab märkimisväärselt keskmise mõistliku isiku arusaama nendest kohustustest, mida füüsilisel isikul oleks võimalik tavapärase majandamise puhul täita. Kuigi kostja sissetulek käenduse sõlmimise hetkel oli 35 000 krooni kuus ja ületas seega keskmist sissetulekut, oli käenduse summa 142 korda suurem kostja võimalustest kohustuse täitmiseks.
28.Kostjad leidsid endiselt, et hageja hagiavaldus on heade kommete vastane ning kostjad on tõendanud, et käesoleva vaidluse oleks saanud lahendada ilma hagi kohtusse esitamata. Menetluskulud tuleb seetõttu jätta hageja kanda.
29.30.05.2011.a saatsid kostjad kohtule avalduse, milles nad väitsid, et on oma tegudega väljendanud selget tahet projekt lõpetada. Katusevigade parandamist alustas kostja, sõlmides selleks lepingu MMDOÜ-ga. Kui selgus, et nimetatud ettevõtte töö vajab parandamist ja hageja tahtis ise sellega tegeleda. Pakkus OÜ A hagejale kompromisslahendust 20.04.2010.a asja terviklikuks lahendamiseks. Selle raames oleks kostja OÜ A tasunud 100 000 krooni tingimusel, et loobutakse vastastikku kõikidest olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest nõuetest teineteise vastu, sealhulgas isiklikust käendusest. Hageja on soovinud suuremat summat. Hageja täiendavad nõuded on paisutatud.
30.Kostjad tõid ka välja, et nad ei mõista, miks hageja ei soovi kaasa minna ametliku kasutusloa saamise protsessiga. Hagejal puudub pädevus nii kasutusloa kui sprinklersüsteemi valdkonnas. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata kostja AP suhtes. Kostja OÜ A oli valmis sõlmima hagejaga kompromissi nõude summa ehk 25 200 krooni ulatuses ja palus selle tasumiseks maksegraafikut. Kuna kostjal OÜ-l A puuduvad rahalised vahendid ja tulud ning teisel kostjal puudub kindel sissetulek, saavad kostjad igakuiselt maksimaalselt tasuda 50 eurot. Hageja menetluskulusid pidasid kostjad põhjendamatult suurteks. Kostjad leidsid, et kulud ei vasta piirmääradele. Samuti on kostjad olnud nõus kompromissiga.
Kohtuotsuse põhjendused
31.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
32.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 07.06.2005.a. sõlmisid Tallinnas, asuva elamu korteriomanikud ja kostja OÜ A lepingu, millega OÜ A ostis elamu pööningukorruse korteriomandi ning nähti kostjale ette ehitusalased kohustused elamu ümberehitamiseks ja renoveerimiseks; 2) 07.06.2005.a leping oli notariaalselt tõestatud; 3) 07.06.2005.a lepingu punkti 4.1.2. kohaselt kohustus kostja OÜ A tellima elamule uue katuse paigaldamiseks projekti ja paigaldama omal kulul ehitisele uue katuse; 4) 07.06.2005.a lepingu lisas 1 nähti ette, et elamus kostja poolt teostatavad ehitustööd viiakse läbi vastavalt seaduses ette nähtud korrale ning tööde kvaliteet peab vastama 2000.a Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele; 5) pärast 07.06.2009.a lepingu sõlmimist toimunud elamu korterite võõrandamise tagajärjel läksid uutele korteriomanikele lepingust tulenevad omanike õigused ja kohustused üle lepingu punkti 4.13. alusel; 6) 2010.a lasi kostja OÜ A paigaldada elamu trepikoja katusele katuseluugi ja redeli ning lume sulamise tagajärjel hakkas katuseluugi juurest vett elamu trepikotta tungima ja sai kahjustada elamu trepikoja lagi;
7) katusespetsialist VV tuvastas, et katuseluugi ja kogu katuse paigaldamisel on tehtud mitmeid olulisi vigu, mis vajasid parandamist; 8) 26.05.2010.a sõlmisid hageja ja T OÜ töövõtulepingu elamu katusetööde parandamiseks; 9) 02.06.2010.a vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga võttis hageja OÜ-lt T teostatud katuse parandustööd vastu ning tasus T OÜ poolt esitatud arve summas 25 200 krooni; 10) 17.06.2009.a, 23.10.2009.a ja 19.05.2010.a sõlmisid korteriomanikud notariaalselt tõestatud lepingud, millega nad loovutasid hagejale kõik oma 07.06.2009.a lepingust tulenevad nõuded kostjate vastu, sealhulgas loovutati hagejale elamu katuse parandamise nõue.
33.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal OÜ-l A on kohustus tasuda hagejale katusevigade parandamiseks kulunud 25 200 krooni ehk 1610,57 eurot ning kas hageja poolt kohtule hagiavalduse on kooskõlas heade kommetega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja AP poolt antud käendus võib olla vastuolus heade kommetega ning kas kostjal lasub käenduslepingust tulenev kohustus tasuda hagejale hagiavalduses nõutud 25 200 krooni.
34.Kostjad on palunud jätta rahuldamata hagi kostja AP suhtes, kuid ka kostja OÜ A ei tunnistanud hagi selgesõnaliselt, vaid oli valmis tasuma hageja soovitud summa kompromissina maksegraafiku alusel summas kuni 50 eurot kuus. Kostjad väitsid, et OÜ-l A puuduvad rahalised vahendid ja tulud ning teisel kostjal AP puudub kindel sissetulek.
35.Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas OÜ-l A lasub lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale 25 200 krooni ning kas hageja on pöördunud hagiavaldusega kohtusse heade kommete vastaselt. Seejärel kohus analüüsib, kas kostja AP on andnud isikliku käenduse, mis on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine või kas kostjal APil lasub käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees.
36.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et ta on kohtuväliselt esitanud kostjatele korduvaid nõudeid katuse vigade parandamiseks, kuid kostja hageja nõudmistele vastanud ei ole. 07.04.2010.a tehti kostjatele ettepanek, mille kohaselt laseb hageja ise vead parandada ning kostja kannab sellest tulenevad kulud, kuid kostja ei vastanud ka sellele ettepanekule. Lõpuks esitas hageja kostjatele katusevigade parandamisest tulenenud mõistlike kulude hüvitamise nõude, millele kostja taas ei vastanud.
37.Kostjad ei ole käesolevas asjas vastu vaielnud sellele, et hageja on neile saatnud korduvalt erinevaid nõudmisi. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad on hageja nõudmistele või ettepanekutele vastanud. Kostjad leidsid, et nad on oma vastutust demonstreerinud tegudega ja on alustanud katusevigade kõrvaldamist. Samas väitsid kostjad, et OÜ A ei loodud tegutsema ehitusfirmana, mistõttu ei saa viimane tunnistada praaktööde tegemist. pealeehituse projekt osutus kostjatele majanduslikult ebaõnnestunuks. Kolmas isik tegi hagejale ettepaneku tasuda kompromissina katusevigade parandamiseks tehtud kulud, kui projektile on saadud kasutusluba, kuid hagejad on sellest keeldunud. Kostjal OÜ-l A puuduvad rahalised vahendid, mistõttu ei saa rääkida kostjate pahausksest tegutsemisest.
38.Hageja pidas omakorda ebaõigeks kostja väidet, mille kohaselt ei ole kasutusluba saadud seetõttu, et osad korteriomanikud keelduvad koostööst. Hageja tõi välja, et kasutusluba saab taotleda vaid seaduses ette nähtud korras. Hageja ei ole nõustunud kostja kompromissettepanekuga, kuna tegema tegelikud nõuded kostjate vastu on suuremad sellest, mis on kirjas hagiavalduses. Olukorras, kus OÜ-l A puuduvad rahalised vahendid ja tulud, ei saa hageja nõustuda teise kostja isikliku käenduse lõpetamisega.
39.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77
lg 1 järgi peab võlgnik täitma kohustuse lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. VÕS § 101 lg 1 p 3 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumise tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
40.Kostjate ja korteriomanike vahel 07.06.2005.a sõlmitud lepingu (toimiku lk 14-32) punkti
4.1.2.nägi ette, et ostja ehk OÜ A kohustus tellima projekti elamule uue katuse paigaldamiseks ning paigaldama oma kulul ehitisele uue katuse. Lepingu punkt 4.3. nägi ette, et kõik kohustused, mis on seotud ümberehituste ja renoveerimistööde teostamisega täidab ja ehitustööd teostab täielikult omal kulul OÜ A. Kõik ehitustööd tuli kooskõlas lepingu punktiga 4.4. teostada vastavalt kinnitatud projektile kooskõlas ehitustegevust reguleerivate õigusaktide nõuetega ja hea ehitustavaga. Lepingu lisa 1 järgi pidid kõik ehitustööd vastama kvaliteedilt 2000.a Ehitustööde Üldistele Kvaliteedinõuetele.
41.Eeltoodust nähtub, et kostjal OÜ-l A lasus lepinguline kohustus korraldada ning finantseerida muuhulgas sellised uue katuse paigaldamisega seotud tööd elamus, mis oleksid kooskõlas õigusaktidega ning vastaksid lepingus toodud kvaliteedinõuetele. elamu korteriomanike ja kostjate vahel sõlmitud leping ei olnud oma olemuselt selline leping, kus kostja OÜ A oleks ise olnud pädevaks ehitusettevõtteks, vaid tal lasus kohustus korraldada ja finantseerida kvaliteetsete ning nõuetekohaste ehitustööde läbiviimist.
42.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et elamu katusetööd ei olnud teostatud kvaliteetselt. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud katusespetsialisti VV arvamuse (toimiku lk 34) ning kostjad ei ole esitanud ühtegi väidet selle kohta, et katusetööd oleksid olnud teostatud kvaliteetselt. Hageja on käesolevas asjas tõendanud, et ta on korduvalt ehk 10.03.2010.a ja 23.03.2010.a (hageja pöördumised toimiku lk 35-39) andnud kostjatele täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks ehk katusetööde nõuetekohaseks teostamiseks. Kostjad ei ole käesolevas asjas väitnud, et nad poleks hageja pöördumisi kätte saanud. Kostjad ei ole ka väitnud, et nad oleksid pöördumistele vastu vaielnud või vastanud. Kostjad on üksnes väitnud, et nad tunnistasid oma tegudega hageja nõuet ning alustasid katusevigade parandamist, kuid kostjad ei ole välja toonud, milliste konkreetsete tegudega nad hageja nõuet tunnistasid ja mida nad tegid katusevigade parandamiseks. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid, kuid kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, milliseid toiminguid kostjad tegid katusevigade parandamiseks. Seega on vastavad kostjate väited jäänud tõendamata.
43.Hageja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et ta sõlmis T OÜ-ga töövõtulepingu katuses esinenud vigade parandamiseks ja tasus tehtud tööde eest 25 200 krooni (töövõtuleping toimiku lk 74-76, hinnapakkumine lk 77, lepingu lisa nr 2 lk 78, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt lk 79, arve nr 2010017 lk 80). Kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi vastuväidet, mille kohaselt ei oleks tehtud tööd olnud seotud katusevigade parandamisega. Kostjad ei ole esitanud kohtule vastuväiteid tehtud tööde maksumuse kohta. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4 näeb ette, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole esitanud selgesõnalisi vastuväiteid hageja väidete ja tõendite kohta, on kostjad võtnud omaks, et katusevigade parandamiseks on hageja põhjendatult ise kulutanud 25 200 krooni.
44.Kohus leiab, et hageja poolt elamu katusevigade parandamiseks kulutatud 25 200 krooni kujutab endast hagejale tekitatud kahju, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda kostjatelt. Kostjate ja korteriomanike vahel sõlmitud leping, millest tulenevad nõuded on loovutatud
hagejale, nägi kostjale ette kohustuse finantseerida ise katuse paigaldamisega seotud töid ning tagada katusetööde vastavus kvaliteedinõuetele. Kostja OÜ A ei ole taganud katusetööde vastavust kvaliteedinõuetele ning on jätnud hageja kanda need kulud, millised olid vajalikud selleks, et katus viia kvaliteedinõuetega vastavusse. Seega on kostja OÜ A oma lepingulisi kohustusi rikkunud ja tekitanud sellega hagejale kahju.
45.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kui kostja OÜ A oleks täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning taganud ja finantseerinud kvaliteedinõuetele vastava katuse paigaldamise, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Hagejal tekkis kahju nimelt seetõttu, et kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata ning hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega. Käesolevas asjas puudub vaidlus ka selles, et hageja andis kostjale korduvalt täiendava tähtaja lepinguliste kohustuste täitmiseks, kuid kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud.
46.Kohus leiab, et kostja OÜ A ei ole käesolevas asjas välja toonud ühtegi asjaolu, mis välistaks tema lepingulise vastutuse ning hageja kahjunõude rahuldamise tema vastu. Hagejal on seadusest tulenev õigus kasutada kostja poolt lepingu rikkumise tulemusena õiguskaitsevahendit ning nõuda kahju hüvitamist ja seesuguse õiguskaitsevahendi kasutamise õigust ei välista ka kolmandate isikute poolt erinevate kompromissettepanekute tegemine hagejale. VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramata jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistada asjaolu või selle tagajärje ületaks.
47.Kohus leiab, et kostja OÜ A ei ole käesolevas menetluses toonud välja mitte ühegi sellise asjaolu esinemist, millest tulenevalt oleks tema lepingulise kohustuse rikkumine olnud vabandatav. Kostja OÜ A on üksnes väitnud, et tal puuduvad kohustuse täitmiseks rahalised vahendid, kuid nimetatud asjaolu ei saa kohtu hinnangul lugeda vabandavaks asjaoluks. Kostja OÜ A näol on tegemist äriühinguga, kellel on kohustus tagada meetmete tarvitusele võtmine siis, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist (ÄS § 176). ÄS § 180 lg 51 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Äriregistrist nähtuvalt on OÜ A endiselt registrisse kantud ning kostja juhatus ei ole esitanud kohtule pankrotiavaldust. Kui kostja väidete kohaselt on OÜ A püsivalt maksejõuetu, on tema juhatus rikkunud olulisi seadusest tulenevaid kohustusi, mis ei saa aga olla vaadeldavad kohustuste täitmata jätmisel vabandatavate asjaoludena. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et OÜ-l A maksejõulisuse olemasolu või puudumise kohta ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mistõttu ei ole välistatud ka see, et äriühing on endiselt maksejõuline, millest tulenevalt ei ole kohtule esitatud pankrotiavaldust.
48.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagiavaldus kosja OÜ A suhtes kuulub rahuldamisele, kuna puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid kostja lepingust tulenevast vastutusest. Kohus leiab, et poolte vaidlused muudes hoone ehitamist puudutavates küsimuses, sealhulgas kasutusloa taotlemise küsimuses ning spriklersüsteemi üleandmise osas ei ole asjasse puutuvad. Asjaolu, et kolmas isik on teinud hagejale ettepaneku tasuda kostja võlgnevus pärast kasutusloa saamist, ei muuda hageja lepingust tulenevat nõudeõigust kostja vastu olematuks ega hagiavaldusega kohtusse pöördumist põhjendamatuks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et
mitte ükski kolmas isik ei ole tegelikult kostja võlgnevust hageja ees tasunud ning hageja ei ole mitte ühegi kolmanda isikuga sellesisulist kokkulepet sõlminud. Hageja on kohtu hinnangul toiminud oma õiguste kaitsmisel heas usus ja seaduslikult, kuna ta on korduvalt esitanud kostjatele ettepanekuid vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kuid kostjad ei ole ühelegi hageja nõudmisele vastanud.
49.Hageja esitas kostja AP vastu solidaarselt käendusest tuleneva nõude korteriomanike ja kostjate vahel 07.06.2005.a sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingu VI peatükiga võttis kostja AP eraisikuna endale kohustuse käendada kõiki lepingust tulenevalt OÜ A kohustusi 5 miljoni krooni ulatuses. Lepingu punkt 6.6. nägi ette, et kui OÜ A ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda nendest tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib lepingu teine pool nõuda käendatavate kohustuste täitmist omal äranägemisel kas ühelt või teiselt kostjalt või neilt ühiselt.
50.Kostja AP ei vaielnud vastu sellele, et ta on hageja viidatud käenduslepingu sõlminud ja endale sellest tuleneva kohustuse võtnud, kuid kostja leidis, et tema isiklik käendus on heade kommete vastane. Kostja AP väitis, et ta andis käenduse hageja kindlal nõudmisel äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tänu oma kogenematusele juriidilises valdkonnas. Lepingus on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja APu ainus sissetulek 35 000 krooni kuus palgatöötajana. Käenduse määr 5 miljonit krooni ületas märkimisväärselt kostja võimalusi kohustuse täitmiseks. Kostja ise kunagi isiklikku käendust hagejale ei pakkunud. Kostja AP sai isikliku käenduse tühisusest teada alles hagile vastust kirjutades, mistõttu ei ole kostja osanud varem seda väidet välja tuua. Igapäevaseks praktikaks ei saa olla tehing, kus keegi annab eluaegse isikliku käenduse.
51.Hageja pidas kostja vastuväiteid käendusele otsituteks ja põhjendamatuteks. Kostja ei ole selgitanud, kuidas ta hagejale vastust koostades teada sai, et tema antud käendus on tühine. Hageja tõi välja, et elamu katusekorruse väljaehitamise õigus ei olnud avalikult müügis ja kostja AP pöördus ise tolleaegsete katusekorruse omanike poole, tutvustades ennast ühise tuttava elukaaslasena ja eduka pangandustegelasena. Kostja teatas, et ta soovib katusekorrust välja ehitada endale elamiseks ning kostja ei maininud kordagi, et tegemist on äriprojektiga. Samas teatas kostja läbirääkimiste käigus, et tal on rahaliselt või maksunduslikult kasulikum osta elamu katusekorrus oma äriühingu nimele ning kostja pakkus ise välja, et sellisel juhul hakkab ta eraisikuna lepingus fikseeritavate kohustuste käendajaks. katusekorruse müüjad ei ole kuidagi kallutanud kostjat müügilepingut ja käenduslepingut sõlmima. Käendusleping sõlmiti notariaalses vormis ja notari poolt selgitati kostjale käenduslepingu regulatsiooni ning lepingu sõlmimise õiguslikke tagajärgi.
52.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku ehk põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Vastavalt VÕS § 145 lõikele vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
53.elamu korteriomanike ja kostjate vahel sõlmitud lepingu VI peatükist nähtub, et kostja AP vastutas põhivõlgnikuga koos solidaarselt (lepingu punkt 6.4, toimiku lk 20) ning tema käendus ei olnud piiratud mitte tähtaja, vaid rahasummaga (lepingu punkt 6.3, toimiku lk 20). Käendaja vastutas võlausaldaja ees kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga (lepingu punkt 6.5, lk 20). Seega ei nõustu kohus kostja väitega, mille kohaselt ei saa olla tähtajatuid isiklikke käendusi, kuna seaduse kohaselt on võimalik piirata käendust tähtaja asemel vastutuse maksimumsummaga, mida antud juhul leping ette nägigi.
54.TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 näeb ete, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui
pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 näeb ette, et kui poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
55.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et tema poolt sõlmitud käenduslepingu vastastikuste kohustuste määr oli heade kommete vastaselt tasakaalus väljas ning ta sõlmis tehingu tulenevalt oma kogenematusest. Kostja ei ole seejuures põhistanud ega tõendanud, milles seisneb 07.06.2005.a tehingu puhul vastastikuste kohustuste ebamõistlik tasakaal ning milles seisnes kostja kogenematus. 07.06.2005.a sõlmitud lepingust endast nähtub, et ainult kostjale AP kuulunud äriühing OÜ A omandas Tallinna kesklinnas asuva elamu ülemise korruse üldpinnaga 199,6m2, tasudes selle eest üksnes 400 000 krooni (leping toimiku lk 14-32). Vastutasuks soodsa lepingu eseme hinna eest võttis kostjale kuuluv äriühing endale rea kohustusi, milliste täitmist tagas kostja AP käendus. Lepingu tõestas notar, kes selgitas lepingust tulenevaid tagajärgi pooltele (lepingu punktid 9.1. kuni 9.22.).
56.Harju Maakohtu 30.05.2011.a istungil vande all üle kuulatud hageja juhatuse liige KL ütlustest (toimiku lk 190-191) nähtub, et kostja tutvustas ennast korterite omanikele kui panganduses töötavat isikut, kes kasutas mitmeid silmapaistvaid sõidukeid. Kostja esitles end korteriomanikele jõuka ja eduka inimesena. Hagejale jäi kostja käitumisest mulje, et kostja oli varemgi lepingutega kokku puutunud ning kostja tegi ise hagejale ettepaneku isikliku käenduse andmiseks. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et notar selgitas lepingu olulisi tingimusi pooltele.
57.Kohus leiab, et TsÜS § 86 lg 2 järgi ei ole too igasugune tehingu ebaproportsionaalsus kaasa selle tühisust, vaid tehing peab ka olema vastuolus heade kommetega. Kohustuse ebaproportsionaalsus on heade kommete vastane, kui see on mõistliku inimese jaoks vastuvõetamatu. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, miks on antud juhul 07.06.2005.a sõlmitud tehing sedavõrd ebaproportsionaalne, et see oleks mõistliku inimese jaoks vastuvõetamatu. Kostja ei ole tõendanud, et tema ainsaks sissetulekuks oleks olnud palgatulu. Kohtule esitatud tehingust nähtub, et kostja sai oma äriühingu vahendusel Tallinna kesklinnas asuva kinnisvara omanikuks soodsa hinnaga ning kostja on edaspidi talle kuuluvat kinnisvara tulu saamiseks ka võõrandanud (KÜ 06.10.2009.a üldkoosoleku protokoll, toimiku lk 150-153). TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub kummalgi poolel hagimenetluses kohustus tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud oma kogenematust. Isik, kes üldiselt ei ole kogenematu, ei saa kohtu hinnangul olla kogenematu mingis kindlas valdkonnas tehingu tegemisel. Antud juhul puudus vaidlus selles, et tehing sõlmiti notari vahendusel, kes selgitas pooltele tehingust tulenevaid tagajärgi. Lisaks peab isiku kogenematust TsÜS § 86 lg 2 alusel teadma teine pool, kuid kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks oleks tehingu teine pool saanud teda pidada kogenematuks. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtub, et tehingu teine pool kostjat kogenematuks ei pidanud. Samuti nähtub lepingu punktist 6.2 (toimiku lk 20), et kostja AP andis käenduse seoses oma majandustegevusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja AP poolt 07.06.2005.a sõlmitud käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega ega ole tühine. Kostja ei ole põhistanud, kuidas ta sai hagiavaldusele vastu koostamisel teada, et tema poolt sõlmitud tehing on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus leiab, et kostjal tuleb täita oma käenduslepingust tulenevad kohustused.
60.Eeltoodust kogumis lähtudes tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldada ning mõlemalt kostjalt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 25 200 krooni ehk 1610,57 eurot.
61.Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse korras. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et
lihtmenetluse puhul võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas lahendis. 06.06.2011.a esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista õigusabikulud summas 1417,01 eurot (koos käibemaksuga), riigilõivu hagiavalduse esitamise eest summas 383,47 eurot ehk 6000 krooni, riigilõivu Ametlikes Teadaannetest kohtuteate avaldamise eest summas 6,38 eurot ning äriregistri teenustasu summas 2,3 eurot kostja OÜ A 2009.a majandusaasta aruandega tutvumise eest. Nimetatud aruandega tutvumine oli vajalik selleks, et otsustada võimaliku hagi tagamise avalduse esitamine. Kuna majandusaasta aruandest ei nähtu märkimisväärse vara olemasolu kostjal, ei taotlenud hageja hagi tagamist. Hageja märkis, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa tema poolt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad on leidnud, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud on põhjendamatult suured ega vasta piirmääradele. Kostjad on pakkunud kompromissi.
62.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohus jätab hagi rahuldamise korral menetluskulud hageja kanda üksnes siis, kui kostja võtab hagi esitamisel selle kohe õigeks (TsMS § 168 lg 6), kuid antud vaidluses ei ole kostjad hagi kohe õigeks võtnud.
63.Kohus leiab, et kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hageja kulud õigusabile summas 1417,01 eurot (koos käibemaksuga) ja tasutud riigilõivud kokku summas 389,85 eurot. Kogumis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1806,86 eurot. Kohus ei pea võimalikuks mõista kostjatelt menetluskuluna välja hageja kulu summas 2,3 eurot äriregistris majandusaasta tutvumise eest, kuna vastava kulu väljamõistmist menetluskuluna tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe. TsMS § 138 reguleerib, millised kulud kuuluvad menetluskulude koosseisu. TsMS § 143 p 2 järgi on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi saamise kulud. Vastavat kostja majandusaasta aruannet hageja kohtule tõendina esitanud ei ole.
64.Kohus peab kostjate vastuväiteid menetluskulude suuruse osas põhjendamatuteks. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade“ § 1 näeb ette, et juhul, kui tsiviilasja hind on kuni 3200 eurot, võib lepingulise esindaja kuludena sisse nõuda kuni 1600 eurot. Käesolevas asjas on hageja lepingulise esindaja kuludeks koos käibemaksuga 1417,01 eurot, milline summa ei ületa piirmäära olukorras, kus tsiviilasja hind on 1610,57 eurot. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja esindaja on pidanud vastama mitmetele kostjate kirjalikele seisukohtadele ning osalema kohtuistungil, mistõttu kohus peab hageja lepingulise esindaja kulude mahtu põhjendatuks. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jäta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Seega on tegemist kohtu õiguse ning mitte imperatiivse menetlussättega. Antud juhul kostja AP nõuet ei tunnistanud ning teine kostja pakkus kompromissina võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, mille järgi oleks igakuise makse suuruseks olnud 50 eurot. Seega soovis teine kostja sisuliselt hagejalt makse tasumise tähtaja olulist pikendamist ja olulist vastutulekut igakuise makse suuruse osas, esitamata hagi nõudele sisulisi vastuväiteid. Kostja ettepanekuga mittenõustumist ei saa kohtu hinnangul hagejale ette heita ja sellise ettepaneku esitamine kostja poolt ei anna kohtu hinnangul alust vähendada kostjatelt väljamõistetava menetluskulude summat.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.