15. juuni 2011. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00
Tsiviilasja number
2-10-60470
Tsiviilasi
Osaühing I.V.N.hagi AS Gvastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
124,24 eurot (1944 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing I.V.N.(registrikood XXX, XXX); Hageja esindaja: Andi Liblikman (D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS; asukoht Veerenni 58a, 11314 Tallinn; epost: [email protected] ); Kostja: AS G(registrikood XXX asukoht XXX); Kostja esindaja: Ülle L (XXX ).
Kohtuistung
24.05.2011.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ I.V.N. hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.06.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja hageja täiendav seisukoht
1.Osaühing I.V.N.(edaspidi hageja) esitas 02.12.2010.a Harju Maakohtule hagi AS G (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 05.07.2010.a tahtlikult kahju hageja veokile XXX. Ajal, mil veok sõitis välja DSV terminalist aadressil Pärnu mnt. 535, Harju maakond,
2-10-60470 langetas territooriumi valvur, AS Gturvatöötaja tõkke-puu ning tekitades vigastusi veoki kabiinile. Tõkkepuu langetamine vastu veokit tekitas värv-kattele kriimustusi, mille kõrvaldamine maksab OÜ C kalkulatsiooni kohaselt 1944 krooni. Veokile tekitatud kahjustusi tõendavad fotod, millest nähtub vigastus kabiinil. Juhtum on tõendatud kostja 27.10.2010.a vastusega nr 1-7/13021, milles ta kinnitab kahju tekitamist.Kahju suurust tõendab OÜ C kalkulatsioon. Hageja palub mõista kostjalt välja kahju summas 1944 krooni, viitusintressi määraga 8,5% aastas alates 05.07.2010.a kuni rahalise kohustuse täitmiseni ning palub jätta menetluskulud kostja kanda (tl 1-2).
2.Hageja esitas omapoolsete tõenditena kostja 27.10.2010.a vastuse nr.1-7/13021 (tl 4); foto (tl 6); OÜ C 23.09.2010.a kalkulatsiooni (tl 8).
3.Hageja 26.01.2011 seisukoha kohaselt palub lugeda õigeks väite „Ajal mil veoks sisenes DSV terminali territooriumile aadressil Pärnu mnt. 535, Harjumaa, langetas territooriumi valvur AS G turvatöötaja tõkkepuu ning tekitas sellise teoga vigastusi veoki kabiinile“. Muus osas jääb hageja hagis esitatud juurde. Hageja hinnangul on kostja oma töötaja kaudu õigusvastaselt hagejale kahju tekitanud. Hageja leiab, et antud juhtumi raames esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel just kostja töötaja teos, kes langetas tõkkepuu. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja töötaja ei oleks tõkkepuud langetanud. Hageja töötaja alustas territooriumile sissesõitmist kui tõkkepuu oli üles tõstetud, millest juht järeldas, et territooriumile sissesõit on lubatud. Kuivõrd tõkkepuu oli territooriumile sisenedes nn avatud seisundis, siis ei saa hageja töötajale ette heita süülist kahju tekitamist, kuna autojuht ei näinud ette ega pidanud ka ette nägema, et Liikluseeskirja eesõigusmärgiga nr 222 (STOPP märk) kehtestatud kohustuse eiramine toob kaasa kostjapoolse kahju tekitamise hageja varale. Kostja töötaja on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud hagejale kahju. Turvatöötaja, kelle ülesandeks on tõkkepuu avamine ning sulgemine pidi ette nägema, et tõkkepuu sulgemisega tekitatakse kahju juba territooriumile sisenemisel olevale veokile. Veelgi enam, turvatöötaja võis täita oma töökohustust, tuvastada veoki ja haagise numbrid, ilma tõkkepuud sulgemata. Muuhulgas märgib hageja, et hageja töötajapoolne liikluseeskirjade nõude eiramine ei tähenda seda, et kahju tekitamine ei oleks õigusvastane. Kostja poolt vastuse esitatud videosalvestisest nähtub, et tõkkepuu ja veoki (XXX) kabiini vahel esineb kontakt. Samuti on hageja esitanud foto kabiini kahjustusest. Nimetatud tõenditele tuginedes saab väita, et kahju värvikriimustuse näol on tekkinud. OÜ C kalkulatsioonist nähtub, et konkreetne OÜ C töötaja on arve koostanud. Hageja hinnangul kajastab OÜ C kalkulatsioon adekvaatselt ja tõeselt tekitatud kahju rahalist suurust. Samuti on hageja seisukohal, et hüvitamisele kuulub kahju sõltumata sellest, kas kahju on kannatanu kulul likvideeritud või mitte, millest tulenevalt on kostja vastavasisulise tõendite esitamise nõue asjakohatu(tl 31-33). Kostja vastuväited
4.Kostja oma vastuses hagile hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja poolt esitatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele. Hageja on endale ise kahju tekitanud. Kostja ei kinnita ja pole kinnitanud oma vastuses hageja pretensioonile hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud juhtumit. Tegelikkuses 05.07.2010.a kell 13:50 hagejale kuuluv veok Scania sisenes DSV terminali asukohaga Jälgimäe tee 15, Harju maakond. Territooriumi sissesõidu värava ees on liiklusmärk „STOPP“, mis nõuab kohustuslikku peatumist. Eeltoodut tõendab foto DSV terminali sissesõidu väravast asukohaga Jälgimäe tee 15, Harju maakond. Scania juht terminali sissesõidu „STOPP“ märgi ees ei peatunud ning püüdis territooriumile siseneda tema ees terminal sisenema hakkava punase juhikabiiniga veoki (MAN XXX) tuules, mistõttu jäi Scania langeva tõkkepuu alla. Eeltoodut tõendavad videosalvestused Scania sisenemisest DSV terminali 05.07.2010.a kell 13:50. Kostja leiab, et AS Gturvatöötaja käitus 05.07.2010.a oma tööülesandeid täites õiguspäraselt ning pole õigusvastaselt ega süüliselt hagejale varalist kahju tekitanud. Hageja poolt väidetava varalise kahju tekkimine sai võimalikuks tema enda töötaja
2-10-60470 Scania juhi õigusvastase käitumise, s.t. liikluseeskirjade eiramise tõttu. Kostja hinnangul ei kuulu hageja hagi rahuldamisele. Ka on tõendamata hagejale kuuluvale Scaniale 05.07.2010.a väidetavalt tekkinud kahju suurus. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana foto, mis peaks tõendama 05.07.2010.a Scania kabiinile tekkinud kriimustusi. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nimetatud fotost ei nähtu, et tegemist oleks hagejale kuuluva Scania (reg.nr XXX) kabiiniga. Samuti ei nähtu fotolt, et see oleks tehtud seoses 05.07.2010.a toimunud juhtumiga. Hageja ei ole seega tõendanud, et 05.07.2010.a tekkisid Scania kabiinile kriimustused. Kostja hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et kahju suurus on hageja nimetatud summa. Hageja poolt esitatud OÜ C i kalkulatsioon ei tõenda kahju suurust, kuna esitatud kalkulatsioonil ei ole ühtegi allkirja, kalkulatsioon on koostatud 23.09.2010.a mingite värvitööde tegemiseks Scanial, s.t. ligi kolm kuud hiljem väidetavast kahju tekkimise ajast ning kalkulatsioon ei tõenda, et värvimistööde pakkumine oleks tehtud Scania kabiini värvimistöödeks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et vastava kalkulatsiooni alusel oleks tehtud Scaniale värvimistöid ja hageja on nende värvimistööde eest OÜ ́le C tasunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetlus-kulud hageja kanda (tl 23-24).
5.Kostja esitas omapoolsete tõenditena DSV terminali asukoha skeemi (tl 25), foto (tl 26) ja CDROM`i (tl 27A).
6.Kostja täiendavas vastuses leitakse, et hageja pole tõendanud deliktilise kahju hüvitamise nõude esmast eeldust, st hagejal kahju tekkimist 05.07.2011. Tulenevalt eeltoodust pole võimalik tuvastada ka põhjuslikku seost teo ja kahju vahel. Väidetava kahju tekkimise päeval 05.07.2010.a ei koostatud hageja ja kostja poolt mingit akti veokikabiini kriimustuste kohta, ei pildistatud veokit, samuti ei esitatud hageja poolt pretensioone kostjale. Hageja esitas kostjale pretensioone seoses väidetava kahju tekkimisega esmakordselt alles 13.10.2010.a peale seda, kui hageja veok saabus tagasi välismaalt Eestisse. Seega viibis hageja veok ligi kolm kuud välismaal ning pole välistatud, et kabiini kriimustused võisid tekkida hoopis välismaal arvestades hageja eiravat suhtumist liiklusmärkidesse. Kuna hageja pole tõendanud objektiivset teokoosseisu leiab kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et tema käitumises puudus õigusvastasus ning süü, mistõttu kostja ei vastuta hageja väidetavalt tekkinud kahju eest. Hageja väitega, et kostja teo õigusvastasus seisneb selles, et kostja väidetavalt langetas tõkkepuu, kui hageja alustas territooriumile sissesõitu avatud tõkkepuu alt, kostja ei nõustu. Tõkkepuu suleti peale esimese sõiduki sisenemist mitte aga hageja veoki sisenemisel. Kostja ei langetanud tahtlikult ega ka hooletusest tõkkepuud hetkel kui hageja alustas sissesõitu territooriumile, vaid turvatöötaja sulges tõkkepuu hetkel kui esimene sõiduk oli sisenemas ja asus ohutusanduri peal. Ohutusandur blokeeris tõkkepuu sulgemiskäskluse seni kuni esimene sõiduk viibis anduril. Andurilt lahkumisel sulgus tõkkepuu automaatselt ilma turvatöötaja poolse teota. Hageja kaitseks oli territooriumi sissepääsu ette paigaldatud STOPP märk. Hageja kinnitab, et eiras STOPP märki. Kuna liikluses osalejana ei järginud hageja vajalikku hoolt, põhjustas hageja ise endale kahju, mille riisikot ta ka kannab (tl 49-50). Kohtulik ärakuulamine
7.Kohtuistungil 24.05.2011.a jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. Kohus kuulas tunnistajana üle RL(tl 53-55). Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seisukohad ja vaadanud läbi avaldatud tsiviilasja materjalid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-10-60470
9.Kohus loeb asjas esitatud tõenditega tuvastatuks, et 05.07.2010 kell 13:50 sisenes hagejale kuuluv veok Scania XXX firma DSV AS terminali sissesõidu hetkel avatud, kuid liiklusmärgiga STOPP ja tõkkepuuga varustatud sissesõiduvärava, asukohaga Jälgimäe tee 15 Saue vald Harjumaa, kaudu terminali territooriumile ja veoki kabiin sai sissesõidu hetkel löögi alla lastud (suletud) värava poolt (tl 4, 6,26, videosalvestis).
10.Kohus loeb hageja poolt esitatud kalkulatsiooniga samuti tuvastatuks, et hageja veokile löögi tagajärjel tekitatud vigastuse taastamismaksumus moodustas 1944 krooni (tl 8).
11.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejale kuuluva Scania juht sissesõidu värava ees asuva liiklusmärgi „Stopp“ ees ei peatunud ja püüdis sõita terminali territooriumile eessõitnud veoki järel (nö. tuules). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja turvatöötaja, kes opereeris sissesõidu värava tõkkepuu tõstmist ja langetamist, käitus tõkkepuu allalaskmisel õiguspäraselt ja kas kostja töötaja tegevusega tekitati hagejale varalist kahju süüliselt. Hageja leiab, et kuivõrd hageja veokijuht alustas terminali väravast sissesõitu hetkel kui see oli avatud, siis oli tal õigus järeldada, et sissesõit on lubatud ja ta ei pidanud ette nägema, et sissesõidu hetkel tõkkepuu suletakse (alla lastakse), ning teiseltpoolt väravas töötaval turvatöötajal ei olnud vaatamata sellele, et Scania juht eiras värava ette paigutatud liiklusmärgist STOPP tulenevat peatumiskohustust, õigus tõkkepuud alla lasta ja sellega hageja veokile kahju tekitada. Seetõttu tekitati hageja veokile kahju kostja töötaja süülise tegevuse ja õigusvastase käitumise tagajärjel. Kostja seevastu leiab, et kahju tekkimine sai võimalikuks hageja töötaja enda õigusvastase käitumise, st liikluseeskirjade rikkumise tõttu. Lisaks sellele ei langetanud kostja turvatöötaja tõkkepuud mitte selleks, et takistada hageja veokit terminali territooriumile sisenemast, vaid selleks, et fikseerida eessõitnud veoki haagise numbrit.
12.Kohtu poolt ülekuulatud RLütlustest nähtub, et kui DSV terminali saabub veok, siis kõigepealt ta peatub tõkkepuu taga, seal on olemas ka STOP märk, peatumine on vajalik selleks, et turvatöötaja saaks märkida arvutisse veoki numbri. Seejärel turvatöötaja avab nupuga värava tõkkepuu ja kui veok on sisenenud, siis vajutab kohe ka värava sulgemise nuppu, et fikseerida arvutisse haagise numbrit. Kuna autol ja veokil on erinevad numbrid, siis haagise numbri täpne sisestamine on kliendi jaoks väga oluline. Kui veok sõidab läbi värava terminali territooriumile sisse, siis sõidab ta üle kohe tõkkepuu taha maa alla paigaldatud ohutusandurist ehk ohutusaasast. Niikaua kui veok asub ohutusaasal, siis on tõkkepuu avatud, kui veok lahkub ohutusaasalt, siis värava tõkkepuu sulgub. Kui ohutusaasale veel kord peale sõita, siis see ei muuda tõkkepuu sulgemist. Tõkkepuu avatakse turvatöötaja poolt manuaalselt ja suletakse samuti manuaalselt, kuid tõkkepuu on niikaua avatud, kuni veok on ohutusanduri peal, anduri peal olevale autole tõkkepuu peale ei kuku. Turvatöötaja näeb haagise parempoolset külge. Haagise teist külge näeb ta videost. Videopilti vaadatakse vajadusel tagantjärele. Kui veok on terminali territooriumile sisse sõitnud, siis territooriumil mingeid takistusi ei ole, et mitte näha haagise numbrit. Turvatöötajal on võimalus takistada tõkkepuu vajumist autole, kui tõkkepuu on sulgumas, nupulevajutamisega, et tõkkepuu ei sulguks. Selline võimalus oleks kui turvatöötaja vaateväli oleks 180 kraadi või kui turvatöötaja ei peaks fikseerima eessõitva haagise numbrit, siis oleks turvatöötajal võimalus näha tema suhtes vasakult sisenevat autot. Kuna tal aga on kohustus näha ja fikseerida siseneva veoki haagise numbrit, siis sisenevale veokile järgnevat autot ei ole tal võimalik näha (tl 53-55).
13.Liikluseeskirja kohaselt tähendab liiklusmärk STOP (222. Peatu ja anna teed), et juht peab peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile.
2-10-60470
14.Kohtu hinnangul on asjas leidnud tõendamist, et hageja veokile tekitati kahju kostja töötaja teo (tõkkepuu allalaskmise) tagajärjel. Kahju tekitamine kannatanu omandile on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1p 5). Siiski eeldab deliktiõiguslik vastutus lisaks teo õigusvastasusele ka selle süülisust (VÕS § 1043 ja 1050). VÕS 104 kohaselt väljendub süü objektiivses mõttes kahju tekitaja hooletuses, raskes hooletuses või tahtluses. Kohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, et kostja (turvatöötaja) oleks tekitanud hageja veokile kahju tahtlikult, st et ta oleks soovinud sellise tagajärje saabumist. Seega tuleks kostja võimaliku vastutuse kindlakstegemiseks välja selgitada, kas kostja (töötaja) käitumises on tuvastatav hooletus, so käibe vajaliku hoole järgimata jätmine.
15.Asjas ei ole vaidlust, et hageja veokijuht eiras liiklusmärgi STOPP nõudeid ega peatunud terminali sissesõiduvärava ees. Tunnistaja R.L ütlustest nähtuvalt on peatumiskohustuse eesmärgiks võimaldada turvatöötajal fikseerida terminali territooriumile siseneva veoki number. Seejärel turvatöötaja avab nupuga värava tõkkepuu ja kui veok on sisenenud, siis vajutab kohe ka värava sulgemise nuppu, et fikseerida arvutisse haagise numbrit. Niikaua kui veok asub tõkkepuu taha maa alla paigaldatud ohutusanduril e. ohutusaasal, siis on tõkkepuu avatud, kui veok lahkub ohutusaasalt, siis värava tõkkepuu sulgub. Eeltoodust tulevalt tähendab STOPP märgi ees peatunud veoki numbri fikseerimine, värava (tõkkepuu) avamine sellele veokile ja väravast sisenemise järgselt tõkkepuu allalaskmine, eesmärgiga fikseerida sisenenud veoki haagise number, turvatöötaja poolt tema õiguspäraste ja rutiinsete tööülesannete täitmist. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras, mil turvatöötaja on keskendunud oma otseste tööülesannete täitmisele, talt samal ajal nõuda, et ta peaks ette nägema ja valmis olema selleks, et juhul kui keegi veokijuhtidest üritab vaatamata liiklusmärgiga reguleeritud sisenemiskorrale siiski ilma värava ees peatumata terminali territooriumile sisse sõita, et ta peaks igal juhul suutma vältida tõkkepuu allalaskmist sellise veoki peale ja võimaliku kahju tekkimist. Kohus hindab hageja veokijuhi käitumist selgelt ettenähtud rutiini rikkuvaks ja ekstremaalseks käitumiseks, mida kostja turvatöötaja ei pidanud ega olnud kohustatud ette nägema ja sellest johtuvaid tagajärgi ära hoidma. Hageja väidet, et turvatöötaja oleks saanud oma rutiinseid tööülesandeid täita ka olukorras, mil tõkkepuu on pidevalt avatud, loeb kohus paljasõnaliseks. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et kostjale (kostja turvatöötajale) ei ole võimalik käibes vajaliku hoole järgimata jätmist (hooletust) ette heita, seega kostja käitumises puudub seoses hagejale kahju tekkimisega süü, mistõttu kostja vastutus on välistatud (VÕS § 104, 1050 lg 1) ja kohus jätab hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.