Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt hankis hageja kostjale 12.02.2008.a. arve-saateleht nr 348 alusel kaupa artikkel 0,257600 MIG2500 summas kokku 11503,25 krooni. Kostja on tasunud kauba eest osaliselt so 2000 krooni 09.12.2008.a. ja 1391,59 krooni 08.09.2009.a. Tasumata on 8111,66 krooni. Kostja ei reageerinud 17.08.2009.a. saadetud pretensioonile ning keeldus võla tasumisest ka maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub kostjalt 8111,66 krooni välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka kohtumenetlusega kaasnevad kulud. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega 29.03.2010.a. kätte saanud (tl 27). Kostja on hagi kohta saatnud kohtule kirjaliku vastuse (tl 21), milles võtab hagi õigeks. Kostja aktsepteerib arvesaatelehte nr 348. Kuna maksekäsu kiirmenetluses taotles hageja tasumist rehvitöödeks vajaliku kauba eest, millega aga kostja ei tegele, pole kostja nõus tasuma maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Ka leiab kostja, et kohtukulud tuleks jaotada poolte vahel võrdselt, kuna kostja raamatupidamisest arve nr 348 puudus. Ka on kostja avaldanud soovi asja lahendada kompromissiga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule eelmenetluse käigus avaldanud, et võtab hagi õigeks. 12.02.2008.a. arve-saatelehega nr 348 ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et hageja on müünud kostjale kaupa (artikkel oli 0,257600 ja nimetus MIG2500) summas 11503,25 krooni. Arvesaatelehe kohaselt oli maksetähtajaks 14 päeva arve väljakirjutamisest. Konto väljevõtetega ( tl 1314) ja kostja omaksvõtuga on tõendatud hageja väide, et müüdud kauba eest on kostja tasunud ainult osaliselt ja käesoleva ajani on tasumata 8111,66 krooni. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on oma kohustust temale müüdud kauba eest tähtaegselt tasuda rikkunud, tuleb tasumata 8111,66 krooni so 518,43 eurot võla katteks VÕS §-de 208 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 2 , 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seoses kostja vastuses toodud kostja taotlusega asi lahendada poolte kompromissiga, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 2 kohaselt aga peavad pooled esitama kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule. Kostja oma vastuses ei esitanud mingisuguseidki omapoolseid kompromissi tingimusi. Kostja taotlusest teavitas kohus ka hagejat (tl 26, 28), kuid pooled ei ole kohtule käesoleva ajani allkirjastatud kompmissilepingut või vähemalt kompromissilepingu projekti esitanud. Kuna asjas puudub poolte allkirjastatud kompromissileping, puudub alus asja lahendamiseks poolte kompromissiga.

2 (3)

TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on juba hagiavalduses palunud kostjalt menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist ja kohtule täiendavalt kinnitanud, et muid menetluskulusid hagejal ei ole. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §s 168 lg 6 on sätestatud, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleva asja eripära on see, et esmalt esitas hageja 05.11.2009.a. Pärnu Maakohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõude aluseks olnud asjaolud olid kirjeldatud ebatäpselt, mistõttu kostja esitas 01.12.2009.a. vastuväite ja asja menetlus jätkus hagimenetluses. Kui maksekäsu kiirmenetluses oli hageja tasunud riigilõivu 750 krooni, tuli hagimenetluses täiendavalt tasuda veel 1050 krooni. Seega on ilmselgelt osa hageja menetluskuludest tingitud hageja enda eksitavast käitumisest kostja suhtes. Samas asjaolu, et 12.02.2008.a. arve-saatelehega nr 348 saadud kauba eest jättis kostja tasumata, ei võimalda asuda seisukohale, et kostja poleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja väide, et nende raamatupidamises arve puudus, ei vabanda kauba eest tasumata jätmist. Kostja ei ole kahtluse alla seadnud, et arvel näidatud kauba on ta saanud. Maksekorraldustest nähtuvalt on poolte vahel olnud ka muid tehinguid, mille eest esitatud arveid on kostja tasunud. Arvestades poolte vahel ilmselt väljakujunenud praktikat puudub alus arvata, et 12.02.2008.a. arve-saatelehte nr 348 hageja kostjale varem ei olnud esitanud. Hageja väitel, mille tõendamiseks on hageja esitanud ka 17.08.2009.a. märgukirja-pretensiooni ( tl 15-16), pöördus hageja veel enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kostja poole, milles nõudis kirjas näidatud arvetest tuleneva võlgnevuse tasumist. Kahetsusväärselt on ka selles kirjas hageja ekslikult märkinud, et kostja on saanud rehvitöödeks vajalikku kaupa. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et rehvitöödeks vajalikku kaupa ei ole kostja hagejalt kunagi saanud. Hageja väitel kostja kirjale ei reageerinud. Kuna hageja püüdis asja kohtuväliselt lahendada, kuid millele kostja ei reageerinud, samas hageja esitas kostjale eksitavaid andmeid, peab kohus põhjendatuks jätta pool hageja menetluskuludest hageja enda kanda ja pool välja mõista kostjalt hageja kasuks. Seega hageja tasutud riigilõivust 1800 krooni so 115,04 eurot jätab kohus 57,52 eurot hageja enda kanda ning ülejäänud 57,52 eurot mõistab välja kostjalt. Kostja enda menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt kuulub hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus tagatiseta viivitamatult täitmisele

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.