2-11-740
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
09. juuni 2011.a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-740
Tsiviilasi
Võlgniku OÜ NET väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: OÜ NET INRE registrikood 11002114, asukoht Lahe 16, Haapsalu, 90503 Võlgniku esindaja:juhatuse liige Indrek Triebstock, epost:* Ajutine pankrotihaldur:Andrus Õnnik, OÜ Pärnu Pinker Albert, Pärnu Lai 10, 80010, e-post:[email protected]
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine , kirjalik menetlus.
Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2011
INRE
avaldus
pankroti
9.Saata määrus peale jõustumist pankrotimenetluse kulude osas.
Kohtute
Raamatupidamiskeskusele
täitmiseks
Pankrotimenetluse kulude jaotus 1.Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ NET INRE ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, mis sialdab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks. Nimetatud tasu tuleb kanda Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt OÜ Pärnu Pinket Albert arvele nr * seitsme päeva jooksul peale määruse jõustumist 2.Välja mõista OÜ-lt NET INRE ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 563 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 185,79 eurot.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Võlgnik ja ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud 10.01.2011 esitas võlgnik Viru Maakohtule avalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks. 24.01.2011 tegi Viru Maakohus kohtumääruse, millega keeldus esitatud avalduse menetlusse võtmisest ja edastas avalduse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale, kuna võlgniku asukoht on *. 15.02.2011 saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on võlgniku varaks nõue OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi vastu summas 572,2 eurot. Võlgnikul on kohustusi 36 188,68 euro eest. 25.02.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. 15.03.2011 vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kohtuistungil. 15.03.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega tegi võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda 20 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest Rahandusministeeriumi deposiitarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenumber 3100057277 OÜ Net Inre pankrotimenetluse kulude katteks 2560 (kaks tuhat viissada kuuskümmend) eurot. Kohtumääruse väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. märtsil 2011.a. Võlgniku pankrotiavaldus ja seisukoht kohtus 10.01.2011 kohtule esitatud avalduse kohaselt puudub võlgnikul juba mõnda aega aktiivne majandustegevus. Äriühingu majandusliku seisundi paranemist ei ole lähitulevikus oodata, samuti puuduvad võlgnikul varad, mille arvelt tasuda olemasolevaid kohustusi või alustada uusi äriprojekte. Võlgu oli pankrotiavalduse esitamise aja seisuga 36 188,68 eurot. Vara 575,2 eurot, milleks on nõue OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi vastu.
Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetluse kulude katteks raha ei ole. Võlgnik nõustus ajutise halduriga selles, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kui keegi ei ole nõus tasuma raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti kinnitas võlgniku esindaja, et on nõus olema võlgniku dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri aruande põhiseisukohad Net Inre OÜ kohta on äriregistris esmakanne tehtud 25.02.2004.a. Äriühing müüs ehitusettevõtetele juhtimisalast teenust nii projektipõhiselt kui ka pikemaajalise teenusena. Peamiseks teenuse ostjaks oli Wiru Ehitus Grupp OÜ (pankrotis), samuti tegeleti Haapsalu Vana Jahtklubi ehitus- ja majandusjuhtimisega, Koluvere mõisa ehitustööde juhtimisega. Reaalselt tegeles teenuse osutamisega võlgniku juhatuse liige Indrek Triebstock. Sooviga tegeleda ka kinnisvaraarendusega osteti tegevuse esimestel aastatel mõned kinnistud, kuid 2004-l ja 2006-l aastal need võõrandati. Lisaks soetati osalusi mitmetes erinevates äriühingutes (Bauhaus OÜ, 1Star OÜ, Wiru Ehitus Grupp OÜ (pankrotis), Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ). Oluliseim oli investeering 1Star OÜ osasse, mille soetamiseks võeti laenu Lõunaranna Investeeringud OÜ-lt 1,55 milj. eek. Laenu tagatiseks oli Indrek Triebstock ́i käendus. Lisaks eelnimetatud laenule paigutasid Net Inre OÜ ja Indrek Triebstock 1Star OÜ tegevusse veel täiendavalt ~900 000 krooni. Käesolevaks ajaks on kõik osalused võõrandatud ( täpsemalt aruande p-s 5). 2006-l aastal sõlmis võlgnik SEB Liising AS-iga kaks liisingulepingut, mille alusel võlgnik võttis rendile sõiduautod * ja *. Liisingumaksetega hilinemisi esines juba 2008.a. alguses ning 03.02.2009.a. on SEB Liising AS edastanud võlgnikule teate liisingulepingute lõpetamise kohta. 2009.a. kevadel tagastati liisinguobjektid liisingufirmale. 2008.a.- l aastal oli tekkinud olukord, kus võlgnikul puudusid vahendid laenuvõlgnevuse tasumiseks Lõunaranna Investeeringud OÜ-le. Viimane esitas võlgnevuse sissenõudmiseks hagiavalduse kohtusse, mille käigus sõlmiti poolte vahel kohtulik kompromiss. Kompromissi täitmise käigus realiseeriti võlgnikule kuulvad osalused erinevates äriühingutes (täpsemalt p-s 5). Äriühingu lõpetas sisulise tegevuse 2009.a. sügisel. Viru Maakohtu 13.12.2010.a. määrusega kuulutati välja OÜ Net Inre ainuomaniku ja ainukese juhatuse liikme, füüsilise isiku Indrek Triebstock ́i, pankrot. OÜ Net Inre juhatuse liige esitas Net Inre OÜ võlgniku pankrotiavalduse 10.jaanuaril 2011.a. Finantsnäitajad: Kuna äriühingu tegevus lõppes 2009.a. sügisel, siis võlgnik 2010.a. majandusaasta aruannet ja 2011 vahebilansse koostanud ei ole. Ettevõtte olulisemad finantsnäitajad on toodud alljärgnevalt:
Käibevara Põhivara Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Osakapital Aruandeaasta kasum Omakapital Äritulud
1 391 997 824 276 1 018 303
1 627 838 2 202 786 2 001 037
3 262 698 2 350 625 3 705 322
2 063 595 2 091 300 2 336 476
85 856
551 694
40 000 231 556
40 000 631 617
40 000 78 414
40 000 97 190
40 000 -2 471 124
1 197 970 624 467
1 829 587 833 898
1 908 001 556 510
2 005 191 754 929
-2 471 124 878 383
Võlgniku finantsandmete põhjal võib järeldada, et kuni 2008.a.-ni (k.a.) ettevõtte tegevus toimis, kuid 2009-l aastal toimus järsk muutus. Kuni 2008.a.(k.a.) finantsandmete põhjal saab teha alljärgnevad järeldused: - Tegemist suhteliselt likviidse ettevõttega, kus käibevara ja lühiajalised kohustused on samas suurusjärgus - Käibevara moodustasid enamuses nõuded ja ettemaksed või muud nõuded - Põhivara moodustasid enamuses finantsinvesteeringud ja vähemal määral materiaalne põhivara - Lühiajalised kohustused koosnesid suuremas osas lühiajalistest laenukohustustest - Pikaajalisi kohustusi äriühingu bilanss ei kajasta – antud juhul on tegemist kohustuste ebaõige kajastamisega. Võlgnik sõlmis 2006-l aastal 2 liisingulepingut, mis tähendab.et alates 2006-st aastats oleks pidanud bilansis pikaajaliste kohustustena kajastama liisingumakseid, mille tähtaeg saabub rohkem , kui 12 kuu jooksul. - Äriühingu kasum on olnud aastate lõikes äärmiselt erinev, moodustades erinevatel aastatel 13-76 % ärituludest. 2009-l aastal on realiseeritud finantsinvesteeringutena (bilansiline väärtus 2 091 300,00 eek) kajastatud erinevate ettevõtete osad/aktsiad, mille arvelt on vähenenud laenukohustused. Samuti on 30.06. 2009.a. kantud maha kõik põhivarad (bilansiline jääkmaksumus 186 772,00 eek). Bilansis kajastatud nõuded ja ettemaksed summas 2 056 789,00 eek on suuremas osas kantud kahjumisse. Ajutisele haldurile ei ole arusaadavalt esitatud kahjumisse kantud nõuete sisu, samuti vahendeid, mida oli nõuete sissenõudmiseks eelnevalt rakendatud. Võlgniku omakapital moodustub osakapitalist, reservkaptalist, eelmiste perioodide jaotamata kasumist ning aruandaasta kasumist/kahjumist. 2009.a. majandusaasta lõpetati olulise kahjumiga, mistõttu äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele.
Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutine haldur ei saa anda lõplikku hinnagut võlgniku raamatupidamise seisukorra kohta, kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud 2010.a. majandusaasta aruannet ega ülevaadet võlgniku
finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga (vastavalt PankrS § 22 lg 4). 2006-2009.a. majandusaasta aruannetes esineb ebatäpsusi, kuna liisingulepingute alusel tekkinud kohustused on kajastatud ebaõigesti ( on kajastatud ainult lühiajaliste kohustustena).
4.1.Võlgniku võlad ja kohustused
kokku:
35 151,09 €
5 183,21 € 5,76 € 15 167,58 € 13 293,62 € 159,46 € 531,68 € 347,68 € 462,10 €
Võlgniku pankrotiavalduses olid võlanimekirjas kajastatud ka nõuded Unired OÜ ja Terra MK OÜ vastu. Asjaolude täpsustamisel selgus, et Unired OÜ ei ole mitte võlausaldaja vaid Net Inre OÜ võlgnik. Terra MK OÜ kohustus on Net Inre OÜ esindaja sõnul tegelikult tasutud ja võlgnevuse kajastamine raamatupidamises oli ekslik.
kokku:
2.20 €
Nõude summa tegelik väärtus
4.3 Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on võlgu vähemalt 35 151,09 € suuruses summas. Varad võlgnikul sisuliselt puuduvad
Lähtudes eelnevast olen seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevused on 37 828,34 € , äriühingul varad sisuliselt puuduvad, tegevus on lõppenud 2009.a. sügisel.
-
-
-
08.05.2008.a. on võlgnik võõrandanud K-Kate Katusekattetööd OÜ-le Wiru Ehitus Grupp OÜ osa, nimiväärtusega 28 400,00 eek. Osa müügihind oli 16 400,00 eek, milline summa oli tasutud enne tehingut. 13.03.2009.a. on võlgnik võõrandanud Volta OÜ-le Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ osa, nimiväärtusega 10 000,00 eek. Osa müügihind oli 110 000,00 eek, mis tuli kanda võlgniku kontole 3-e pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Müügihind on võlgniku kontole tähtaegselt laekunud. 15.10.2009.a. on võlgnik kohtutäituri nõusolekul võõrandanud Lõunaranna Investeeringud OÜ-le viimasele panditud 1Star OÜ (likvideerimisel) osa, nimiväärtusega 2 015 000eek. Müügihinnaks oli 650 000 krooni, mis loeti tasutuks tasarvelduse korras kompromissist tuleneva nõude täitmiseks. Osa müügiga luges Lõunaranna Investeeringud OÜ täidetuks kõik kompromissist tulenevad nõuded OÜ Net Inre ja Indrek Treibstock ́i vastu. 15.10.2009.a. võlgnik kohtutäituri nõusolekul võõrandanud kompromissi täitmiseks arestitud OÜ Bauhaus osa, nimiväärtusega 20 000,00 eek, Laaniku Varahaldus OÜ-le. Osa müüdi hinnaga 20 000,00 eek ja müügihinna arvel kustutati võlgniku kohustusi Lõunaranna Investeeringud OÜ ees. Lisaks võttis ostja üle kohustusi, mille tulemusena pidi kandma summa 480 000 ,00 eek Net Inre OÜ võlgnevuse tasumiseks Lõunaranna Investeeringud OÜ ees.
Esimesena märgitud osa müügitehingus oli hind väiksem, kui osa nimiväärtus, kuid käesoleval hetkel osutuks OÜ Wiru Ehitus Grupp (pankrotis) tolleagse majandusliku seisundi ja osa võimaliku turuväärtuse kindlakstegemine suhteliselt töömahukaks. Isegi juhul, kui osa müüdi tol hetkel alla omahinna, ei oleks tehingu tagasivõitmine otstarbekohane, kuna OÜ Wiru Ehitus Grupp osas on välja kuulutatud pankrot ning kõnealuse osa eeldatav turuväärtus käesoleval ajal on 0 €. Ülejäänud müügitehingutes oli varade tegelik müügihind suurem, kui müügiobjektiks olevate osade nimiväärtus. Kahel viimasel juhul müüdud osad olid kas panditud ja /või arestitud, ning
müügitehingute tulemusena tasuti Lõunaranna Investeeringud OÜ enam kui 2,5 milj. kroonine nõue. Võlgnikule kuulunud kinnistud on võõrandatud 2004 ja 2006-la aastal ja ajutise halduri hinnangul puudub alus nende käsitlemiseks tagasivõidetavate tehingutena. Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud , et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg.1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.
jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, omakapital ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Net Inre OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnikul nõue Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ vastu summas 575,20 € ning nõue Unired OÜ vastu summas 2 413,30 €. Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ nõuet ei tunnista. Unired OÜ esindajaga ei ole ajutisel halduril õnnestunud suhelda. Ajutise halduri hinnagul on kaasneb eelnimetatud nõuete sissenõudmisega olulised kulud õigusabile. Lisaks on tegemist vähetõenäoliselt rahuldatavate nõuetega.
Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui
võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 15.03.2011 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 20 päeva aega 2560 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 15.03.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 04. aprill 2011. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat OÜ NET INRE pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 35 151,09 euro eest. Suuremad võlausaldajad on Maksu- ja Tolliamet 5 182,21 euro, SEB Liising AS 15 167,58 euro ja Wiru Ehitus Grupp OÜ (pankrotis) 13 293,62 euroga. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku ainuke teadaolev vara on pangakontol olev 2,20 €. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja tagasi nõudmise võimalusi. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgniku on kohustusi summas 35 151,09 eurot ja vara sisuliselt puudub. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et võõrvahendite abil soetatud osalused ei toonud võetud kohustuste tasumiseks vajalikke vahendeid. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 31.12.2009.a. Selleks ajaks oli võlgnik võõrandanud või maha kandnud kõik oma varad ja lõpetanud tegevuse, puudusid võimalused ja vahendid kohustuste täitmiseks ja äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele. Äriseadustiku § 180 lg 5 1 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 176 p 3 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Ajutise pankrotihalduri aruandega on tõendatud, et äriühingu omakapital mitte ainult ei langenud pöördumatult alla poole osakapitalist (st. alla seaduses sätestatud alampiiri), vaid muutus lausa negatiivseks juba 2009 lõpus. 2000 aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital juba – 2 471 124 krooni. Äriühingu juhatuse poolt esitati pankrotiavaldus kohtule 10.01.2011 s.o. üle aasta hiljem, kui ilmnes alaline maksejõuetus. Eeltoodut arvestades kohus nõustub täielikult ajutise halduri seisukohaga, et OÜ NET INRE juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku 180 lg 51 sätestatud kohustusi.
Äriseadustiku §’s 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Prokurörile tuleb edastada käesoleva määruse ärakiri, et prokuratuur saaks võtta seisukoha kas alustada kriminaalmenetlust OÜ NET INRE juhatuse liikme Indrek Triebstok suhtes. PankrS § 28 lg 2 järgi kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mille tagajärjeks on võlgniku maksejõuetus. Kohus leiab, et OÜ NET INRE maksejõuetus oli ilmne hiljemalt 31.12.2009 ja siis tulnuks juhatusel esitada kohtule pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamata jätmine seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mis tõi kaasa maksejõuetuse süvenemise täiendavate intresside ja viiviste näol on raske juhtimisviga. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg 4. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata tema nõusolekul OÜ NET INRE seaduslik esindaja Indrek Triebstok.
Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 15 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 64 eurot tunnis. Ajutise halduri tasu on 960 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 316,80 eurot.Tasu palub ajutine haldur välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert arveldusarvele nr * SEB Pank AS-s. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid
võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub, mille arvelt kanda ajutise halduri tasu. Võlgniku ainukese juhatuse liikme Indrek Triebstoki pankroti on Viru Maakohus välja kuulutanud 1312.2010. Eeltoodu alusel on põhjendatud hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku kanda jääb ajutise pankrotihalduri tasu summas 563 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja muud ajutise pankrotimenetluse kulud (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv).
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.