2-10-45197/18 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pank (konto nr 10220034796011), Swedbank (konto nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik AS DnB NORD Liising esitas 20.09.2010.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse COÜ ja VSvastu. Kuivõrd VSesitas makseettepanekule vastuväite, andis Pärnu Maakohus 30.11.2010.a määrusega asja üle Harju Maakohtule. 17.12.2010.a. esitas AS DnB NORD Liising Harju Maakohtule hagi COÜ vastu, paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 11394,64 krooni, millest põhinõue on 7292,89 krooni ja viivis 4101,75 krooni ja edasi jooksva viivise. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus on hagejale proovinud hagimaterjale kätte toimetada posti teel aadressil XXX, Tallinn ja aadressil XXX, Tallinn ning kohtutäituri vahendusel aadressil XXX, Tallinn, aadressil XXX, Tallinn, aadressil XXXja aadressil XXX, Tallinn, kuid tagajärjetult. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.04.2011.a. Kostja ei ole esitanud tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamine tähendab TsMS § 413 lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist. Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustus on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse 2(3)

täitmisega viivitamise korral nõuda viivitust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 7 292,89 krooni, viivis 4 101,75 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,25% päevas põhivõlgnevuselt. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on antud kohtumenetluses tasunud riigilõivu 1 600 krooni (102,26 eurot). TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud. Hageja on 15.02.2011 kandnud kohtu deposiitkontole menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise eest 26,76 eurot, millest on kohtutäiturile tasutud 15,30 eurot. Kohtutäituri tasu ülejääk 11,46 eurot kuulub hagejale tagastamisele. TsMS § 143 p 5 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulud. Hageja on 05.04.2011 tasunud teate avaldamise eest 6,39 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 102,26 eurot, kohtutäituri vahendusel dokumentide edastamise kulu 15,30 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu 6,39 eurot, seega menetluskulud kokku summas 123,95 eurot.