Jätta A K hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.06.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A K (edaspidi hageja) esitas 06.09.2010 Harju Maakohtusse hagi AA(edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes summas 21201 krooni. Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 30.03.2010
2-10-43283 oma sõiduki VW Passat registrimärgiga XXX restorani juurde aadressil XXX Tallinn. 30.03.2010 oli lumi kukkunud hageja sõidukile maja katuselt, mille all seisis hageja sõiduk. Katuselt alla kukkunud lumi purustas sõiduki esiklaasi ja kapoti. Hageja leiab, et kostja XXX hoone omanikuna ei täitnud oma kohustust eemaldada nõuetekohaselt katuselt lund. Selline kostja kohustus tuleneb Tallinna volikogu 22.06.2006 määrusega nr 45 kinnitatud Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9, mille kohaselt on ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad. Kostja ei täitnud hoolsuskohustust ehitiselt lume eemaldamisega. Kostja tegevusetus on õigusvastane. Lume kukkumine hageja sõidukile tekitas hagejale materiaalset kahju summas 21201 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 21201 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda (tl 2-3).
2.Hageja täiendavates seisukohtades (vastus kostja vastuväidetele ja taotlused) märgitakse, et enne kirjeldatud juhtumit oli hageja auto kahjustamata, so esiklaas ja kapott olid korras, ilma vigastusteta. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-75-07 asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lg 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. Hageja auto oli pargitud selleks ettenähtud kohas, kus tavaliselt ja pidevalt olid pargitud teised autod. Selles kohas ei ole kunagi olnud ühtegi parkimise keelumärget (tl 32-33).
3.Hageja esitas tõenditena sõiduki Volkswagen Passat XXX registreerimistunnistuse ära-kirja, fotod sõidukile tekitatud vigastustest, SAAS pakkumise 19.04.2010 nr XXX, väljavõtte kinnistusraamatust XXX kinnistu kohta (tl 5-11).
Kostja vastuväited
4.Kostja oma vastuse kohaselt hagi õigeks ei võtnud ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on tõendamata. SA pakkumine nr XXX ei tõenda kahju suurust. Väide, et kostja ei täitnud hoolsuskohustust katuselt lume eemaldamisega ei vasta tõele. Kostja eemaldas ehituse katuselt korduvalt lund ja jääd. 2009 a. talv oli äärmiselt lumerohke, katuselt lume eemaldamine nõuab spetsiifilisi oskusi (alpinisti oskusi) ja lume eemaldamisega tegelesid peaaegu kõik Tallinna majaomanikud, siis järjekorrad lume eemaldamiseks 2009.a. talvel olid üle kahe nädala. Hageja parkis oma auto selleks mitte ettenähtud kohta. Tegemist on eravalduses oleva kinnistu osaga, mis on sõiduteest eraldatud 20-30 cm äärekiviga ning ei ole üldse mõeldud autodele liiklemiseks, veel vähem parkimiseks. Kuna hageja on korduvalt puhastanud 2009 a. talvel ehitise katust lumest ja jääpurikatest, siis ei ole üldse võimalik, et jääkamakad oleksid saanud XXX ehitise katuselt alla kukkuda. Kostjal on kahtlus, et hageja on lavastanud jääkamakate alla kukkumise ja tegelikult oli hageja auto olnud juba varem vigastatud. Kostja leiab, et hageja eesmärgiks oma õiguste teostamisel on kostjale kahju tekitamine (tl 22-25).
Kohtulik ärakuulamine
5.Eelistungil 04.03.2011 jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 37-38). Kostja esitas täiendavate tõenditena fotod kinnistust XXX Tallinn (tl 48-55). Kohtuistungil 10.05.2011 kuulas kohus ära tunnistajad MD, SD ja RT ja (tl 59-63).
6.M D ütluste kohaselt rentis ta kostjalt baari ruume. Kui hageja autole kukkus jääpurikas, oli ta baaris. Kuulis, et signalisatsioon hakkas tööle, läks välja ja nägi, et baari sissepääsu juures seisis auto ja selle peale oli kukkunud jääpurikas. Sai aru, et see on hageja auto. Autol olid esiklaas purunenud, ka esikapott ja tiib olid kannatada saanud. Hageja auto oli pargitud restorani ukse ette, auto seisis hoovi vasakpoolse seina ääres, umbes 2 meetrit uksest eemal. Helistas koheselt kostjale ja rääkis, mis on juhtunud. Selles kohas, kus oli pargitud kannatadasaanud auto,
2-10-43283 oli ka tema oma autot parkinud, kui tõi baari jaoks toiduaineid, mõnikord parkisid seal ka juhuslikud autod. Selles kohas sellel ajal mingit keelumärki ei olnud. Ta ei mäleta, kas piire oli sellel ajal seal ees. Kohtumine kostjaga toimus järgmisel päeval või paar päeva hiljem. Hageja esitas kostjale dokumendi, kui palju läheb auto remont maksma. Restoranil oli kaks sissepääsu. Majaomaniku poolt anti siis kui avati teine restorani sissepääs, lillekastid sissepääsu piiramiseks, kuid ta ei mäleta, millal. Kõigepealt ilmusid lillepotid ja alles siis tehti puidust piire sissepääsule. Kliendid vist tõesti ei tohtinud sinna parkida. Kostja pöördus etteheidetega tema poole, et ta takistab sissepääsu baari. Seal sissekäigu ees oli küll kõnnitee, aga mingit tähistust seal ei olnud. Mõnikord ta pigistas silma kinni, kui inimesed, kes tulid baari, parkisid oma auto sinna sissepääsu ette. Kui see õnnetus autoga juhtus, helistas ta kostjale, aga politseid välja ei kutsunud. Tema isiklikult hageja autol vigastusi ei fikseerinud. Hageja ise pildistas oma autot kas telefoni või fotoaparaadiga. Kui hageja pöördus asja arutamiseks kostja poole, siis ta viibis selle kohtumise juures. Ta ei mäleta, kas kohtumisel näidati õnnetusepaigana mingit muud kohta kui see millest ta rääkis. Arvatavasti selle kohtumise ajal hageja auto sama koha peal enam ei seisnud. Kui nägi, et mõni tuttav klient parkis oma auto sinna sissepääsu juurde, siis ta ei hakanud ütlema, et sinna ei tohi parkida. Hageja autoga toimunud õnnetuse kuupäeva ei mäleta. Sellel paberil, mida hageja kostjale näitas, oli kirjas remondi kalkulatsioon. See oli küll kirjutatud masinakirjas aga mingit firma logot ta paberil ei näinud.
7.S D ütluste kohaselt tulid nad hagejaga baari Mihhaili juurde, jätsid auto restorani juurde, seal on kaks parkimiskohta. Paremal pool seisis juba auto, nemad parkisid vasakule teisele kohale. Sisenesid restorani ja mingi aja pärast kuulsid müra, nagu midagi kukkus. Läksid välja, nägid, et suur jääpurikas oli kukkunud katuselt autole, auto esiklaas ja kapott said vigastada selle jääpurikaga. Õnnetus toimus hoovis, aga mingit väravat sellel ajal ees ei olnud. Lillepotte seal ka ei olnud, seal olid kaks vaba parkimiskohta. Baari sissekäigu ees seisis nende auto ja nende kõrvale oli pargitud baariomaniku auto. Politseid ta ei kutsunud, kuna pole autoomanik. Pöördusid majaomaniku poole, ta oli sellel ajal seal kohal, näitasid, mis toimus. Majaomanikuga kohtusid samal päeval. Kostja tuli kohale ja vaatas autot, autoomanik ja kostja rääkisid omavahel. Majaomanik küsis A, kas autol on kasko. Hageja tegi mobiiltelefoniga pilte. Seal restorani sissepääsu ees ei olnud mingeid märke, mis keelaksid parkida. Kui pole kuskile pole parkida, siis pargitakse sinna ukse ette.
8.R T ütluste kohaselt töötas ta baaris kelnerina, tegeles klientidega, kui järsku kuulis mingit müra, läks välisukse juurde, seal ees seisis auto, auto kapotil ja maas oli jääd. Nägin, et seal seisis A, ka M tuli välja. Auto oli pargitud sissekäigu ette, kuid kliente see ei seganud, auto oli pargitud rohkem keset hoovi, nii kliendid pääsesid vasakult poolt läbi. Ei oska öelda, kas oli veel teisi autosid seal parkimas, samuti kas keegi fikseeris auto vigastusi. Ta oli baari akna juures kui see juhtus, teenindas kliente. Kuulis kolksatust, läks sissepääsu juurde ja nägi, et auto esiklaasi ja kapoti peale oli kukkunud jää. Ta sai hiljem teada, et see on hageja auto. Sellel hetkel kui jää kukkus, siis ta veel ei teadnud, kelle auto see oli. Kas auto oli ennem seda jääkukkumist terve, seda ta ei tea. Mõned kliendid parkisid samuti sinna ukse ette. Nad paigutasid M sissepääsu ette piirde, aga kas see oli ennem õnnetust või pärast, seda ta ei mäleta. Ta ei oska öelda, kas kohas, kus auto parkis, olid sellel ajal lillepotid.
Kohtu põhjendused
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused ning läbi vaadanud tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-10-43283
10.Kohus loeb tunnistajate M D , S D ja R T ütluste (tl 59-63) ning hageja poolt lisatud fotode (tl 6-8) alusel tõendatuks, et hageja parkis 30.03.2010 oma sõiduki Volkswagen Passat, registrimärgiga XXX(tl 5,9), kostjale kuuluva kinnistu XXX asuva restorani „Õ “ hoovi (tl 11), ja et nimetatud kinnistu katuselt kukkusid jää - ja lumetükid hageja autole, tekitades vigastusi hageja auto esikapotile ja praod esiklaasile.
11.Riigikohtu lahendi 3-2-1-139-05 kohaselt asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lg 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. Kohus loeb seetõttu SAAS pakkumisega 19.04.2010 tõendatuks, et hageja sõiduki VW Passat XXX taastusremondi maksumus koos käibemaksuga moodustas 21201 krooni (tl 10).
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1059 sätestab ehitise omaniku riskivastutuse eeldused. Selle kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
13.Kostja on põhjendanud riskivastutuse mittekohaldamist nii vääramatu jõuga kui kannatanu enda tegevusega. Kostja vastuväidete kohta, et eemaldas ta 2009 talvel ehituse katuselt korduvalt lund ja jääd, kuid kuna talv oli äärmiselt lumerohke ja katuselt lume eemaldamine nõuab spetsiifilisi oskusi (alpinisti oskusi) ning lume eemaldamisega tegelesid peaaegu kõik Tallinna majaomanikud, siis järjekorrad lume eemaldamiseks olid üle kahe nädala. Kohtu hinnangul on kostja eeltoodud väide paljasõnaline ja tõendamata. Kostja pole esitanud tõendeid, et hageja autoga õnnetuse toimumise ajal 30.03.2010 poleks tal olnud võimalik pika järjekorra tõttu ehitise katust puhastada.
14.Kostja teise vastuväite kohaselt parkis hageja oma auto hageja kinnistu hoovi kui selleks mitte ettenähtud kohta. Tegemist on eravalduses oleva kinnistu osaga, mis on sõiduteest eraldatud 20-30 cm äärekiviga ja mis ei ole mõeldud parkimiseks.
15.Õnnetusjuhtumi ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) § 48 lg 1 kohaselt mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal. Sama regulatsiooni kehtestas õnnetusjuhtumi ajal kehtinud liikluseeskirja § 17. LS § 49 lg 4 kohaselt mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks. Lg 5 kohaselt õuealal võib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria sõidukit. Parkida võib ainult tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
16.Asjaoludest nähtuvalt ei olnud õnnetusjuhtumi koht - XXX kinnistul asuva restorani „Õ “ teise sissekäigu ees asuv hoov – parklana tähistatud. Eeltoodust nähtuvalt võis hageja parkida oma auto restorani “Õ ” sissekäigu ette, vaatamata sellele, et sinna oli pargitud ka baariomaniku auto ja seal puudus parkimist keelav liiklusmärk, ainult kostja kui maaomaniku loal. Kuivõrd hagejal oma auto parkimiseks nimetatud kohta kostja eelnev nõusolek puudus, asub kohus seisukohale, et kostja vastutus hagejale kahju tekitamise eest VÕS § 1059 alusel on välistatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks
2-10-43283 tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
18.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.