Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht
Triaad Grupp OÜ hagi Tallinna Ülikooli, A.R ja O.G vastu kahju hüvitamiseks ja osanik O.G väljaarvamiseks osaühingust 14.06.2011, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Triaad Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
143 845,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Triaad Grupp OÜ (registrikood 10422877), esindaja adv Indrek Nuut Kostja I Tallinna Ülikool (registrikood 74000122), esindajad adv Karl Haavasalu, Kalle Liikvart Kostja II A.R (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III O.G (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate II ja III esindaja adv Janek Väli
24.05.2011
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.06.2010 otsus muutmata, arvestades käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kõik menetluskulud jätta Triaad Grupp OÜ kanda Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Tallinna Ülikool korraldas 2007 mais riigihanke Tallinnas, Karu 17 asuva ühiselamu renoveerimistööde teostamiseks, mille tulemusena sõlmiti hagejaga töövõtuleping. Hageja oli valmis lepingut täitma ja oli teinud selleks ettevalmistusi - võtnud pakkumisi erinevate tööde tegemiseks, sõlminud kokkuleppeid ja lepinguid alltöövõtjatega. Hageja sai 06.06.2007 kirja, milles Tallinna Ülikool teatas lepingust taganemisest, sest hageja pakkumisdokumentide hulgas ei olnud 2005 majandusaasta aruannet ja hageja seda täiendava tähtaja andmisel ei esitanud. Selgituste kohaselt olevat hageja saatnud 01.06.2007 kostjale kirja, teatades, et hagejal puudub igasugune kindlus selles, et tal oleks reaalselt võimalik mingeid renoveerimistöid ühiselamus alustada või tähtaegselt läbi viia. Sama olevat hageja esindaja kinnitanud ka 01.06.2007 riigihanke komisjoni koosolekul. Hageja seaduslik esindaja ega lepingus märgitud kontaktisik ühtegi kirja Tallinna Ülikoolilt 01.06.2007 ei saanud ning nimetatud isikud viidatud koosolekul ei esinenud ega olnud isegi koosoleku toimumisest teadlikud.
2.Hageja lepingust taganemisega ei nõustunud ja esitas 07.06.2007 vastuväite, milles leidis, et hageja kvalifitseeriti riigihanke pakkumismenetluses, seega mingeid probleeme dokumentidega olla ei saanud. Hageja nimel esinenud A.R ei teavitanud hagejat kohustusest esitada täiendavaid dokumente ega sellest, et oli hagejat Tallinna Ülikooli ees esindanud ja avaldusi teinud. Hageja nimel lepingu täitmise võimetuse kohta avaldusi teinud A.R ei olnud pädev esindama hagejat lepingulistes küsimustes. Tallinna Ülikool hageja seadusliku esindajaga lepingu täitmise teemal ei suhelnud. Hageja tegi Tallinna Ülikoolile ettepaneku võtta tagasi lepingust taganemise avaldus ja selgitada kõik lepingut ning selle täitmist puudutavad küsimused hageja seadusliku esindajaga. Tallinna Ülikool hagejale ei vastanud.
3.A.R-l ei olnud volitust äriühingu nimel kolmandate isikutega õigussuhtesse astumiseks. A.R esitas teadaolevalt hageja kohta sellist informatsiooni, mis andis Tallinna Ülikoolile põhjuse soovida lepingu lõppemist. Selle tulemusel tekitasid kostjad hagejale kahju saamata jäänud tulu näol, mille saamisele hageja lepingu sõlmimisel lootis. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oleks kasumi suuruseks olnud 2 250 697,78 krooni.
4.Lepingust taganemisel peavad olema täidetud materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud taganemise formaalsed nõuded, vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Tallinna Ülikool oli teadlik, kes on hageja esindaja ning oleks pidanud kontrollima väidetava esindaja väiteid ning esindusõigust enne kui asus seisukohale, et hageja on oluliselt lepingut rikkunud. Tallinna Ülikool on käitunud lepingust taganemisel õigusvastaselt ja on sellega otseselt põhjustanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol.
5.A.R töötas hageja juures alates 03.03.2003 - 22.06.2007, tema ülesanneteks oli riigihangete dokumentatsiooni ja muu firma dokumentatsiooni ettevalmistamine ning volitust äriühingu nimel kolmandate isikutega õigussuhtesse astuda tal ei olnud.
6.Kostja tegevuse puhul oli tegemist pahauskse õigustamata käsundita asjaajamisega. A.R võis tegutseda hageja osaniku O.G juhiste kohaselt, kes soovis seoses osanikevaheliste erimeelsustega tekitada hagejale kahju. O.G-l puudus nii vajalik huvi kui enamusosalus selleks, et üksi otsustada, milline tegevus on parim hageja jaoks,
2(9)
samuti oli A.R teadlik, et O.G ja teiste osanike vahel on arusaamatusi ning teised osanikud teda ei usalda. Hagejale ei ole täpselt teada, kelle idee oli anda Tallinna Ülikoolile mõista, et hageja ei suuda lepingulisi kohustusi täita, mistõttu tuleb A.R ja O.G vastutus lugeda solidaarseks. O.G on oluliselt kahjustanud osaühingu huve ning ilmselt ka tulevikus ei tegutse osaühingu huvides, mistõttu tuleb ta välja arvata osaühingust. Lisaks osaühingust väljaarvamise nõudele on hagejal O.G vastu nõue lepinguvälise kahju põhjustamise alusel - mingit lepingulist suhet hagejal O.G-ga ei ole, kuid lepingu välisel alusel on ta kahju põhjustanud samal alusel kui A.R.
7.Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 2 250 697,78 krooni ja arvata välja Triaad Grupp OÜ-st osanik O.G. Kostjate vastuväited
8.Tallinna Ülikool hagi ei tunnistanud. Tallinna Ülikooli arvates tegutses A.R hageja esindajana. A.R esindas hagejat riigihanke menetluse käigus, seega oli Tallinna Ülikool tulenevalt TsÜS § 121 lg-test 2 ja 3 õigustatud eeldama, et A.R on hageja esindajaks kogu Karu 17 ühiselamu renoveerimise protsessi käigus. Riigihanke ainsaks pakkumiste hindamise kriteeriumiks oli pakkumise hind. Hageja pakkumine oli soodsaim. Pakkuja kvalifitseerimise üheks tingimuseks oli pakkuja 2005 majandusaasta netokäibe suurus vähemalt 20 000 000 krooni. Käibe tõendamiseks oli vaja esitada 2005 majandusaasta aruanne või majandusaasta aruande väljavõtte, millise hageja lubas esitada hiljemalt 2005 mai lõpus või juuni alguses. 01.06.2007 A.R kirja põhjal tekkisid Tallinna Ülikoolil põhjendatud kahtlused selles, et hageja näol ei ole tegemist enam jätkusuutliku ja tõsiseltvõetava äriühinguga. Siiski palus Tallinna Ülikool veelkord hagejal esitada oma 2005 majandusaasta aruanne, lootes, et osutub võimalikuks saavutada kontakt hageja juhatuse liikme R.J-ga. 2005 majandusaasta aruannet hageja ei esitanud, samuti ei võtnud hageja juhatuse liige R.J Tallinna Ülikooliga ühendust. Karu 17 ühiselamu juures tulid teostada mahukad renoveerimistööd ning kostjale oli väga oluline, et nimetatud renoveerimistööd oleks lõpetatud 2007 sügissemestri alguseks, mistõttu otsustas kostja töövõtulepingust VÕS § 117 alusel taganeda.
9.A.R hagi ei tunnistanud. Kostja töötas hageja juures direktorina. Kostja kohusteks oli ette valmistada riigihankes osalemine ning esindada hagejat riigihankega seonduvalt, samas lasus tal vastutus esitatud informatsiooni ja dokumentide õigsuse eest. Hageja sõlmis lepingu Tallinna Ülikooliga ainult seetõttu, et A.R lubas esitada Tallinna Ülikoolile hageja 2005 majandusaasta aruande, hagejal seda esitada ei olnud, sest hageja juhatuse liige R.J ei olnud seda koostanud ega äriregistrile esitanud. 01.06.2007 seisuga oli kostja jaoks äärmisel kahtlane, et hageja suudab tagada 24 951 006,78 kroonise mahuga ehituslepingu täitmise, sest selleks ajaks ei olnud sõlminud hageja ühtegi alltöövõtulepingut ehituse reaalseks teostamiseks. Hagejal endal ehitustööjõud ja - tehnika puudusid, samuti puudus hagejal nii suure mahuga ehitusobjekti teostamise kogemus. A.R-le jagas ülesandeid hageja juhatuse liige R.J. O.G-l ei olnud õigust anda korraldusi hageja töötajatele, kuna ta ei olnud hageja juhtkonna esindaja ega juhatuse liige. Osanik O.G-ga olid kostjal lihtsalt tihedamad suhted, sest kostja igapäevane töökoht oli O.G-le kuuluvates ruumides.
10.O.G hagi ei tunnistanud. O.G SCE Grupp OÜ juhatuse liikmena korraldas R.J-ga kooskõlastatult hinnapakkumise esitamise seoses riigihanke objektiga Tallinna Ülikoolis. Hageja ja SCE Grupp vahel oli eelkokkulepe, et SCE Grupp OÜ hakkab alltöövõtu korras riigihanke objektiks olevaid ehitustöid teostama. Jääb selgusetuks, miks pidi kostja üritama mõjutada hageja ja Tallinna Ülikooli vahelist lepingut lõpetama, kui sellega jääks SCE Grupp OÜ-1 saamata oluline tulu. Tegelikult hageja
3(9)
juhatuse liige R.J peale Tallinna Ülikooliga lepingu allkirjastamist enam telefonikõnedele ei vastanud ning SCE Grupp OÜ-ga lepingut ei sõlminud. Seega põhjustas hoopis hageja SCE Grupp OÜ-le kahju saamata jäänud tulu näol kui murdis pooltevahelist eelkokkulepet alltöövõtulepingu sõlmimise kohta vastavalt hinnapakkumisele. Hagejale väidetavalt tekitatud kahju suurus on põhjendamata ja tõendamata. A.R ei tegutsenud O.G palvel. Puudub igasugune alus või põhjendus ÄS § 167 kohaldamiseks. Ükski hageja osanik ei ole esitanud nõuet kostja väljaarvamiseks ning juba sel alusel kuulub hagi osaniku väljaarvamiseks rahuldamata jätmisele. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja A.R vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel töötas A.R hageja juures direktorina. Pooled vaidlesid selle üle, millised olid A.R tööülesanded. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja ja Tallinna Ülikooli vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning et Tallinna Ülikool taganes lepingust. Pooled vaidlesid lepingust taganemise põhjendatuse üle.
13.Ametijuhendi p 1 järgi oli A.R tööülesanneteks riigihangete ehitus- ja elektritööde konkurssidel osalemise korraldamine ja võidetud konkursside kohustuste täitmise korraldamine alltöövõtjate kaudu. Seega ei piirdunud tema töökohustused üksnes riigihangete ettevalmistamisega, vaid A.R töökohustuste hulka tuleb lugeda ka toimingud, mis tehti pärast riigihangete läbiviimist ja võitmist.
14.Lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb välja selgitada, kas kostjad rikkusid lepingut, kas kahju tekkimise ja lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos ning kahju suurus, samuti süü vastutuse alusena või vabandatavus. Hageja on oma nõudes tuginenud saamata jäänud tulule, mis on sätestatud VÕS § 128 lg-s 4. Seega peab hageja tõendama, et tal oli tegelik võimalus tulu saada ning tõendama ka tulu suuruse.
15.Kohtule esitatud tulu saamist tõendav dokument, hageja ja Harpicom Grupp OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping, ei ole usaldusväärne. Lepingule on alla kirjutanud küll töövõtja esindaja, kuid hageja esindajaks on 01.06.2007 dateeritud lepingul märgitud A.K. Registri B-kaardi väljavõttest nähtub, et A.K on juhatuse liikmeks alates 05.06.2007.
16.Hageja on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et hageja puhul oli tegemist nn projektijuhtimise firmaga, kellel puudusid endal ehitustöölised ja riigihanke läbiviimine tuli korraldada läbi alltöövõtulepingute sõlmimise. Seega puudusid hagejal endal reaalsed vahendid lepingu täitmiseks. Hageja on esitanud enda koostatud kalkulatsiooni võimaliku tulu suuruse kohta. Ka see ei ole usaldusväärne tõend, sest algandmete kohta puudub igasugune informatsioon. Muid tõendeid töövõtulepingu täitmise võimaluse olemasolu ja sellest tulenevalt tulu saamise võimaluse olemasolu kohta hageja esitanud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud tulu saamise võimalust. Kuivõrd kahju tekkimine ja selle suurus on tõendamata, siis menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise elemente.
17.ÄS 167 sätestab, et kohus võib osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata osaühingu kirjalikule hoiatusele.
18.Võttes arvesse asjaolu, et kahju tekkimine ei ole tõendatud, siis ka O.G suhtes tuleb jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Kohtule esitatud tõendist, tsiviilasjas 2-0747355 esitatud A.R seisukohast, nähtub, et A.R ja O.G töötasid samal aadressil, kuid ei nähtu, et O.G oleks andnud A.R-le juhised osaleda Tallinna Ülikooli juures
4(9)
01.06.2007 toimunud koosolekul või koostada hageja nimel 01.06.2007. Ka olukorras, kus O.G oleks talle ette heidetud tegevusi teinud, ei saaks neid käsitleda osaühingu huvide kahjustamisena. Olukorras, kus äriühingul puudub võimalus oma kohustusi täita või on olemas oht, et ta ei suuda oma lepinguga võetud kohustusi täita, võib pidada lepinguosaliste teavitamist üksnes äriühingu huve toetavaks tegevuseks. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et oleks täitnud O.G suhtes kirjaliku hoiatamise kohustus. Kirjaliku hoiatamise puhul peaks olema hoiatusse märgitud konkreetne tegevus, mida hageja käsitleb osaühingu huvide kahjustamisena ning nõue see tegevus lõpetada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
19.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja määrata saamatajäänud tulu osas õiglane hüvitis või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
20.Kohus on pidanud vajalikuks lepingust taganemise põhjendatuse väljaselgitamiseks tuvastada, kas Tallinna Ülikoolil oli mõjuv põhjus lepingust taganemiseks. Samas pole kohus seda küsimust analüüsinud ega tõendeid sellelt pinnalt üldse sisuliselt hinnanud, vaid on asunud analüüsima seda, kas A.R-l oli tööülesannetest tulenev pädevus esindada hagejat või mitte. Ainuüksi A.R ametijuhendist tuleneva võimaliku pädevuse küsimuse käsitlemine ei ole ammendav antud küsimuses ning ei anna vastust küsimusele, kas Tallinna Ülikoolil oli põhjendatud alus lepingust taganemiseks A.R avalduste alusel.
21.Rikkudes TsMS § 351 lg-id 1 ja 2 ning § 348 lg-t 3 on käesoleval juhul kohus rajanud otsuse sellisele asjaolule, mida pole pooltega läbi arutatud. Otsusest nähtuvalt on hagi rahuldamise peamiseks põhjuseks see, et hageja pole tõendanud oma suutlikkust tööettevõtuleping täita. Sellises olukorras oleks kohus pidanud tegema hagejale ettepaneku tõendada oma võimekust töövõtuleping täita ning teavitama, et kohus peab seda põhimõtteliselt hagi võimaliku mitterahuldamise aluseks. Seda pole aga kohus teinud. Samas kohus keeldus garantiikirjade vastuvõtmisest, millega oleks saanud täiendavalt seda tõendada. Seega jääb arusaamatuks, kuidas jõudis kohus seisukohale, et asjas leidis tõendamist, et apellant ei olnud seisuga 01.06.2010 võimeline täitma töövõtulepinguga võetud kohustusi.
22.Kohus asus otsuses seisukohale, et töövõtuleping hageja ja Harpicom Grupp OÜ vahel, ei ole usaldusväärne tõend põhjusel, et lepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud Ago Kullisaar veel kantud hageja juhatuse liikmeks registrikaardile. Samas on registrikanded ainult informatiivsed. Ka pole hageja väitnud, et ta tagantjärgi ei võiks heaks kiita nimetatud tehingut. Kuivõrd kohus ei uurinud tõendeid poolte juuresolekul, siis polnud hagejal võimalik ka täpsustada seda aspekti, mis on viinud praegu kohtupoolse väärhinnanguni tõendi hindamisel. Hapricom Grupp OÜ oli andnud garantiikirja ja pakkumise, mida kohus vastu ei võtnud, kuid mis oleks selgelt näidanud, et alltöövõtjana oli ta valmis siduvateks kohustusteks.
23.Kohus rikkus TsMS § 330 lg-t 3 kui 07.06.2010 toimunud istungil kuulas üle Tallinna Ülikooli tunnistaja, seejuures eelnevalt tunnistaja ülekuulamise taotlust lahendamata ja apellandi arvamust kuulamata. Seetõttu ei olnud hageja esindaja teadlik tunnistaja ülekuulamisest sellel istungil ning ei olnud ka valmistunud tunnistaja ülekuulamiseks. Seega rikkus kohus oluliselt menetlusnorme ning ei kohelnud pooli võrdselt.
24.Kohus on rikkunud menetlusnorme ka selles osas, et on lubanud ühel esindajal esindada vastuolus olevate huvidega kostjaid. Käesolevas menetluses esindab Janek Väli A.R ja O.G. Nimetatud asjaolu tingib selle, et asjas ei õnnestu võib olla välja selgitada objektiivseid asjaolusid nende tegevuses ja omavahelistes suhetes. Kahtlust ei saa olla selles, et eelduslikult on O.G huvi selles, et A.R nö kataks teda ja vastutus
5(9)
jääks A.R kanda. Veelgi põhimõttelisem vastuolu ilmneb siis, kui kohus hakkab sisuliselt arutama A.R kui töötaja ja hageja kui tööandja suhet ja A.R poolset kohustuste rikkumist ning alusetuid väited, mis olid tehtud väljaspool tema töökohustusi pahas usus. Isegi juhul, kui ei tuvastata A.R ja O.G huvides ja tegevuses vastuolu, tuleks siin lähtuda põhimõttest, et kohtumenetlus peab mitte ainult olema vaid ka näima erapooletu ja objektiivne.
25.Kuna istungil tõendite uurimist ei toimunud, siis ei olnud pooltel võimalik arutada ja hagejal selgitada esitatud kalkulatsiooni tõepärasust. Samas seadus ei nõua, et hageja saamata jäänud tulu üksikasjalikult tõendaks, kuna see on sisuliselt võimatu. Hagejal on kohustus näidata kohtule, millises suurusjärgus jäi tulu saamata ning seejärel on kohtul õigus määrata ise saamatajäänud tulu suurus ehk õiglane hüvitis. Ka ei ole välistatud vastava ala spetsialistide kaasamine eksperdina, kuid selle vajadust ei saanud hageja teada, kuna kohus tegelikult istungil ei viidanud sellele, et tema meelest pole tegemist usaldusväärse tõendiga ehk siis hagejal ei tekkinud võimalust astuda täiendavaid samme oma seisukoha põhistamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks saamata jäänud tulu tõendamisel.
26.Otsus on saamata jäänud tulu osas ka vastuoluline. Ühest küljest leiab kohus, et hageja on saamata jäänud tulu nõude esitamisel kohustatud tõendama ligikaudsegi tulu saamise võimaluse. Vaidlust ei ole selles, et hageja võitis riigihankekonkursi, temaga oli sõlmitud ehituse töövõtuleping ning tal olid olemas kinnitused alltöövõtjatelt ning ta sai projektiga alustada, kui talle oleks tehtud lepingus ette nähtud ettemakse ja objekt talle üle antud. Seega olid täidetud kõik eeldused, et tulu teenida töövõtulepingust.
27.Kohus leidis, et primaarseks on hoopis selle väljaselgitamine, kas lepingust taganemiseks oli mõjuv põhjus. Seega kohus seab eesmärgiks mõjuva põhjuse, kuid tegelikult ei raja otsust sellele, vaid hoopis hagejapoolsele väidetavale minetusele tõendamisel. Edaspidi järeldab kohus, et kahju hüvitamist ei saa osutada kuna pole tõendatud kahju tekkimine ja suurus. See väide kujutab endast materiaalõiguse väärkohaldamist, kuna kahju suurust pole vaja ja võimalik tõendada saamatajäänud tulu nõudes, teiseks ei pea ka tõendama kahju tekkimist, kuna saamatajäänud tulu on eelduslik – tõendatud peab olema kavatsus ja võimalus ning kuna need on piisavalt tõendatud, oleks kohus pidanud lugema materiaalõiguslikud eeldused täidetuks ning asuma menetluslikult tõendamise küsimuse juurde menetlusnorme arvestades ja tegema seejärel seaduslikus korras seadusliku lahendi. Vastused apellatsioonkaebusele
28.Tallinna Ülikool palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud Triaad Grupp OÜ kanda.
29.A.R ja O.G apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, arvestades ka käesolevas otsuses toodud motiive.
31.Esiteks käsitleb ringkonnakohus kostja 1 vastu esitatud nõuet. Hageja kahju hüvitamise nõue kostja 1 vastu põhines asjaoludel, et hageja oli suuteline nõuetekohaselt täitma töövõtulepingut, kostjal 1 puudus õiguslik alus töövõtulepingu lõpetamiseks ning töövõtulepingu lõpetamine põhjustas hagejale kahju saamata jäänud
6(9)
tulu näol. Kostja 1 vaidles hagile vastu, kuna leidis, et taganes lepingust õiguspäraselt ning pole hagejale sellega kahju tekitanud.
32.Tellija üldise lepingu ülesütlemise õiguse sätestab VÕS § 655, mille lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega oli tellijal igal juhul õigus leping üles öelda, kuid tuvastamaks, kas töövõtjal on tasu (sealhulgas ka kasumi) saamise õigus, tuleb tuvastada, kas tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
33.Käesoleval juhul ütles kostja 1 lepingu üles seoses lepingust taganemisega juba enne, kui pooled lepingut täitma asusid. Sellist olukorda reguleerib VÕS § 117, mis sätestab lepingust taganemise enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. VÕS § 117 lg 1 kohaselt, kui enne lepingupoole kohustuse sisenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingu rikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist ja lg 3 kohaselt ei pea lepingust taganemise kavatsusest teisele lepingupoole teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.
34.Olulise tähtsusega tõend antud asjas on hageja 01.06.2007 kiri kostjale 1, milles hageja direktor A.R teatas järgmist: “Paraku olen sunnitud käesolevaga Tallinna Ülikoolile teatama, et OÜ Triaad Grupp ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi. OÜ-l Traad Grupp ei ole minu andmetel sõlmitud veel mitte ühtegi töövõtulepingut nimetatud ehitustööde teostamiseks.” Ringkonnakohtu arvates saab sellist kirja lugeda teateks, et lepingut ei täideta ning tellijal oli sellest tulenevalt õigus kohe lepingust taganeda.
35.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et A.R-i ei saa pidada hageja esindajaks ja tema poolt tehtud avaldused ei too hagejale kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna ta ei olnud hageja seaduslik esindaja ja ei olnud määratud hageja esindajaks ka töövõtulepingus. Toimikus olevatest tõenditest nähtub üheselt, et A.R on järjepidevalt tegutsenud hageja esindajana, paludes väljastada hagejale riigihanke pakkumise kutse dokumendid ja kinnitades nende kättesaamist hageja poolt, esitades hageja nimel pakkumise riigihanke käigus, osaledes pakkumiste avamisel, teavitades kostjat 1 hageja suutmatusest täita lepingut ning osaledes 01.06.2007 toimunud Tallinna Ülikooli riigihanke komisjoni koosolekul. A.R-i olemine hageja esindajaks nähtub ka Triaad Grupp OÜ direktori ametijuhendist. Nimetatud ametijuhendi punktis 1 nähtub, et A.R-i kui direktori töö ülesanneteks oli Triaad Grupp OÜ nimel riigihangete konkurssidel osalemise korraldamine ja võidetud konkursside kohustuste täitmise korraldamine alltöövõtjate kaudu. Seega ei piirdunud A.R-i kohustused ja pädevus hageja esindamisel üksnes riigihankemenetlustega, vaid tema töökohustuseks oli ka võidetud riigihankekonkurssidest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine alltöövõtjate kaudu. Samuti nähtub ametijuhendi punktist 3.2, et A.R-i kohustuseks oli hageja esindamine, kusjuures ei ole sätestatud mingeid piiranguid esindusõiguse suhtes.
36.Seisukohta, et A.R tegutses hageja esindajana, toetavad ka TsÜS § 116 lg 2 ja § 118 lg 2. TsÜS § 116 lg-st 2 nähtub, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
7(9)
TsÜS § 118 lg-s 2 on sätestatud, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Käesoleval juhul mõjutasid A.R-i käitumine ja avaldused Tallinna Ülikooli uskuma, et hageja on volitanud A.R-i enda nimel tegutsema ning hageja vähemalt pidi ka olema A.R-i tegevusest teadlik. Asjaolu, et töövõtulepingu punktides 8.1. ja 8.2. on nimetatud hageja esindajana R.J, ei tähenda seda, nagu ei oleks A.R enam saanud hagejat esindada. Hageja ei informeerinud kostjat 1 sellest, et A.R-i volitused hageja esindamisel on lõppenud või tagasi võetud.
37.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja 1 oli õigustatud töövõtulepingust taganema enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, kuna hageja teatas, et ei suuda lepingut täita, mis välistab lepingust taganemisel töövõtja tasu nõude. Kostja 1 ei vastuta selle eest, et hagejal jäi töövõtuleping täitmata ja loodetud kasum saamata.
38.Teiseks käsitleb ringkonnakohus kostja 2 vastu esitatud nõuet. Kostja 2 vastu on hageja esitanud lepinguvälise kahju hüvitamise nõude, mis põhineb asjaolul, et A.R tegutses esindusõiguseta hageja nimel ja tegi tahteavaldusi, mille tulemusena jäi hageja ilma töövõtulepingust ja loodetud kasumist. A.R vaidles hagile vastu, kuna leidis, et tegutses hageja huvides ega tekitanud hagejale kahju. 01.07.2007 pidid algama ehitustööd, kuid selleks ajaks ei olnud ühtegi alltöövõtulepingut veel sõlmitud, puudus Tallinna Ülikooli nõusolek riigihanke pakkumises näidatud alltöövõtjate asendamiseks ning hagejal puudus nii suure mahuga ehitusobjekti teostamise kogemus. Hageja 2006. aasta ehitustööde käive oli veidi üle 12 miljoni krooni, 2007. aasta käive alla 9 miljoni krooni. Seega oli ilmselge, et 24,9 miljoni krooni maksumusega objekti ei olnud hageja võimeline kolme kuuga teostama. Ametijuhendist tulenevalt oli A.R-i õiguseks ja kohustuseks hageja esindamine ka peale hankelepingute sõlmimist töövõtulepingu täitmist puudutavates küsimustes. A.R-i õigust tegutseda hageja esindajana käsitles ringkonnakohus eelpool p-s 35.
39.Vaatamata sellele, et ringkonnakohus võttis asja materjali juurde hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud kirjalikud tõendid, võimaldades seega hagejal esitada kõik soovitud tõendid, ei ole hageja tõendanud oma põhiväidet, et ta oli tegelikult suuteline töövõtulepingut nõuetekohaselt täitma ja kasumit saama.
40.Hageja kavatses teostada Karu tn 17 ühiselamu renoveerimistöid alltöövõtjate abil. Hagiavalduses on hageja märkinud, et ta oli valmis täitma lepingut ja teinud selleks ettevalmistusi, oli võtnud pakkumisi erinevate lepinguliste tööde tegemiseks ning sõlminud kokkuleppeid ja lepinguid alltöövõtjatega. Paraku ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks ka tegelikkuses sõlminud lepingud alltöövõtjatega, mis oleks pidanud vähemalt teoreetiliselt kindlustama objekti tähtaegse valmimise ja olema sõlmitud tingimustel, mis võimaldanuks hagejal ka kasumit saada. Hageja lisas hagiavaldusele vaid ühe töövõtulepingu projekti, mille kohaselt Hapricom Grupp OÜ pidi teostama ühiselamu 4, 5, 6 ja 7 korruse aknapõskede ja maalritööde teostamise alltöövõtu meetodil vastavalt lisas nr 1 toodud hinnapakkumisele. Leping on allkirjastatud Hapricom Grupp OÜ poolt, kuid allkirjastamata hageja poolt. Järelikult on nimetatud leping sõlmimata. Kohtule ei ole esitatud lepingu lisa nr 1, millest nähtuks, mis tingimustel hinnapakkumine on tehtud. Hapricom Grupp OÜ-d kui alltöövõtjat ei ole hageja nimetanud riigihankemenetluse käigus, mistõttu ei pidanud tellija teda aktsepteerima.
41.OÜ Santehmeks, Citycom Nord OÜ, Multimees OÜ, Hapricom Grupp OÜ ning OÜ Esmekor garantiikirjad saaksid olla vaadeldavad üksnes siis asjakohastena, kui nendest nähtuks, millistel tingimustel teostavad garantiikirjad väljastanud ettevõtted
8(9)
lubatud tööd (tööde teostamise hind ja muud tingimused). Nimetatud garantiikirjad ei kata kogu hoone renoveerimist, samuti puudub tööde järjestatus. Lisaks sellele ei olnud Citycom Nord OÜ-d, Multimees OÜ-d, Hapricom Grupp OÜ-d ning OÜ-d Esmekor hageja nimetanud ka riigihankemenetluses esitatud pakkumises alltöövõtjatena ning puudus tellija nõusolek alltöövõtjate asendamiseks.
42.Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks suutnud töövõtulepingut täita ja kasumit saada, ei ole tõendatud ka, et kostja 2 tegevus oleks hagejale kahju põhjustanud.
43.Kolmandaks käsitleb ringkonnakohus kostja 3 vastu esitatud nõudeid. Hageja esitas O.K vastu kahju hüvitamise nõude samadel alustel, mis A.R-i vastu, väites, et A.R tegutses hagejale kahju tekitamisel O.K juhendamisel. Kuna A.R ei ole hagejale kahju tekitanud, ei ole põhjendatud kahju hüvitamise nõudmine ka O.K-lt.
44.O.K osaühingust väljaarvamise nõude jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. Väljaarvamiseks puudus nii sisuline alus, tõendamist ei leidnud, et O.K oleks hagejale kahju tekitanud, kui ka oli täitmata seadusest tulenev kirjaliku hoiatamise kohustus. Maakohus ei ole andnud subjektiivset hinnangut kostjate tegevusele, nagu hageja leiab, vaid tõenditele tuginedes leidis, et kostjad 2 ja 3 ei ole oma käitumisega hagejale kahju tekitanud, kuna kostja 2 poolt tellijale avaldatu oli vastavuses tegeliku olukorraga ning hoidis ära võimalikud kahju nõuded hageja vastu.
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.