V. E. ja I. E. hagi T. K. vastu kahju 521 euro nõudes 521 eurot
Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2011. a / Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja 1:
V. E. (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja 2:
I. E. (IK xxx; elukoht: xxx
Kostja:
T. K. (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T. K.`lt ühiselt V. E. ja I. E. kasuks 521 (viissada kakskümmend üks) eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hagejate menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Välja mõista T. K.`lt ühiselt V. E. ja I. E. kasuks menetluskulud 115 (ükssada viisteist) eurot 04 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.04.02.2011. a esitas V. E. Viru Maakohtule hagi T. K. vastu tekitatud kahju 521 euro (8 151,90 Eesti krooni) nõudes.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt toimus 16.09.2010. a liiklusõnnetus, kus hageja sõitis sõidukiga Ford Focus (057 EUR) Kiviõli linnas Põllu tn 2 maja juures ning ootamatult sõitis kõnniteelt sõiduteele alaealine jalgrattur P. K., sõites otsa hageja juhitavale sõidukile. Hageja kutsus kohe kohale kiirabi ja politsei. Juhtumi tõttu tekitati hageja autole olulisi vigastusi: vigastatud oli parempoolne esitiib ja esimene kaitseraud, samuti parempoolne pihusti esitule pesuril, parempoolne silinder esitule pesuril ja parempoolne klaas pihustil esitule pesuril. Sõiduki taastamisremondi maksumus oli kokku 8 151,90 eesti krooni (521 eurot). Kahju tekkimine sai võimalikuks seetõttu, et T. K. alaealine poeg ei täitnud jalgratturile esitatavaid kohustusi nõuetekohaselt, rikkudes liikluseeskirja (LE) § 235, § 234, §
97.Hageja pöördus korduvalt kostja poole taotlusega hüvitada tema alaealise poja süül tekkinud kahju, kuid kostja pole nõudele reageerinud. Hageja pakkus ka kohtuvälist lahendust (kostja hüvitab 50% kahjusummast), kuid kostja ei nõustunud ka nimetatud ettepanekuga. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3 ja § 1053 lg 1.
II Kostja vastus
3.Kostja hagi ei tunnistanud.
4.Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited.
4.1.Kostja ei kanna kahju eest vastutust, kuna tema alaealine poeg ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hageja juhtis sõidukit ning liikus kõrvalteel, mille väljasõidul seisis liiklusmärk Anna teed (nr 221). Hageja ei andnud teed transpordivahendile (jalgratas), mille tulemusel sooritas otsasõidu jalgratturile. Kostja leiab, et liiklusõnnetuses oli süüdi hageja.
4.2.Sõiduauto Ford Focus ei kuulu hagejale vaid kolmandale isikule (* I. E.), seega pole hagejal kahju hüvitamise nõudmiseks õigusliku alust, kuna ta ei ole kannatanu.
4.3.AS Stil on remondi kalkulatsioonid ja arved väljastanud kolmandale isikule ning maksed teostas samuti kolmas isik (* I. E.)
III Hageja vastus
5.Hageja esitas vastuse kostja vastusele. Vastuses taotleb hageja kaashageja I. E. menetlusse kaasamist. I. E. on hageja abikaasa ning sõiduk Ford Focus on abikaasade ühisvara, mida pooled ühiselt kasutavad.
6.Asjakohane ei ole kostja tõlgendus liiklusõnnetuse asjaoludest ja süüst, sest P. K. sõitis jalgrattaga kõnniteelt sõiduteele, mitte ei liikunud peateel ega sõidueesõigusega teel. Nimetatule osundab väärteomenetluse lõpetamise määrus.
IV Kohtusitung
7.Kohtuistungil 24.05.2011. a taotlesid hagejad, et kohus rahuldaks hagi, kostja leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Kostja oli nõus hagejatele 200 eurot hüvitama.
8.Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajad Ergo Mägi, Otto Irval`i, Arkadi K.`i ja Janar Pilden`i.
V Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus kohaldab lihtmenetlust, sest hagi hind on 521 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
10.Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et 16.09.2010. a toimus Kiviõli linnas Põllu tänaval liiklusõnnetus, milles sai vigastusi hagejatele kuuluv sõiduauto Ford Focus (057 EUR, väljalaskeaasta 2004, VIN-kood WF0AXXGCDA4C55629). Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanik I. E. ja kasutajad K. E. ja V. E. (tl 5-6). V. E. ja I. E. on abielus alates 14.05.1977. a (tl 26), I. E. on samuti nõude esitanud (tl 24-25), seega on sõiduk abikaasade ühisvara ning alusetu ja ainetu on kostja seisukoht, et kahju on tekitatud vaid kolmandale isikule.
11.Pooled on erinevatel seisukohtadel liiklusõnnetuse põhjustamise ja süü kohta. Hageja 1 kinnituste kohaselt sõitis tema juhitud autole kõnniteelt ette alaealine jalgrattur, hageja sõitis aeglaselt, jalgrattur liikus jalgrattaga kõnniteelt ning ta ei märganud jalgratturit varem, sest põõsad segasid nähtavust, jalgrattur kukkus jalaga vastu autot. Kostja omakorda on seisukohal, et jalgrattur liikus peateel (Keskpuiestee) ning tegi pööret Põllu tänavale ning kuna Keskpuiestee on peatee, tulnuks hagejal 1 kostjale teed anda.
12.Väärteoasjas 2440,10,008190 on konstaabel E. M. poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ja liiklusõnnetuse skeem, võetud tunnistajate V. E. ja P. K.`i ütlused, tehtud fotod ning koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus.
12.1.Sündmuskoha vaatlusprotokollist tuleneb, et jalgrattur sõitis kõnniteelt sõiduteele, kus liikus sõiduauto Ford Focus ning sõitis talle küljepealt otsa. Skeemil on märgitud, et jalgratturi liikumissuund oli Keskpuiesteega paralleelselt asuvalt kõnniteelt ning sõiduauto liikumissuund oli Põllu tänavalt Keskpuiestee ristmiku suunas. Enne ristmiku sõidutee (tänav) lõikub kõnniteega ning enne ristmiku varjavad põõsad ära kõnnitee. V. E. poolt antud tunnistus vastab hageja poolt kohtus kirjeldatule. Tunnistaja P. K. on andnud alljärgnevaid ütlusi: ta sõitis sõiduteel jalgrattaga ja tahtis pöörata vasakule (Põllu tänavale), äkki sõitis ette punane auto ja toimus kokkupõrge. Väärteomenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et P. K. sõitis kõnniteelt sõiduteele ette seal liikunud Ford Focusele. Väärteomenetlus lõpetati alaealise süüvõime puudumise tõttu.
12.2.Tunnistaja E. M. ütluste kohaselt liikus jalgrattur alguses Keskpuiestee tänaval, kuid enne ristmikut keeras kõnniteele ja kõnniteelt sõitis sõiduautole kõnniteelt välja sõites ette Põllu tänavale, piiratud nähtavuse tõttu ei jõudnud auto pidurdada. Auto esitiib ja esiots olid vigastatud, jalgrattur tunnistas, et sõitis auto esiotsa nurka sisse.
12.3.Tunnistajad Otto Irval, J. P. ja A. K. vahetult liiklusõnnetust ei näinud, mistõttu kohus viimaste ütlustele hinnangut ei anna.
12.4.Kohus leiab, et eeltoodu põhjal on tõendatud see, et jalgrattur sõitis Põllu tänaval sõitnud sõidukile ette kõnniteelt. Kõnniteelt sõiduteele sõitjal ei ole eesõigust, mistõttu põhjendamatu on kostja väide, et sõiduauto juht pidi andma teed jalgratturile. Isegi juhul, kui jalgrattur soovis pöörata Põllu tänavale, pidi ta liikluseeskirja kohaselt enne manöövrit suunduma aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale (LE § 97). Jalgrattatee puudumisel on 10 aastane ja vanem jalgrattur kohustatud sõitma sõidutee äärmisel parempoolsel rajal.
13.Kostja esitas vastuväite, et kahju suurus ei saa ületada 200 eurot. Kohus kostjaga ei nõustu. Poolte seletustest tuleneb, et kostjal oli võimalik hüvitada hagejatele kahju pooles ulatuses, kuid seoses kostja passiivsusega kaotasid hagejad huvi asja kohtuvälise lahenduse vastu, lasid avariilise sõiduki taastada ja esitasid hagi.
13.1.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
13.2.VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
13.3.VÕS § 1053 lg 1 kohaselt alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja.
13.4.Asja materjalidest tuleneb, et auto avariijärgse remondi maksumus oli kokku 521 eurot (tl 7-13). Kohtu arvates, arvestades auto vigastusi, auto remonttööde suhtelist kallidust, ei ole kahjuhüvis üleliia suur ning jääb mõistlikkuse piiridesse.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
VI Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi saab kohus lihtmenetluses menetluskulud summaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 115,04 eurot.
VII Edasikaebamise kord
16.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.