Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tõenditega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) alusel. Seega puudub kostjatel kahjuhüvitamise nõue hagejate vastu ja ühtlasi tasaarveldamise alus haldus- ja hooldusteenuste võlgnevuse osas. Isegi juhul, kui lukukorpus on hetkel rikutud, ei saa kostjad väita, et lukukorpus on rikutud hageja tööliste poolt. Hageja on seisukohal, et kostjad juhul, kui kostjatel üldse kahju on tekkinud (ukse lukk kinni kiilunud) hageja tööliste käitumise tagajärjel, on endale ise kahju tekitanud, lõhkudes oma oskamatusest ja teadmatusest ukse olukorras, kus ust oli võimalik avada ilma ust vigastamata. Ka selgitab hageja, et ukse avamine toimus seoses erakorralise olukorraga – kostjate korterist läbitilkuv vesi märgas kostjate all olevat korterit. Eelmainitud tegevus on KOS § 15 lg 6 p 6 alusel tegevus, mille mõjusid peab korteriomanik taluma ja kuigi hageja võtab õigeks, et ei pidanud korteriomanikke vajalikuks ukse avamisest teavitada, ei ole tegemist hageja õigusvastase käitumisega (1.kd tl 57-60). Kohtu seisukoht ja põhjendused Kostjad võtavad osaliselt omaks nõude perioodi eest, mis on esitatud pärast hageja määramist majavalitsejaks, kuid ei ole omaksvõttu konkretiseerinud. Muus osas vaidlevad kostjad nõudele vastu täies ulatuses. Hageja on nõude esitamisel tuginenud sellele, et on vaidlusalusel perioodil osutanud kostjatele haldus- ja hooldusteenust, mille eest kostjad ei ole tasunud, esitades osutatud teenuste teostamise kohta majas xxxxxxxxxx 3 kuludokumendid, millest nähtub, et teenuste hulka on arvestatud üldelekter, prügivedu, maamaks, maja ümbruse niitmise kulu, remonditööde maksumuse kulu ja halduskulu (2.kd tl 6-15). Hagaja on esitanud ka kulude arvestuse eraldi nii kostjatele kuuluva korteri kui ka kogu xxxxxxxxxxxxxxx 3 maja kohta (2. kd tl 16-23; 29-30; 31-251), mille alusel on koostatud maksmiseks arved (1.kd tl 92-136) ning esitanud arvestuse kostjate võlgnevuse kohta (2.kd 4-6). Kostjatele kui korteriomanikele laieneb KOS § 13, mille lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja Tõnu Kraani on tasunud 25.04.2006.a. ja 21.12.2006.a. vastavalt 1099.25 ja 1270.40 krooni (1.kd tl 83-84), märkides selgitusse makse kommunaalteenuste eest. Kostjad on kohtumenetluse kestel väitnud, et halduskulude– ja kommunaalteetuste eest ei ole nad tasunud, makstes üksnes eelpoolnimetatud summad hageja esindaja palvel seoses katuse paranduse ja korstnate remondiga. Haldus- ja kommunaalteenuste mittemaksmist on nad põhjendanud sellega, et neile ei ole maksmiseks arveid hageja poolt esitatud, ka ei ole pooltel kuni 18.08.2010.a. halduslepingut sõlmitud ning hageja ei ole vastavat teenust osutanud. Samas on kostjad kohtuistungi käigus jõudnud tõdemuseni, et hageja mingeid teenuseid on siiski osutanud ning seda, et teenuseid on osutatud, on kinnitanud nii tunnistaja H. V. kui ka vande all hageja esindaja E. S.. Seega on kohtu arvates leidnud tõendamist, et hageja on haldus- ja hooldusteenuseid xxxxxxxxxxxxx 3 majas osutanud ning kostjad ei ole iseenesest vaidlustanud ka vastavaid arvestusi. Hageja selgituste kohaselt on ta xxxxxxxxxx korteriosakonna õigusjärglane. KOS § 8 lg 1 alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandiga seostud õigussuhteid ning kuigi xxxxxxxxxxxxxx 3 maja puhul olid jätnud korteriomanikud selle otsustamata, on aktsepteeritud suurema osa xxxxxxxxxxxx 3 majaelanike poolt hageja poolt teenuse osutamist, sõltumata sellest, kui rahul sellega oldi. Vaatamata sellele, et hageja ei ole suutnud läbi viia kuni 18.08.2010.a. üldkoosolekut kortermaja elanike passiivsuse tõttu, on hageja tõendanud siiski kortertiomanike palvel teostanud hooldus- ja haldusteenuste osutamist, mis vähemalt osaliselt vastab ka kostjate huvile ja tegelikule tahtele, tasudes osaliselt arveid. Seda,

et hageja tegutses xxxxxxxxxxxxx 3 majaelanike, sealhulgas kostjate huvides, tõendab muuhulgas Päästeameti litsentsi alusel töötava korstnapühkija poolt korstnate tuleohtliku seisukorra kohta tehtud ettepanek ja kalkulatsioon (2.kd tl 194-195 jj). Kostjad on ka tunnistanud oma 11.01.2010.a. vastuses haldussuhte olemasolu (1.kd tl 22), kuigi on väitnud, et pooltevaheline leping haldusteenuse osutamiseks puudub. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul teel vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o. leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust. Kuivõrd lepingut haldus- ja hooldusteenuse osutamiseks sõlmitud ei olnud, et tähenda see iseenenest, et teenuse eest tasu ei ole õigus nõuda. Õige on kohtu arvates hageja seisukoht, et poolte vahel olnud võlasuhe enne 18.08.2010.a. on käsundita asjaajamisest tekkinud võlasuhe VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 lg-te 2 ja 3 alusel on hagejal õigus käsundita asjaajajana õigus nõuda ka vastavat tasu ja kulutuse hüvitamist, mida hageja ongi teinud. Hageja poolt nõutud kulutused on mõistlikud, nendega tagatakse hageja poolt väidetuna kortermaja olemasoleva seisukorra säilimine. KOS § 21 lg 2 p-de 1 ja 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsustega volitatud ulatuses. Kostjad on vaidlustanud nende vastu esitatud nõude lisaks põhjusel, et nad ei ole arveid maksmiseks saanud, kuid selgusetuks jääb, kuidas arvete mittesaamine saab kostjaid kui korteriomanikke vabastada kohustusest tasuda korteriomandiga seotud maksud ja kulutused. Ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-105-05 p 30 kohaselt peab omanik osalema võrdeliselt kaasomanikega elamu majandamiseks vajalike kulutuste katmises ning seda sõltumata tema teadlikkusest kulutustest. Hageja seaduslik esindaja E.S. on kinnitanud, et juba aastaid edastatakse arved korteriomandijärgsele aadressile ning teistsugune kokkulepe puudus ka kostjatega. Lisaks on tunnistaja H. V. kinnitanud arvete edastamist korteriomandijärgsel aadressil ning tunnistaja on kinnitanud, et kokkuleppel kostjatega tühjendas ta viimaste postkastide sisu seda sorteerimata. Puuduvad tõendid, et xxxxxxxxxxxx 3 maja teistel korteriomanikel oleks olnud probleeme arvete kättesaamisega. Seega ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav kostjate vastuväide arvete mittesaamise kohta ja kui see ka nii oli, ei vabasta see korteriomanikke haldustasude maksmisest iseenesest. Seepärast jätab kohus ka kostjate vastavad vastuväited tähelepanuta. Ka on hageja otsustada, kas ja millal ta oma nõude kostja vastu esitab, seda enam, et viivisenõuet ei ole hageja esitanud. Kostjad leiavad, et hagejate poolt esitatud arved on koostatud tagantjärele, kuid hageja on kohtu arvates usutavalt selgitanud nende arvete arhiveerimist ja väljatrükki ning kohtu arvates ei saa see olla aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et põhjendatud on nõue kostjate vastu halduskulude ja hooldusteenuste võla nõudes 01.02.2011.a. seisuga summas 688.96 eurot. Hageja tunnistab, et avas kostjatele kuuluva vasara ukseluku lukusüdamiku pooleksmurdmise teel ning pooled ei vaidle ka selle üle, et ukse avamine hageja poolt toimus 2009.a. oktoobris. Kõnesoleva nõude esitamise ajaks oli uks lõhutud ja suletud tabalukuga (1.kd tl 61-62; 87; 2.kd tl 4). Kostjate sõnul said nad teada nende korteri omavolilisest ukselõhkumisest 2009.a. oktoobrikuus, mil kinnisvaramaakler läks nende korterist fotosid tegema (1.kd tl 44). Hageja võtab õigeks, et korteriomanikke ukse avamisest ei teavitatud ning mitteteavitamise põhjus jäi ka kohtule selgusetuks. Samas ei vaidle kostjad sisuliselt ukse avamise põhjendatuse üle ning

seda tõendab ka tööde teostamiseks vajalik materjalide ostmise arve ja tükitöökäsk (1.kd tl 72-74). Eelpoolmainitud tegevus on tegevus KOS § 15 lg 6 p 6 järgi, mida korteriomanik peab taluma ega ole õigusvastane, mistõttu ei kohaldu ka kahju õigusvastase tekitamise sätted VÕS alusel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja esindaja Enn Simson on vande all kinnitanud, et tema koos töömehega asendas lahtimurtud südamiku uuega, kuid ust ei vigastanud. Hageja on esitanud tõendina Luku-Expert OÜ arvamuse, mille kohaselt on vasara luku puhul ukse avamine lukusüdamiku lõhkumise teel võimalik lihtsaid tööriistu kasutades ning luku korpust on võimalik pärast edasi kasutada. Arvamuse andnud spetsialistil puudub pikaajalisele praktikale vaatamata kogemus, et lukukorpus oleks nii kinni kiilunud, et seda ei saaks avada ilma ukse lõhkumata (1.kd tl 63-65; 68-69), kuid just seda on kostjad väitnud. Kostjate selgituse kohaselt vahetasid nad algul ära ukseluku südamiku, aga sellest ei olnud abi, kuna kogu lukk oli lootusetult rikkis, mida ei olnud võimalik sealt enam kätte saada ilma ust lõhkumata. Samas jääb selgusetuks, miks oli kostjatel vaja hakata südamikku vahetama, kui uks oli juba lõhutud. Asjas on andnud ütlusi veel tunnistaja H. V, kuid tema vaatas kostjate ukse avamist eemalt, tema ütlused on vastuolulised ning kohus jätab need tähelepanuta nagu ei ole tõenditeks tuginedes TsMS § 229 lg-le 2 ka tema kirjalikud seletused (1.kd tl 42; 85, 2.kd tl 4). Kostjad on esitanud FIE T. T. hinnagu (1.kd tl 45), mida võiks TsMS § 272 lg 2 kohaselt lugeda arvamuseks, mille on andnud eriteadmistega isik. Paraku andmed eriteadmiste kohta puuduvad ning arvamuse esitaja pole esitanud ühtki põhjendust ega selgitust luku mittetöötamise kohta, samuti kuidas ja millisel teel ta sellisele järeldusele jõudis. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, kusjuures tõendiks saab olla teave seaduses sätestatud protsessivormis (TsMS 229). Seega puuduvad kohtu arvates tsiviilasja materjalidest lähtuvalt tõendid, et ukse lõhkusid just hageja töötajad. Vastuhagi tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata ning seega puudub ka tasaarveldamise alus haldus- ja hooldusteenuste võlgnevuse osas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostjad. TsMS § 165 lg 2 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kasuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.