Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja põhjendused Era Liisingi Inkassoteenused Aktsiaselts esitas kohtule hagiavalduse JxxxBxxxxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja SMS Laen OÜ 24.11.2006. a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 3000 krooni intresiga 700 krooni ja tagasimaksetähtajaga 28.01.2007.a. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Hageja on arvestanud nõudelt viivist vastavalt lepingule 0,5 % tasumata summalt päevas. SMS Laen OÜ loovutas oma nõude hagejale. Hageja on esitanud laenulepingust tuleneva võla saamiseks kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetlusele vastuväite, mistõttu tegi kohus määrus asja üleandmiseks hagimenetlusse. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista laenu põhiosa võlg summas 3000 krooni, intress 700 krooni ja viivis summas 4000 krooni. Hageja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Vastuseks kostja vastuväidetele teatas hageja, et nõue ei ole aegunud. Aegumine peatus seoses hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 16.11.2009.a. Pärnu Maakohtu 21.09.2010.a määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus otsustas jätkata asja menetlust hagimenetluses. TsÜS § 168 lg 2 kohaselt saab nõue aeguda kahe kuu möödumisel aegumise peatumise lõppemisest ja kuna peatumine lõppes 21.09.2010.a ja hageja esitas enne kahe kuu möödumist (12.11.2010.) kohtule hagiavalduse, siis ei ole hageja nõue aegunud. Hageja leidis ka, et kuna kostja on osaliselt maksekäsu kiirmenetluses nõuet tunnustanud, siis katkes aegumine TsÜS § 158 lg 1 alusel. Hageja leidis, et kostja vastuväited selle kohta, et ta ei olnud laenulepingu sõlmimisel teadlik viivise maksmise kohustusest, on ebaõige. Kostja on registreerunud ennast kasutajana ja nõustunud laenulepingu tingimustega. Kostja on kinnitanud nõustumist kas läbi laenuandja pangalingi või ID-kaardi, mis on võrdsustatud digitaalse allkirjaga. Hageja on hagiavaldusele lisanud lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadi, millega hageja tõendab, et kostja on 24.11.2006. a allkirjastanud digitaalselt laenulepingu ja lepingu sõlmimisel on kinnitanud, et on tutvunud lepinguga ja on teadlik lepingu tingimustest. Juhul, kui kostja ei oleks laenulepingu sõlmimisel märkinud, et ta on tutvunud lepinguga, siis ei oleks sellist lepingut koostatud ja kostjale ei oleks laenu väljastatud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal olnud teada kõik laenulepingu tingimused ja ka kohustus tasuda viivist juhul, kui kostja ei tee laenu tagasimakset tähtaegselt. Hageja oli nõus heatahtlikult vähendama viivisenõuet põhinõudeni, s.o 3000 kroonini. Muus osas jäi hageja varem esitatud nõude juurde. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses palus kostja kohaldada nõudele aegumist. Võla sissenõutavaks muutumisest (28.01.2007) kuni hagiavalduse esitamiseni (29.10.2010) on möödunud kolm aastat ja üheksa kuud. Juhuks, kui aegumise kohaldamine ei ole kohtu hinnangul õigustatud, andis kostja teada, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja võttis 2006. a aastavahetuse eel kiirlaenu, olles mõjutatud laenupakkuja agressiivsest meediareklaamist. Kostja nõustus, et kuni nõude aegumiseni oli põhinõudeks summa 3000 krooni ja intressiks 700 krooni. Laenuraha saades ei saanud kostja kusagilt teavet selle kohta, et laenuandjal on täiendavalt õigus laenusaajalt küsida viivist. Kohtule esitatud laenuleping on prinditud hageja poolt välja 20.10.2010. a, s.o peaaegu 4 aastat hiljem kui laenutehing tehti. Laenu võtmise ajal mõistis hageja küll, et peab maksma tagasi lisaks laenusummale 700 krooni intressi, ent mingi täiendava kohustusega, st viivise maksmise kohustusega, hageja nõustunud ei ole. Võimalik, et laenutingimused olid internetis reklaamitud laenu võtmise ajal teistsugusena. Kostja puuduvad teadmised, mis võimaldaksid orienteeruda finantstehingutes ja võimalikes kõrvalkohustustes, mis kaasnevad laenu võtmisega. Aegumisnõude mitterahuldamise korral palus kostja võimaldada tal maksta

võlgnevus 3700 krooni kolmes võrdses osas kuuajaliste vahedega kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et kostja, Jxxx Bxxxxxxx, sõlmis SMS Laen OÜ-ga interneti teel 24.11.2006.a laenulepingu nr 2503 (tl 11-17). Kostja on allkirjastanud lepingu digitaalallkirjaga (tl 24). Laenulepingu alusel andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni 30-ks päevaks intressiga 700 krooni. Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 28.01.2007.a. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja laenulepingut täitnud ei ole. Kostja palus kohaldada nõudele aegumist. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, kuna hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Laenuandjal, SMS Laen OÜ-l, oli õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist koos intressiga 28.01.2007.a. Seega muutus nõue sissenõutavaks ja lähtuvalt TsÜS § 135 algas nõude aegumistähtaeg 29.01.2007.a. SMS Laen OÜ on loovutanud 06.12.2006.a lepinguga oma nõude kostja vastu hagejale (tl 22). Hageja esitas 16.11.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise saamiseks. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnistamiseks, kusjuures sama paragrahvi lõik 2 p 3 tulenevalt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kostja esitas 04.08.2010. a maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt (tl 47). Pärnu Maakohus otsustas 21.09.2010.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 46). Hageja esitas 12.11.2010.a kohtule hagiavalduse kostjalt laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise nõudes. TsMS § 486 lg 4 näeb ette, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kohus võttis hagi menetlusse 16.11.2010. a ehk kuue kuu jooksul kostja vastuväite esitamisest, seega tuleb lugeda hagi esitatuks alates 16.11.2009. a, s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja nimetatud kuupäevast alates oli aegumine peatunud. Arvestades, et nõude aegumistähtaeg algas 28.01.2007. a, siis ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud nõude kolmeaastane aegumistähtaeg ja kohus jätab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kostja on laenulepingut rikkunud ja ei ole laenuandjale tagasi maksnud laenatud rahasummat ja intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole laenu põhiosa ja intressinõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on viivitanud laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega. Kostja pidi maksma tagasi laenu ja intressi 28.01.2007. a. Kostja maksekohustust täitnud ei ole. Hageja nõuab kostjalt laenu põhiosa tasumisega viivitamise eest viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist vastavalt laenulepingu punktile 13, mis sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5 % kalendripäevas. Lepingujärgse viivisemäära järgi arvestades oleks viivise summa kokku otsuse tegemise aja seisuga perioodi 20.01.2007 – 10.06.2011. a eest 23 895 krooni / 1527,17 eurot (3000 krooni x 0,5 % x viivitatud päevi 1593). Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses, s.o summas 3000 krooni/191,73 eurot. Kostja on vastu vaielnud viivise määrale põhjendusel, et ta ei ole isiklikult laenulepingut allkirjastanud ja lepingu tingimused võisid olla lepingu sõlmimise ajal teised. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja sõlmis kokkuleppe teistsugustel tingimustel. Pooled on sõlminud laenulepingu elektroonselt arvutivõrgus. VÕS § 621 lg 1 kohaselt annab teenuse pakkuja kliendi kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele on kliendil juurdepääs ja mille abil saab klient enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. VÕS § 621 lg 2 järgi enne tellimuse edastamist teeb pakkuja kliendile teatavaks muu hulgas, kas pakkuja säilitab lepinguteksti pärast lepingu sõlmimist ja kas see jääb kliendile kättesaadavaks. Seega on arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisuseks on see, et lepinguteksti ei allkirjastata füüsiliselt ja lepingudokumenti ei anta lepingupoolele üle. Lepingu sõlmijal on võimalik lepingu tekstiga tutvuda ja kui ta tingimustega nõustub, see kinnitada. Kostja on kinnitanud laenupakkumist digitaalallkirjaga (tl 24). Seega on ta nõustunud laenupakkuja tingimustega. Kostja vastuväited selle kohta, et tal puudusid lepingu sõlmimisel teadmised, mis võimaldanuks aru saada võimalikest laenu võtmisega kaasnevatest kõrvalkohustustest, on asjakohatud. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 ja eeldatakse üldiselt, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, see on vabandatav üksnes siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Teadmiste puudumine ei vabanda kohustuste rikkumist. Isegi, kui väidetavalt ei olnud kostjale teada viivisemäär, siis vastavalt VÕS § 113 lg 1 3. lausele pidi kostja lepingu sõlmimisel igal juhul arvestama, et laenuandjal on õigus nõuda temalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist lepinguga ettenähtud intressimääras, mis on antud juhul kõrgem kui lepingus ettenähtud ja hageja poolt nõutav viivisemäär. Asjaolu, et laenu võttes tuleb tasuda intressi ja kohustuse mittetäitmisel võidakse nõuda viivist, on üldteada asjaolud. Lähtudes eeltoodust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6700 krooni, millest 3000 krooni on laenu põhiosa, 700 krooni intress ja 3000 krooni viivis. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 191,73 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu riigilõivu 63.91 eurot (1000 krooni) . Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.