Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-51243
Tsiviilasi
KGAS hagi KTvastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KGAS (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Harry Ots (ÕB Harry Ots AS, telefon 6141111, e-post [email protected]); Kostja: KT(isikukood xxx, elukoht hagiavalduses xxx; elukoht rahvastikuregistris xxx); Kostja lepinguline esindaja: René Allik (Õigusbüroo Augustinus, Tornimäe 5, II korrus, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
• • •
Hageja lepinguline esindaja: Harry Ots Kostja: KT Kostja lepinguline esindaja: René Allik
Kinnitada KGAS (hageja) ja KT ́a (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
KTkohustub tasuma KGAS-le 5 900 krooni ehk 377 (kolmsada seitsekümmend seitse) eurot ja 08 senti hiljemalt 31.12.2011.a KGAS arveldusarvele Swedbank AS-s.
Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-51243.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool KGAS (registrikood xxx) tasutud riigilõivust, so summas 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 62 senti ning kanda nimetatud summa KGAS arveldusarvele Swedbank AS-s. KGAS tasus 15.10.2010.a riigilõivu summas 8 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „KGAS versus KThagiavalduse eest“.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 ASs SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-51243, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
KGAS esitas 18.10.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse KT ́a vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2006.a juulis hagejalt puurkaevu projekteerimise, puurimise ning varustamise veetõsteseadmetega kostjale kuuluvale kinnistule xxx kogumaksumusega 61 500 krooni. Hageja täitis omapoolsed kohustused andes valminud töö kostjale üle ning esitas kostjale 22.10.2007.a teostatud tööde eest arve nr 41/08-07 summas 61 500 krooni tähtajaga 29.10.2007.a. Kostja ei ole arvet tasunud, mistõttu palus hageja kohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja 123 000 krooni, millest 61 500 krooni on põhivõlgnevus ja 61 500 krooni viivis. Kohus võttis hagi 05.11.2010.a menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja 04.01.2011.a vastuses hagi ei tunnistanud ning palus kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud töövõtulepingut, kuigi hageja väidab, et tal on sõlmitud kostjaga töövõtuleping. Lisaks märkis kostja, et kostja planeerisid tõesti oma elukaaslase JT ́ga kinnistule kaevu, kuid asu ajas JT, mitte kostja, mistõttu ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu. 02.02.2011.a esitas hageja omapoolse seisukoha kostja vastuse suhtes ning märkis, et jääb esitatud hagiavalduse juurde kuna kostja vastuväited on alusetud – kostja tellis isiklikult kõik tööd, kostja sõlmis hagejaga suulise töövõtulepingu. Kostja 21.02.2011.a vastuses hageja seisukohtadele juhtis kostja kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei saanud hinnata hageja tööde kvaliteeti ega võtnud neid ka vastu, sest kostja ei ole sellel kinnistul kunagi elanud ega olnud nende tööde teostamisega seotud. Ühtlasi tõi kostja esile selle,
et hageja on jätnud tähelepanu pööramata sellele, et hinnapakkumine hageja poolt on saadetud kostja elukaaslase meilile ning ka dokumendil olev telefoninumber on kostja elukaaslase oma. Hageja taotles 30.03.2011.a tunnistajana JT ülekuulamist, mille kohus 30.03.2011.a istungil rahuldas. 27.04.2011.a esitas hageja omapoolsed seisukohad ja muu hulgas taotles tunnistajana endise projektijuhi JM ́u ülekuulamist. Kostja teatas 19.05.2011.a vastuses, et on nõus tasuma hagejale hagis toodud nõudest selle osa, mis puudutab projekteerimist ja kooskõlastamist, so summas 5 900 krooni. Viiviseid ei olnud kostja nõus tasuma, sest makseviivitus ei sõltunud temast. 18.05.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: kompromissi korras tasub kostja hagejale 5900 krooni hiljemalt 31.12.2011. Kostja tasub nimetatud summa KGAS arvele Swedbank AS-s. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda ja hageja soovib poole tema poolt tasutud riigilõivu tagastamist samale kontole, millelt on hageja riigilõivu maksnud. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 09.06.2011.a, mis saadetakse pooltele elektrooniliselt.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja kanda jääb pool hageja tasutud riigilõivust, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palus 06.06.2011.a istungil poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning KGAS-le tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-10-51243 tasutud riigilõivust. KGtasus 15.10.2010.a hagi avalduselt 8 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072123, selgitus „KGAS versus KThagiavalduse eest“. Seega kuulub hagejale tagastamisele 4 250 krooni ehk 271,62 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled leppisid kokku edasikaebe tähtaja lühendamises kahele (2) päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.