Kostjad: K N(isikukood xxx, elukoht xxx);xxx RN(isikukood xxx, elukoht xxx); esindaja MN(xxx). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K N AS-i Swedbank kasuks 2 873,51 eurot ja alates 04.12.2010 viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 2 549,25 eurolt kuni selle põhivõla tasumiseni kuid mitte üle põhivõla.
3.Välja mõista K N ja RN solidaarselt AS-i Swedbank kasuks 3 950,87 eurot ja alates 04.12.2010 viivis 0,024% päevas 3 677,70 eurolt kuni selle põhivõla tasumiseni kuid mitte üle põhivõla. Menetluskulud
1.Jätta AS-i Swedbank menetluskulud 42% ulatuses K N kanda ja 58% ulatuses solidaarselt K N ja R N kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja ja kostja K N vahel on sõlmitud 04.01.2010 laenuleping nr. xxx summas 40 442,29 krooni, intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2014. Viivis on lepingus EKP intress +7% aastas. Alates 15.01.2010 kuni 15.04.2010 kostja K N laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva laenusumma põhiosa ja intressi maksega. 22.01.2010 sõlmisid hageja, kostja K N ja RN laenulepingu nr. xxx summas 57 543,84 krooni, intressimääraga 8,5% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.01.2015. Lepingus 2 on viivis vastavalt EKP intress + 7% aastas ja pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks vastavalt intressi määr, mis on 8,5% aastas e 0,024% päevas Alates 10.02.2010 kuni 10.06.2010 kostjad intressi makseid ei maksnud, olles viivituses 5 üksteisele järgneva intressi maksega. 22.03.2010 saatis hageja kostjale K N kirjad lepingute ülesütlemise ja võlgnevuste kohta tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 06.04.2010 ja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. 03.05.2010 ütles hageja lepingu nr 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 08.06.2010 saatis hageja kostjale RN kirja lepingu nr. 2 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 23.06.2010 ja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. 01.07.2010 ütles hageja lepingu nr. 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegsel üles. Hageja palub kostjalt K N välja mõista laenulepingu nr. xxx võlgnevus summas 2 873,51 eurot (põhivõlga 2549,25 eurot, intress 202,89 eurot, viivis 221,37 eurot) ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras päevas põhinõudelt, s.o 2 549,25 eurolt alates 04.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingu nr. xxxvõlgnevus 3 950,87 eurot (põhivõlg 3677,72 eurot, intress 37,23 eurot, viivis 135,92 eurot) ja solidaarselt viivis 0,024 % päevas põhinõudelt, s.o 3 677,72 eurolt alates 04.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni.. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hageja ei nõustu kostjate poolt 22.02.2011 esitatud seisukohtadega. K Naris ja RN nimel sõlmitud laenulepingu nr. xxx summas 57 543,84 krooni sisaldas endas HN’e lepingu nr. XXX tuleneva müügikahju ehk põhiosa summas 3 571,08 eurot ja viivis 100,33 eurot. K N nimel sõlmitud laenuleping nr. XXX summas 40 442,29 krooni sisaldas endas Hedvig N lepingutest nr. XXX, XXX, XXX ja XXX tulenevaid nõudeid, millest põhiosa moodustas 38 421,83 krooni, intress 1 294,20 krooni, põhiosa viivised 78,26 krooni, menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja saatmise eest ja lepingutasu summas 598 krooni. Hageja on seisukohal, et hagi osalisel rahuldamisel tuleb arvesse võtta võlgnike poolt kohustuse täitmise ulatust. Viivis ei ole ülemäära suur. Kostjad ei ole asunud täitma laenulepinguga võetud kohustusi ning ei vaidlusta asjaolu, et on lepingud allkirjastanud.
3.Tõendid: laenuleping nr. xxx ja maksegraafik; laenuleping nr. xxx ja maksegraafik; 22.03.2010 lepingu ülesütlemise teade; laenu andmed ja lepingul sooritatud operatsioonid; üldtingimused; hinnakiri Kostjate K N ja RN vastuväited
4.22.02.2011.a. esitasid kostjad ühise vastuse hagiavaldusele. Kostja K N on sõlminud mõlemad laenulepingud hädaolukorras pärast seda, kui oli võtnud vastu kostjate surnud ema vara ilma inventuurita. Hageja kasutades ära kostja K N teadmatust ja olukorda, refinantseeris mõlemad laenud, seda laenulepingu nr. xxx alusel tavatult suure intressiga 26% aastas. Kummastki laenulepingust kostjale rahalisi vahendeid ei laekunud. Hageja nõue põhivõlana mõlema laenulepingu alusel on rajatud intressidelt ja viivistelt intresside ja viiviste saamisele ning põhivõla intresside ja viiviste nõudes neilt omakorda viiviste ja intresside saamiseks. Kostjatel puuduvad võimalused summaliselt tõendite esitamiseks, kuna neil puudub võimalus tõendite esitamiseks ema poolt sõlmitud laenulepingu maksetes ja selle osades viiviste ja intresside nõudes. Tegemist on ülekohtuselt nõutava summaga, seda enam, et kostja K N on töötu ja kostjal RN on töötasu veidi üle 300 euro kuus ja tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Hageja nõudes puuduvad õiguslikud 2 (6)
alused ja viited nõude aluseks oleva menetluskulu riigilõivu 10 000 krooni viiviste väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrast. Samuti ei selgu nõudest, millisel alusel kohus peaks kohustama kostjat RN suhtes solidaarvastutust kogu riigilõivu makse ja viiviste eest. Kostja K N kinnitas vastuses, et ei vaidlusta asjaolu, et ta on laenulepingutele 1 ja 2 alla kirjutanud. Kostjate arvates oleks õige, kui kohus mõistaks kostjalt 1 välja laenulepingu nr XXX alusel välja 2549,45 eurot ja mõlemalt solidaarselt laenulepingu 3 677,72 eurot. K N ei nõustu sellega, et solidaarselt välja mõista viivised, intressid, menetluskulud, ja solidaarselt nendelt menetluskuludelt viivise väljamõistmisega.
5.Hilisemas menetlusdokumendis on kostja RN võtnud hagiavalduse õigeks. Kostja K N märkis e-kirjas, et tunnistab hagi, ent ei ole seda allkirjastanud vaatamata kohtu selgitustele ja seega leiab kohus, et käesoleval juhul puudub selline kostja K. N avaldus, kus ta oleks hagi tunnistanud.
6.Kostjad tõendeid ei ole esitanud. Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kuivõrs kostja 1 ei ole allkirjastanud oma avaldust hagi tunnistamise kohta, ei ole tegemist kohtu arvates õigeksvõtul põhineva otsusega, mistõttu ei lahenda kohus ka menetluskulude rahalist suurust ega saa tunnistada otsust viivitamata täidetavaks.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on võlausaldajal õigus nõuda viivist kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik.
9.Kohtule esitatud laenulepinguga nr xxx15.01.2010 ning kostja K. N poolt omaksvõtuga tõendanud, et hageja ja K. N vahel on sõlmitud laenuleping 15.01.2010 tähtajaga 15.12.2014 summas 40442,29 krooni. Lepinguga on tõendatud, et K. N kohustus tasuma laenult intressi aastas 26% (lepingu p 2.7) ning et laenusumma ja intressi tagasimaksmine toimus igakuiste maksetena iga kuu 15. kuupäevaks vastavalt maksegraafikule kooskõlas lepingu p 2.5 ja 8.1 Kohtule esitatud laenulepingu, kostja K. N omaksvõtuga ja R. N poolt hagi tunnistamisega on tõendatud, et hageja ja kostjate vahel on sõlmitud laenuleping nr 10-001869-VV, mille järgi said kostjad laenu 57543,84 krooni, intressimääraga aastas 8,5% (p 2.5), tähtajaga 10.01.2015, sh igakuiste intresside ja laenumaksete tähtaeg oli iga kuu 10. kuupäev vastavalt maksegraafikule (p 2.8 ja 8.1). Kostja K. N leiab, et kuivõrd tegemist oli varasemate laenude refinantseerimisega intresside ja viiviste võlgade tõttu, ja et raha ei ole saadud, on hageja tegelikult alusetult rikastunud. Kohus leiab, et märgitud väide on põhjendamatu. Kohtule esitatud mõlemast lepingust nähtub, et tegemist on varasemate laenude refinantseerimisega, mis on kooskõlas VÕS § 396 lg 2, mille järgi isikud, kes võlgnevad rahasumma muul õiguslikul alusel, võivad võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kostja K. N on ise omaksvõtnud, et tegemist on pärimise korras saadud kohustusega. Hageja 3 (6)
on esile toonud, et mõlemast laenulepingust tulenev nõue kostjate vastu tulenevad H. N sõlmitud lepingutest. Kostjad ei ole neid väiteid vaidlustanud, seega on need hageja väited õiged ning viidatud hageja väited on leidnud kinnitust ka esitatud laenulepingutega nr xxxja nr XXX. Esimesel juhul on refinantseeritud kolme võlgnevust, mis tulenevad lepingute XXX, XXX, XXX, XXX võlgnevuse ja teenustasude võlgnevusest ja teisel juhul on refinantseeritud H. N sõlmitud laenulepingut 06-229681-EV. Seega on kostjad VÕS § 396 lg 2 alusel kokku leppinud, et kohustused, mille nad pärisid H. N , võlgnetakse hagejale laenuna. Kostja K. N väide, et leping on sõlmitud pärimise tõttu rasketes oludes, ei tähenda, et K. N poleks ülalviidatud lepingutest kohustusi tekkinud või tooks kaasa vastutusest vabastamise. Väiteid, et leping oleks tema poolt tühistatud, ei ole esile toodud. Leping on sõlmitud kirjalikult, lepingus on kajastatud krediit, tagastamisele kuuluv krediidi brutosumma, lepingu tasu, krediidi kulukuse määr aastas, osamaksete suurused, tähtajad, kindlustuslepingust tulenev kulu 1%, tagatist ei nõuta (lepingute p 2.1, 2.2., 2.4, 2.5, 2.7, 2.8, 2.10, 2.11, 2.12, maksegraafikud). Seega vastavad lepingud VÕS § 404 lg 2 sätestatule ja on kehtivad. Eeltoodu tõttu on kostjatel tekkinud VÕS § 76 lg 1 alusel ülalviidatud lepingutest tulenevad kohustused - tagastada laen, tasuda intressid ning tegemist ei ole alusetu rikastumisega, mis on siis kui kohustus oleks ära langenud või poleks tekkinud VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kostja K. N on leidnud, et võlgneb ühe lepingu xxx järgi vaid põhivõla, seda tunnistades 2 549,25 eurot ja teisest lepingust XXX põhivõla 3 677,72 eurot, seda tunnistades. Kuivõrd pooltevahelised lepingud on kehtivad, on kostjatel VÕS § 76 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1 alusel kohustus tasuda ka kokkulepitud võlgnetavat intressi, mitte ainult laenu. Seega ei ole õige K. N väide, et intressi maksmise kohustus on alusetu.
10.Kostja K. N ei ole vaidlustanud asjaolu, et leping nr xxx on üles öeldud põhjusel, et ta jäi hagejale 4 järjestikuse intressi ja laenuosa maksega perioodil 15.012010-15.04.2010 võlgu, et hageja võimaldas tal kohustuse ära täita ja andis talle tähtaja täitmiseks ja hoiatas lepingu ülesütlemisest ja et kostja 1 kohustust ei täitnud ning leping öeldi üles 03.05.2010. Hageja on vastava teatega 22.03.2010 märgitud asjaolusid tõendanud ja kuna leping on üles öeldud, on hagejal õigus nõuda võlgnetava laenusumma 2 549,25 eurot, selleks ajaks sissenõutavaks muutunud intressi 202,89 eurot ja laenult tekkinud viivise 221,37 eurot tasumist VÕS § 399 lg 1 p 1, 2, § 396 lg 1, 2, § 397 lg 1, ja § 401 lg 1, § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 alusel.
11.Kostja K. Nei ole vaidlustanud asjaolu, et leping xxx on üles öeldud põhjusel, et tema ja kostja 2 jäi hagejale alates 10.02.2010 2 laenusumma põhiosamakse ja intressi maksete tasumisega võlgnevusse ning perioodil 10.02.2010-10.06.2010 ei tasunud nad intressi ning olid viivituses 5 järjestikuse üksteisele järgneva intressi maksega, et hageja võimaldas neil kohustuse ära täita ja andis neil aja täitmiseks ja hoiatas lepingu ülesütlemisest ja et kostjad kohustust ei täitnud ning leping öeldi üles 01.07.2010. Seega on need hageja väited õiged. R. N(kostja 2) on hagi tunnistanud. Seega ei ole vaidluse all ja lisaks on kostja 2 poolt hagi tunnistamisega tõendatud, et leping xxx on üles öeldud 08.06.2010. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda mõlemalt kostjalt võlgnetava laenusumma 3 677,72 eurot, selleks ajaks sissenõutavaks muutunud intressi 137,23 eurot ja laenuosalt viivise 135,92 euro tasumist VÕS § 399 lg 1 p 2 ja § 401, § 396 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 alusel.
12.Kostja 1 oli nõus lepingu xxx järgse põhivõla nõudega. Seega on tõendatud, et kostja 1 on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust VÕS § 100 järgi. Seega on hageja nõue lepingu xxx järgi laenuvõla 2 549,25 eurot väljamõistmiseks VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108, § 396 lg 1, 2, § 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud ja temalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu XXX järgi laenuvõlg 2 549,25 eurot. Kostja 1 ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu XXX järgi intressivõla 202,89 eurot ära tasunud, seega on ta rikkunud lepingust tulenevat intressi maksmise kohustust ja hageja nõue intressivõla väljamõistmiseks kostjalt 1 on VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108, § 397 lg 1, § 399 lg 1 p 2, § 401 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud. Kuna laenu ja intressi tasumise 4 (6)
kohustust ei ole kostja 1 eelviidatud lepingu järgi tähtajal täitnud, seega on rikkunud kohustust VÕS §100 järgi ja hageja on õigustatud nõudma ka viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi. Hagi asjaolude kohaselt on viivis hinnakirjajärgne viivis, mis on vastavalt EKP intress + 7% aastas e. teisisõnu VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määr, mis on VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. Kostja 1 ei ole vaidlustanud võlgu oleva viivise suurust lepingu xxx järgi summas 221,37 eurot. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt 1 viivis 221,37 eurot välja mõista hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 2. lause järgi. TsMS § 367 alusel võib võlasusaldaja nõuda hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivist protsendina põhivõlalt. Hageja palus selle välja mõista 04.12.2010 alates, mil hagi on kohtule esitatud. Seega tuleb kostjalt 1 põhivõlalt 2549,25 eurot välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni selle põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla.
13.Kostja 1 oli nõus lepingu xxx järgse põhivõla nõudega, kostja 2 tunnistas hagi. Seega on tõendatud, et kostja 1 ja 2 on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust VÕS § 100 järgi. Eeltoodu tõttu on hageja nõue lepingu xxx järgi laenuvõla 3 677,72 eurot väljamõistmiseks VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108, § 396 lg 1, 2, § 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud. Kostjad on lepingu järgi solidaarvõlgnikud kooskõlas VÕS § 65 lg 1, 2, 4, kuivõrd lepingust ei nähtu, et kostjate näol oleks tegemist hageja ees erinevate võlgnikega ja laenu ja intresside maksmise kohustus lasuks kostjatel eraldi. Seega võib hageja nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt – kostjatelt solidaarselt VÕS § 65 lg 1 järgi. Eeltoodu tõttu tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista lepingu xxx järgi laenuvõlg 3 677,72 eurot. Kostja 1 ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu xxx järgi intressivõla 137,23 eurot ära tasunud, kostja 2 on hagi tunnistanud, seega on nad rikkunud lepingust tulenevat intressi maksmise kohustust VÕSA § 100 järgi ja hageja nõue intressivõla väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt on VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108, § 397 lg 1, § 399 lg 1 p 2, § 401 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud. Kuna laenu ja intressi tasumise kohustust ei ole kostjad eelviidatud lepingu järgi tähtajal täitnud, st on rikkunud kohustust VÕS § 100 järgi, siis hageja on õigustatud nõudma ka viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi. Hagi asjaolude kohaselt on viivis viidatud lepingu järgi lepingu ülesütlemiseni hinnakirja järgi, mis on EKP intress + 7% aastas e teisisõnu VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määr ja mis on VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. Vastavalt hagis toodud asjaoludele on lepingus kokku lepitud, et pärast lepingu ülesütlemist on hagejal õigus nõuda viivist määras, mis on võrdne lepingujärgse intressimääraga. Lepingus on kokku lepitud intressi määr 8,5% aastas e. 0,024% päevas. Hageja nõuab viivist alates 02.07.2010, st pärast lepingu ülesütlemist põhivõlalt. Kostja 1 ei ole vaidlustanud võlgu oleva viivise määra ega suurust 135,92 eurot. Kostja 2 on hagi tunnistanud. Seega on hageja viivisenõue kostjate vastu solidaarselt väljamõistmiseks tõendatud ja põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt viivis 135,92 eurot hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 2. lause järgi välja mõista. TsMS § 367 alusel võib võlasusaldaja nõuda hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivist protsendina põhivõlalt. Hageja palus selle välja mõista 04.12.2010 alates, mil hagi on kohtule esitatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt põhivõlalt 3677,72 eurot välja mõista viivis 0,024% päevas kuni selle põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla.
14.Kostja 1 väited sellest, et tema varanduslik olukord ei võimalda märgitud kohustusi nii suures ulatuses täita, ei võimalda hagi rahuldamata jätmist ega selle osalist rahuldamist, kuna ei tulene lepingust ega seadusest. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel võib kohus siis, kui nõutav viivis on ülemäära suur, seda poole taotlusel vähendada, arvestades poolte majanduslikku olukorda, kohustuse täitmise ulatust, lepingupoolte õigustatud huve. Esiteks ei ole hageja käesolevas menetluses nõudnud viivist üle põhivõla, teiseks on kohus mõistnud kostjatelt viivise välja selliselt, et see on piiratud põhivõla suurusega, ja seega ei anna kostja 1 väited tema varanduslikust olukorrast alust viiviste väljamõistmata jätmiseks (selle piiramiseks 0-ni). Kostja väited pärandi vastuvõtmisest inventuurita, ei oma vaidluses tähtsust, kuivõrd ei muuda lepingulisi kohustusi, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud 5 (6)
lepingutest. Menetluskulud
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostjate kanda. Samas tuleb arvestada kulude jaotusel, et kostja 2 vastu oli suunatud vaid ühest lepingust tulenevad nõuded. Lepingust xxx tulenev nõue kostja 1 vastu on moodustab 42% kõikidest esitatud nõuetest. Seega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud 42% ulatuses K. N kanda ja 58% ulatuses jäävad menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 (solidaarvõlgnike suhtes hagi rahuldamise korral kannavad solidaarvõlgnikud menetluskulud samuti solidaarselt) K. N ja R. N kanda.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 97 431,01 krooni ehk 6 226,97 eurot.
Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.