tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.juuni 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308
Tsiviilasja number
2-10-40239
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi I L ja J G vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Hageja: BIGBANK AS (reg.kood 10183757), asukoht Rüütli 23, 51006, Tartu, volitatud esindaja Artur Maljukov, e-mail [email protected] Kostjad: I L (ik XXX), elukoht XXX J G (ik XXX), elukoht: XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
1818,08 eurot (28 446,73 krooni) Hagihind Kirjalik menetlus
Kostjatel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest kaja samale maakohtule menetluse taastamiseks, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, 633 lg 7). Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse ( TsMS § 186 ja 442 lg 6). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Asjaolud ja hageja nõue. 19.08.2010 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi kostjate I L ja J G vastu võlgnevuse nõudes kokku summas 2087,06 eurot (43 921,00 krooni) (sellest: põhivõlgnevus 988,99 eurot (15 474,27 krooni), kõrvalnõue 1818,08 eurot ( 28 446,73 krooni) ja lisanduva viivise nõudes 29,33 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 24.08.2010. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja BIGBANK AS ja kostja I L sõlmisid 14.09.2004 tarbijakrediidilepingu nr 04124/55kt, mille raames on sõlmitud kaks kokkulepet lepingutingimuste muutmise kohta. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidsummaks 2455,93 eurot. Hageja sõlmis 14.09.2004, 06.12.2004, 21.07.2005 J G käenduslepingu. Hageja ütles 09.11.2007 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ning käendajale saadetud nõudekirjadega lepingu üles ning nõudis kostjatelt 2347,14 euro (36 724,74 krooni) tasumist. Hageja taotleb kostjatelt välja mõista võlgnevus kokku summas 2087,06 eurot (43 921,00 krooni) (sellest: põhivõlgnevus 988,99 eurot (15 474,27 krooni), kõrvalnõue 1818,08 eurot ( 28 446,73 krooni) ning alates 20.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,33 % tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagejal on õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist. VÕS § 101 lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 412 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl 9-11) ja lisa kokkulepetest (tl 18-19, 24-25), käenduslepingust ja nende lisadest (tl 14-17, 22-23,27-28), meeldetuletuskirjadest (tl 29-30, 32), lepingu ülesütlemisavaldusest ( tl 31), muudatustest krediidilepingute üldtingimustest (37-39), viivise arvestusest (tl 33), õigusabikuludest (tl 41-43), maksekorraldusest riigilõivu tasumisest (tl 44). Kohtumenetluse käik 24.08.2010 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile. Kohus kohustas kostjaid vastama edastatud hagiavaldusele 15 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastust saamata teeb kohus tagaseljaotsuse lugedes hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Kostja I L on kohtu poolt edastatud materjalid kätte saanud 22.09.2010 ja J G 30.08.2010. Tähtajaks kostjad seadusenõuetele vastavat vastust esitanud ei ole. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjatele on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetatud allkirja vastu. Kostjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ei ole, mistõttu kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 412 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjad on jätnud tasumata krediidilepingujärgse kohustuse. Seetõttu kuulub kostjatelt I L ja J G solidaarselt väljamõistmisele BIGBANK Aktsiaseltsi kasuks võlgnevus kokku summas 2087,06 eurot (43 921,00 krooni) (sellest: põhivõlgnevus 988,99 eurot (15 474,27 krooni), kõrvalnõue 1818,08 eurot ( 28 446,73 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Mistõttu kuulub I L (isikukood XXX) ja J G (isikukood XXX), BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks alates 20.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni väljamõistmisele viivis 29,33 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 383,47 eurot (6000 krooni) ja 23,65 eurot (370 krooni) menetlusdokumendi ärakirja edastamise eest kostjatele, lisaks on hageja esitanud taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks kostjatelt summas 95,87 eurot (1500 krooni). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seetõttu mõistab kohus kostjatelt I L ja J G solidaarselt BIGBANK Aktsiaseltsi kasuks menetluskulude katteks välja 502,99 eurot (7870,00 krooni). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 407; 442; 444; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.