Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-6111
Tsiviilasi
BGOÜ hagi AS R vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: VS(XXX); Kostja: AS R (registrikood XXX,XXX); Kostja seaduslik esindaja: RK(isikukood XXX).
Kinnitada BGOÜ (hageja) ja AS R (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
BGOÜ loobub oma nõudest AS R vastu täies ulatuses.
1.2
AS R kohustub tasuma BGOÜ-le hagi aluseks oleva võlgnevuse katteks kokku 12 000 (kaksteist tuhat) eurot kahe osamaksena:
hiljemalt 15.06.2011.a.
6 000 eurot;
hiljemalt 15.07.2011.a
6 000 eurot.
1.3
AS R kohustus tasuma käesoleva määruse punktis 1.2 sätestatud summad BGOÜ arveldusarvele Swedbank AS-s.
1.4
BGOÜ kinnitab, et peale hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi kinnitamist määrusega tal puuduvad kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded.
Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-6111.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool BGOÜ (registrikood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 89 senti ning kanda nimetatud summa BGOÜ arveldusarvele Swedbank AS-s. BGOÜ tasus 14.02.2011.a riigilõivu summas 1 597,79 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv 09.02.2011 hagiavalduselt“.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-116111, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
BGOÜ esitas 15.02.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse AS R vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista võlgnevuse 15 744,66 eurot, millele lisandub viivis. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.06.2010.a alltöövõtulepingu nr 181/16, mille objektiks oli fassaaditööde teostamine Rakvere linnas aadressil XXX. Lepingu esialgseks hinnaks oli 282 450 krooni, tööde valmistähtajaga 31.08.2010.a. Hageja teostas tööd tähtaegselt ning esitas kostjale arve nr 2 summas 171 348,90 krooni tasumise tähtajaga 03.10.2010.a. Kostja arvet ei tasunud. Vahetult peale teostatud tööde valmimist ja enne are nr 2 maksetähtpäeva saabumist sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe töömahtude ja lepingumaksumuse osas summas 192 020 krooni. Täiendavad tööd pidid valmima 22.10.2010.a. Hageja teostas tööd tähtaegselt Hageja esitas seejärel kostjale tasumiseks kaks arvet - nr 4 summas 36 000 krooni ja nr 5 summas 2 492,57 eurot. Kostja arveid ei tasunud, mistõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Kohus võttis hagiavalduse 08.03.2011.a määrusega vastu ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja ei tunnistanud 04.04.2011.a vastuseskostja vastus suuantud nõudeid esitatud mahus. Kostja leidis, et arve nr 2 ei ole muutunud sissenõutavaks, sest lepingu punkti 5.8 kohaselt loetakse lõpparve maksekõlblikuks ja 30-päevase maksetähtaja arvestus algab alltöövõtja (hageja) poolt lepingukohase garantiiperioodi tagatise esitamise päevast. Samas hageja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ja garantiikirja 04.04.2011.a seisuga esitanud.
Lisaks märkis kostja, et hageja poolt esitatud arve nr 4 on esitatud alusetult, sest lepingu lisa kokkuleppes nr 1 ei ole märgitud mahtude suurendamise näol tegemist lisatöödega ning vastavalt lepingu punktides 3.1.1 ja 3.2 sätestatud korrale ei ole kostja lisatööde akti nr 1 summas 36 000 krooni kooskõlastanud. Ühtlasi märkis kostja, et kokkulepet lisatööde kohta ei ole sõlmitud. Lepingu punkti 2.6 järgi on alltöövõtja (hageja) kohustatud tegema töövõtja (kostja) nõudmisel töös muutusi, kui need on otseselt seotud algselt kokkulepitud töö iseloomuga. Kui muudatuste tõttu suureneb alltöövõtja lepingujärgne tasu, tuleb alltöövõtja ja töövõtja vahel sõlmida täiendav kirjalik kokkulepe enne muudatustööde teostamist. Kuna nimetatud lepingust tulenevat lisakokkulepet ei ole pooled sõlminud, siis puudub alus nõude esitamisest väidetavatele lisatöödele tuginedes. Pooled esitasid 07.06.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et BGOÜ taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust
tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. BGOÜ tasus 14.02.2011.a riigilõivu summas 1 597,79 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv 09.02.2011 hagiavalduselt“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 798,89 eurot kanda BGOÜ arvelduskontole Swedbank AS-s. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.