Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
13.juuni 2011, Kentmannni kohtumaja kantselei kaudu Swedbank Liising AS hagi SOÜ ja V K vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2246,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Külli R (XXX) Kostja 1: SOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX); seaduslik esindaja VK Kostja 2 VK(isikukood XXX; elukoht J. XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SOÜ-lt ja VKlt solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks 5059,10 eurot (viis tuhat viiskümmend üheksa eurot ja 10 senti, sh põhinõue 2246,55 eurot ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2812,55 eurot).
3.Välja mõista SOÜ-lt ja VKlt solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis 0,25 % põhinõude tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 2246,55 eurot) päevas alates 14.06.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta solidaarselt SOÜ ja VKkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Swedbank Liising AS esitas 16.01.2009 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Sja VKlt 34 686,85 krooni müügikahju hüvitamiseks. Kostjate vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.01.2010 saabus Harju Maakohtule hageja põhjendatud nõue hagiavalduse vormis, milles taotletakse kostjatelt solidaarselt välja mõista 35 150,85 krooni (2246,55 eurot) ning alates hagi esitamisest viivis protsendina põhivõlast vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 liisinglepingus kokkulepitud määras (0,25 % põhinõudest päevas). Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja 1 sõlmisid 19.10.2007 liisingulepingu , mille esemeks oli mahtuniversaal Volkswagen Caravelle 2,5, ehitusaasta 1998. Liisinguvõtja esindajaks tehingus oli kostja 2 VK. Hageja ostis kostja 1 poolt valitud vara 19.10.2007 ning andis selle kostjale 1 üle samal päeval liisingulepingu lisa nr 1 alusel. 19.10.2007 sõlmis kostja 1 kindlustusleppe , mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Varakindlustus ja kindlustusvõtjaks kostja 1. 19.10.2007 sõlmiti ka liikluskindlustuslepe , mille järgi oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ning kindlustusmaksete tasujaks kostja 1. Liisingulepinguga kohustus kostja tasuma hagejale liisingulepingus ettenähtud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule, sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning tasuma täielikult kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. 19.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu , millega kostja 2 kohustus tagama solidaarselt kostjaga 1 hageja ja kostja 1 vahel 19.10.2007 sõlmitud liisinglepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja 1 kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja 2 vastutuse piirmääraks lepigi 131 338,34 krooni (8394,05 eurot). Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks kostja 1 kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad. Käendusleping kehtib kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Kostja 1 ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata arved perioodide eest 31.12.2007.a. kuni 30.05.2008.a. Lepingust tulenev debitoorne võlgnevus hageja ees on kokku 15 265,80 krooni. Lisaks tasus hageja kostja eest kindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustust tuleneb liisingulepingust. Liikluskindlustusmaksete võlgnevus on kokku 1299 krooni. 16.04.2008 hageja saatis kostjale 1 kirjaliku teate liisingulepingu ülesütlemise kohta ning määras võlgnevuse tasumiseks 14-päevase tähtaja. 16.04.2008 hageja informeeris kostja 1 võlgnevusest ka kostjat 2. Kostjad võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles liisinglepingu erakorraliselt üles. Liisinguese tagastati kostja 1 poolt hageja koostööpartneri AS SAplatsile 20.05.2008. Kohapeal tuvastati visuaalsed puudused: esiklaas oli katki, kere roostes ja defektne, kesklukustus ja alarm ei ole töökorras. Vara müüdi 12.06.2008 hinnaga 76 000 krooni (koos käibemaksuga). Hageja tasus vara realiseerimisel AS-ile SA müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 512 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 4560 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja 1 vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 35 150,85 krooni.
06.08.2008 saatis hageja kostjale 1 kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Samuti informeeris hageja tasumisele kuuluvast summast e-kirja teel kostjat 2. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
KOSTJA VASTUS
15.09.2010 kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista. Liisinglepingu ese tagastati hagejale. Vastavalt liisinglepingule oli teostatud liisinglepingu eseme eest ettemaks, mis kattis ära võlguoldavad kuumaksed. OÜ S ei osalenud müügiprotsessis. Kui HLE AS otsustas vara müüa hinnaga, mis tekitas neile väidetava kahjumi, ei saa kahjumi tekitajaks olla OÜ S . Müües vara teadlikult hinnaga, mis väidetavalt tekitas müügikahjumi, võttis HLE AS endale teadlikult äririski.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras menetlusosalistele täiendava tähtpäeva avalduste ja tõendite esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise päeva. Määratud tähtpäevaks hageja esitas kirjalikult oma lõplikud seisukohad, kostja täiendavaid tõendeid ega avaldusi ei esitanud.
2.Hageja esitas kostjate vastu liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmise tasumise nõude. Kostja 2 vastutab kostja 1 kohustuste täitmise eest käenduslepingu alusel solidaarselt kostjaga 1. Asjas ei ole vaidlust liisinglepingu järgi enne lepingu ülesütlemist kostjal 1 tekkinud võlgnevuse suuruse ega liisinglepingu ülesütlemise õiguspärasuse üle. Kostjad leiavad aga, et kostja 1 poolt lepingu alusel ettemaksuna tasutu katab kõik liisingulepingu järgi võlguoldavad summad ning hageja ise vastutab selle eest, kui müüs liisingueseme turuväärtusest madalama hinnaga.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab samuti, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja 1 vahel 19.10.2007 sõlmitud liisingulepingu punkti 1.1.3, punkti 3 ja selle alapunktide järgi tuli kostjal 1 tasuda liisinguesemeks olnud sõiduki maksumus 7541,57 eurot (sh käibemaks) kokku 61 osamaksena. Esimese osamakse suuruseks koos käibemaksuga oli 1 150,09 eurot, koos esimese osamaksega tuli tasuda ka lepingutasu 159,78 eurot (kokku esimene makse 1 309,87 eurot) ning alates teisest osamaksest tuli iga kuu 30.kuupäeval tasuda maksegraafikus näidatud suurusega osamakse. Samuti nähti liisingulepingu punktis 2 ja selle alapunktides intressi arvestamise ja tasumise kord. Liisingulepingule lisatud maksegraafikust nähtuvalt oli teise makse suuruseks (liisingu osamakse koos intressiga) 164,85 eurot ning alates kolmandast maksest tuli kostjal 1 liisingu osamakset ja intressi kokku tasuda iga kuu 135,76 eurot. Summad tuli liisingulepingu punkti 18.1. kohaselt tasuda Eesti kroonides vastavalt Eesti Panga kehtivale kursile ning Eesti Vabariigis Eesti krooni euroga asendamise korral tuli kõik liisingulepingust tulenevad maksed tasuda eurodes. Viimase, 30.12.2012 tasumisele kuulunud makse suuruseks oli 1 144,10 eurot. Liisingulepingu punkti 14.1. järgi pidi liisingulepingu tingimuste kohasel täitmisel ja kõigi liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel liisingueseme omandiõigus üle minema liisinguandjalt liisinguvõtjale. Kuivõrd osamakseteks oli jaotatud kogu sõiduki hind ning selle lõpliku tasumise järel oleks sõiduki omandiõigus üle läinud kostjale 1, on väär kostjate väide, et liisingulepingu alusel on tehtud ettemakse, mida oli hagejal
võimalik arvestada liisingulepingust tulevikus tekkivate ja kostja 1 poolt täitmata kohustuste katteks. Liisingulepingu alusel tasutud esimene osamakse ei olnud ettemaks tulevaste kohustuste katteks, vaid lepingujärgsete kohustuste täitmine, esimese osamakse suurusest sõltus järgnevate osamaksete suurus. Liisingulepingu ülesütlemise aluseks oli maksegraafikus ettenähtud maksete tasumata jätmine ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt 1 võlgnevuse tasumist.
4.VÕS § 367 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lähtutakse kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). Hageja nõue põhinebki asjaolul, et pärast liisingulepingu ülesütlemist liisingueseme võõrandamisel saadud raha ei katnud hageja poolt liisinguesemega seoses kantud kulusid. Liisinguvõtja (kostja 1) kohustus hüvitada need kulud liisingulepingu ülesütlemise korral tuleneb seadusest ja liisingulepingu üldtingimuste punktist 3.7.
5.Kostjate väide, et hageja võõrandas liisingueseme selle tegelikust turuväärtusest madalama hinnaga, on paljasõnaline ja põhistamata. Lepingujärgne jääkväärtus ei näita sõiduki tegelikku turuhinda selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Samuti liisinguandja ei pea panema tagastatud liisingueset müüki hinnaga, mille liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise seisuga liisinguandjale võlgneb. Kui on selge, et see hind ilmselt ei vasta turuhinnale ja sellise hinnaga liisinguese ostjat ei leia, tuleb ese müüki panna eeldatava turuhinnaga. Kohus leiab, et hageja on nõude suuruse määramisel arvesse võtnud sõiduki tagastamisaegset tegelikku turuväärtust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on veenvalt põhistanud ja esitatud dokumentidega tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki puhul vastas tegelik müügihind sõidukil selle liisinguandjale tagastamise ajal olnud väärtusele. Liisingueseme tagastamisel 20.05.2008 koostatud üleandmisvastuvõtmisakti (tl 50) kohaselt oli sõidukil esiklaas katki, kere roostes ja defektne, kesklukk ja alarm ei töötanud. Kostjad ei ole väitnud, et need defektid olid sõidukil juba selle 19.10.2007 kostjale 1 üleandmise ajal. Seega on sõiduki omadused ja väljanägemine sõiduki kostja 1 valduses oldud aja jooksul oluliselt halvenenud. Sõiduki müüki korraldanud AS SA hinnapakkumisest nr XXXnähtub, et sõiduki remont koos varuosade ja müügieelse tehnilise ülevaatusega läinuks maksma kokku 25 840 krooni (koos käibemaksuga). Hageja otsustas seda kulu mitte kanda ning vara müüa sellisena, nagu see tagastati. Vara müügiakti (tl 51) kohaselt otsustati sõiduk 30.05.2008 hinnakomitee otsuse alusel müüki suunata hinnaga 80 000 krooni (ilma käibemaksuta 67 796,61 krooni). Vara tegelikuks müügihinnaks 12.06.2008 kujunes 76 000 krooni (ilma käibemaksuta 64 406,78 krooni). Eeltoodust nähtuvalt erines tegelik müügihind pakkumishinnast 5 % võrra. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-33-08 märkinud, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Kohus leiab, et sõiduki rikutud seisukorda ja kaubanduslikku välimust arvestades on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et saavutada sõiduki võõrandamisel parim ja liisinguvõtjale soodsaim tulemus.
6.Lisaks tasumata liisingu osamaksetele ja kindlustusmaksetele on hageja varaga seotud kuludena arvestanud vara tagastamise ja realiseerimise kulusid 4298,10 krooni (käibamaksuta). Sõiduauto tagastamise ja realiseerimise kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 3.7 tähenduses. Vastavad kulud on tõendatud SAAS arvetega nr 282601432 (tl 52) ja nr 282601433 (tl 53) ning nende arvete hageja poolt tasumist tõendavate maksekorraldustega (koopia maksekorraldusest vastava arve pöördel).
7.Kostja 2 hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel vastutab kostja 1 kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1 kuni 8394,05 eurot ulatuses. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
8.Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud hageja nõue liisinguesemega seotud kulude hüvitamiseks kostjatelt solidaarselt 2246,55 euro (35 150,85 krooni) väljamõistmise nõue. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas täielikult.
9.Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb võlausaldaja õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda lepingus kokkulepitud viivisemäär. Liisingulepingu punktis 5.1. on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,25 % päevas. TsMS § 367 kohaselt võib nõuda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest. Kohus mõistab TsMS § 367 teise lause kohaselt viivise välja otsuse tegemise seisuga summaliselt ja edasi 0,25 % põhinõudest päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Alates hagi 28.01.2010 esitamisest kuni otsuse 13.06.2011 tegemiseni möödunud 501 päeva eest muutunud sissenõutavaks viivis summas 2812,55 eurot (501 päeva x 2246,55 eurot x 0,25 %).
10.TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.