2-10-19692
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.juuni 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS-i Swedbank hagi E. V. vastu 6661,27 euro lisanduva viivise nõudes.
ja
Hagihind 5 140,56 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
30.mail 2011.a Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
AS Swedbank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Silva Kark (volikirja alusel, asukoht Rakvere 5, 41592 Jõhvi) E. V. ( IKxxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi E. V. vastu võlgnevuse 6661,27 euro (104 226,20 krooni) ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.02.2009 käenduseta väikelaenulepingu nr. 09-013262-VV summas 83 242,24 krooni, intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.02.2014. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 01.kuupäeval summas 2648,45 krooni. Kostja jäi intressi maksete tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.05.2009.a. Alates 15.05.2009.a. kuni 15.03.2010 kostja põhiosa ja intressimakseid ei tasunud, olles viivituses osaliselt 11 üksteisele järgneva kuu intressimaksetega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viiviste arvestamist puuduolevalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 01.03.2010.a. saatis hageja kostjale lepingu üleütlemise teatise ja kohustuste täitmise nõudekirja, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 16.03.2010 ning hoiatas, et kui nimetatud tähtajaks kohustusi ei täideta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning nõuab kogu võlgnevuse tasumist kohtu kaudu. 17.03.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ühepoolselt üles, pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud põhiosa ühel korral summas 500 krooni. 26.04.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 104 226,20 krooni, millest on: põhiosa 80 432,24 krooni, intress ajavahemiku 15.04.2009 kuni 17.03.2010 eest 22 841,34 krooni ja põhiosa viivis ajavahemiku 15.05.2009 kuni 26.04.2010 eest 952,62 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 104 226,20 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (80 432,24 krooni) alates 27.04.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg1 sätesatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja esitas hagiavaldusele vastuse, milles ta hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole hageja hagiavalduses välja toonud põhiosa viivise metoodikat, samuti intressi arvestuse käiku. Kostjale on intressi ja viivise arvestus ebaselge ja ta palub need jätta rahuldamata. Hageja on väitnud, et alates 15.05.2009 kuni 15.03.2010 kostja põhiosa ja intressimakseid ei tasunud ning peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud ühel korral 500 krooni. Kostja vaidleb sellele vastu, ning selgitab, et on alates 15.04.2009 kuni 27.05.2010 tasunud hagejale põhiosa makseid järgnevalt: 15.06.2009 – 30 krooni; 02.09.2009 – 400 krooni; 31.12.2009 – 500 krooni; 06.01.2010 – 500 krooni; 08.02.2010 – 500 krooni; 08.03.2009 – 500 krooni; 09.04.2010 – 500 krooni ja 06.05.2010 - 500 krooni. Hagiavaldusest ei selgu, kas ning kuidas on hageja arvestanud kostja poolt tasutud summasid põhivõlgnevuse, viivise ja intressi arvestamisel. Kostja möönab, et hageja nõue võib olla teatud osas põhjendatud, kuid kuna nõue on ebaselge, palub hageja jätta see rahuldamata. Kostja selgitab, et seoses töötuks jäämisega ning sellele järgneva töövõimekaotusega 70% alates 25.03.2009 ning töövõime kaotusega 80% alates 21.01.2010, on tal võimalik hagejale tasuda üksnes 500 krooni kuus, kuna tema sissetulekuks on ainult töövõimetuspension. Hageja on väitnud, et kostja ei teavitanud kohustuste täitmist takistavatest asjaolust ega selle mõjust. Kostja on sel teemal korduvalt vestelnud hageja
töötajatega. Kostja leiab, et rikkumine on vabandatav. Poolte vahel käesoleva nõude aluseks olev väikelaenuleping sõlmiti 27.02.2009 kostja poolt võetud varasemate lepingute 07119804-KP, 08-082868-EG ja 08-26688-VL refinantseerimiseks. Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli kostja tahe tasuda hageja ees võetud kohustused viisil, mis oleksid kostjale reaalsed ja jõukohased. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal veendunud, et suudab leida töö ning saadava sissetulekuga tasuda hagejale oma kohustuse. 25.03.2009 tunnistati kostja 70% osas töövõimetuks ning 21.01.2010 suurendati tema töövõime kaotuse protsenti 80%-ni. Kostjal puudus igasugune teave ja mõistlik kahtlus selles osas, et tema tervis halveneb sedavõrd, et ta tunnistataks töövõimetuks. Kostja leiab, et tema rikkumine on sellega vabandatav. Kostja on käitunud viisil (hageja töötajate korduv teavitamine), millest samuti nähtub, et kostja soovib leida lahendusi olukorrale, mis kahjuks on ebaõnnestunud. Kostja palub jätta hageja põhinõue summas 80 432,24 krooni ning intressi osas rahuldamata, kuna hageja ei ole põhjendanud, kas ning millised osas on nimetatud nõuete osas arvestatud kostja igakuiseid tagasimakseid. Samuti palub kostja jätta rahuldamata viivisnõude, kuna kostja rikkumine on vabandatav ja hagejat on sellest teavitatud, samuti ei ole hageja esitanud viivise arvestamise metoodikat. Kostja taotleb, et kohus vähendaks hageja nõuet intressi osas selliselt, et kostja vabaneks intressi tasumise kohustusest. Kostja rikkumine on olnud vabandatav ning arvestades kostjale esinevat töövõimetust, on intressi suurus kostjale ebamõistlikult koormav. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
Hageja esitas 14.06.2010 seisukoha kostja vastusele, milles ta ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja väitel on intressi ja viivise arvestus tema ajaoks ebaselge, kuid kostja on allkirjastanud laenulepingu koos graafikuga. Graafikus on selgelt nähtav, millest koosnes igakuine tagasimakse, sh kui suur on põhiosa ja intress. Lepingul sooritatud operatsioonidest on nähtav, mis võlgnevust on kustutatud ja kuidas on arvestatud viivist põhiosalt. Samuti on nähtav, et kostja on vastavad maksed teinud. Hageja ütles lepingu üle seoses võlgnevusega 17 .03.2010. Hagi on esitatud 26.04.2010, mistõttu kostja on enne hagi esitamist tasunud põhiosa võlgnevust 09.04.2010 summas 500 krooni. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud 06.05.2010 põhiosa võlgnevust 500 krooni. Viivisemäär tuleneb VÕS § 113. Hageja on seisukohal, et kostja poolt välja toodud asjaolud (töötuks jäämine ja seoses sellega töövõimekaotus) ei vabasta teda laenulepinguga võetud kohustuste täitmisest.
Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et peale 06.05.2010 pole võlgnevuse kustutamiseks midagi laekunud. Intressiarvestus lõppes ära, kui leping üle öeldi. Viivised ei ole peatatud. Kostja töövõimekaotus ei ole hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Kohus võib määrata 500 kroonise maksegraafiku. Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et ta pakkus kohe välja, et nad otsiks kompromissi, talle seda võimalust ei antud. Ta palub võimaldada tal võlgnevus tagasi maksta 500 krooni kaupa.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on kostja vastu esitanud nõude kokku summas 104 226,20 krooni, sh laenu põhiosa võlgnevus 80 432,24 krooni, intress ajavahemiku 15.04.2009 kuni 17.03.2010 eest summas
22 841,34 krooni ja põhiosa viivis ajavahemiku 15.05.2009 kuni 26.04.2010 krooni.
eest 952,62
Kostja hagi põhivõla ja intresside nõuet ei tunnista, põhjendusel, et hageja ei ole põhjendanud, kas ning millised osas on nimetatud nõuete osas arvestatud kostja igakuiseid tagasimakseid. Viivisnõude palub kostja jätta rahuldamata põhjendusel, et kostja rikkumine on vabandatav ja hagejat on sellest teavitatud, samuti ei ole hageja esitanud viivise arvestamise metoodikat. Hageja nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust nr 09-013262-VV, mille pooled sõlmisid 27.02.2009. a (tl 3-5). Lepingust tuleneb, et laenusumma on 83 242,24 krooni, intressimäär 26% aastas, intressi maksete alguspäev 01.03.2009, esimese tagasimakse aeg 01.09.2009 ning laenu tagastamise lõpptähtaeg 01.02.2014. Laenusumma kasutamise sihtotstarbeks oli lepingute 07-119804-KP, 08-082868-EG ning 08-266988-KL refinatseerimine VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja § 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustustelt tasuda vastavalt intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja , kui võlgnik on kohutust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antavalt laenult maksta intressi. Laenusummat on võimalik suurendada selliselt, et võlgnetav krediidisumma tasaarvestatakse krediidivõla jäägiga ning pikendatakse fikseeritud võlakohustuse tagastamise tähtaega. Vastastikuseid rahalisi kohustusi on võimalik tasaarvestada (panga kohustus laenusumma üle anda vs laenusaaja kohustus tagastada pangale varasemast laenulepingust ja kokkulepetest tulenev krediidivõlg) VÕS § 197 lg 1 alusel. Hageja nõue põhivõla 80 432,24 krooni osas on arvestades, et kostja on peale hagi esitamist tasunud 500 krooni põhjendatud summas 79932,24 krooni (5 108,60 eurot). Hageja on põhivõla nõude esitamisel arvestanud kostja poolt enne hagi kohtusse esitamist teostatud makseid (tl 8). Sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 22 841,34 krooni (1459,82 eurot) on nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on allkirjastanud laenulepingu koos graafikuga (tl 6), millest on selgelt nähtav, millest koosnes igakuine tagasimakse, sh kui suur on põhiosa ja intress. Seetõttu ei ole kostja vastuväited selles, et põhi- ja intressinõue ei ole selge, põhjendatud. Ka ei ole poolte vahel lepingus kokkulepitud intress 26% aastas vastuolus seadusega ega ülemääraselt kõrge. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja poolt rikkumise vabandatavusega väljatoodud asjaolud, nagu töötus ning töövõimetus ei ole käsitletavad vääramatu jõuna VÕS § 103 lg2 tähenduses ning ei anna alust hagi põhinõude ja intresside osas rahuldamata jätmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa viivis ajavahemiku 15.05.2009 kuni 26.04.2010 eest 952,62 krooni (60,88 eurot) ning viivise protsendina põhinõudelt (80 432,24 krooni) alates 27.04.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg1 sätesatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktis 10.1 (tl 2-5) tulenevalt kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (välja arvatud intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa
ulatuses, on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetaud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja nõuab viivist seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määras. VÕS § 113 lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja palub jätta viivisnõude rahuldamata, kuna kostja rikkumine on vabandatav ja hagejat on sellest teavitatud, samuti ei ole hageja esitanud viivise arvestamise metoodikat. Kuna viivise suurus ja arvestamise alused on kehtestatud seadusega, ei ole kostja vastuväide selles, et hageja ei ole esitanud viivise arvestamise metoodikat põhjendatud. Kostja taotles viivise (vastuses nimetatud ilmselt ekslikult intress) vähendamist, põhjendades taotlust sellega, et ta on 80 % ulatuses töövõimetu ning tema sissetulekuks on ainult töövõimetuspension. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas tuleb VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. VÕS §-s 101 loetletud õiguskaitsevahendid (leppetrahv lepingu täitmise nõudena ja viivis) on suunatud eeskätt võlausaldajal lepingu rikkumise tõttu kaasneva võimaliku kahju ärahoidmisele ja vähendamisele ning seeläbi võlausaldajale rikkumiseelse seisundi tagamisele. VÕS seob sanktsioneerivate õiguskaitsevahendite kohaldamise võlausaldaja kahju suurusega (VÕS § 113 lg 5 ja § 161 lg 2) ning annab kohtule õiguse vähendada nii viivise, leppetrahvi kui ka kahjuhüvitise suurust (VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1, § 140). Käesoleval juhul on kostja kohustatud hagejale tagastama laenusumma ja maksma suhteliselt kõrget intressi, on kostjalt seadusjärgse intressimääraga samas määras viivise väljamõistmine kostjat ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 952,62 krooni e 60,88 eurot. Kohus arvestab viivise vähendamisel seda, et kostja on alates 25.03.2009 70 % ulatuses töövõimetu ning alates 21.01.2010 80% ulatuses töövõimetu (tl 25, 28-31). Kohus leiab, et otstarbekas ja õiglane viivis, mida kostja peab hagejale maksma, on 314,36 krooni (20,10 eurot). Hageja taotleb kostjalt välja mõista alates 27.04.2010. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Seoses Eesti liitumisega euroalaga alates 01.01.2011. a, arvestab kohus hagiavalduses esitatud (hagihind) ja kostjalt väljamõistetud summad eesti kroonidest eurodesse Eesti Panga ametliku kursi ehk EL rahandusministrite kinnitatud ümberarvestuskursiga, mille järgi 1 EUR = 15, 6466 krooni. Eeltoodust lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 6 588,52 eurot, millest põhiosa on 5108,60 eurot, intress 1459,82 eurot, viivis 20,10 eurot ja viivis alates 27.04.2010 kuni 06.05.2010 põhinõudest (5140,56 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja edasi kuni põhinõude (5108,60 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja taotles kohtult määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub võlgnevuse igakuiste osamaksetena 500 krooni kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja esindaja nõustus kohtuistungil kostja taotlusega. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 sätestatust määrab kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra alljärgnevalt: kostja tasub võlgnevuse igakuiste osamaksetena 32 eurot alates 01.08.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kui kostja viivitab maksete tasumisega, muutub nõue TMS § 19 lg 1 järgi sissenõutavaks ning kuulub sundtäitmisele vastavalt TMS § 2. TMS § 19 lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 rahuldab kohus hagi osaliselt.
Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja põhinõudest 80 432,24 eurot) rahuldas kohus 5 108,60 euro ulatuses ehk protsentuaalselt ca 99%.
krooni (5140,55
Kohus määrab menetluskulude jaotuse proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega vastavalt TsMS § 163 lg 1. Kostja peab kandma hageja menetluskulud 99% ulatuses. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Helgi Vinni kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.