Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-62220
Tsiviilasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi OÜ E ja VDvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1928,15 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja esindaja: Anneli A XXX Kostja 1: OÜ E (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja 2: VD(isikukood XXX, aadress XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1928,15 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (1928,15 eurot) alates 23.02.2011.a kuni põhivõlgnevuse täieliku 2(3)
tasumiseni 0,25% päevas. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 57,85 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 421,48 eurot. 18.05.2011 tasus hageja menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel 26,76 eurot. TsMS § 143 p 4 kohaselt on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud asja läbivaatamise kulud. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 506,09 eurot.
Marget Henriksen kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.