Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
8. juuni 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-422
Tsiviilasi
ELIAktsiaseltsi hagi IPvastu võlgnevuse väjamõistmiseks 236,47 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja ELIAktsiaselts (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja Kristjan V kostja IP(isikukood XXX, elukoht XX) 19.05.2011.a, avalik kohtuistung Hageja esindaja Kristjan V
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.01.2011.a esitas ELIAktsiaselts Pärnu Maakohtule hagi IPvastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SOÜ ning kostja 30.07.2008.a lepingu, millega kostja võttis laenu 191,73 eurot, tähtajaga 30 päeva, intressiga 0,78 % päevas. Kostja ei ole laenu tagastanud. SOÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale. Tulenevalt laenulepingust on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas. 04.01.2011.a seisuga võlgneb kostja viivist 821,56 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 191,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 191,73 eurot, intressi 44,74 eurot ja viivise 191,73 eurot. 12.01.2011.a määrusega keeldus Pärnu Maakohus hagi menetlusse võtmast ja edastas selle Harju Maakohtule. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Lepingus kokkulepitud viivise määr 0,5 % päevas on kostjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seetõttu tühine. Hageja saab kostjalt nõuda seaduses sätestatud viivist. Sellest tulenevalt on hagejal õigus kostjalt nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivist, mis on 04.01.2011.a seisuga 35,70 eurot. Laenuleping on tühine ka intressimäära osas. Seoses raske majandusliku olukorraga on kostja kasutanud korduvalt SOÜ finantseerimisteenuseid, kuid SOÜ ei ole kordagi tundnud huvi kostja majandusliku olukorra üle. Kui kostja oli korduvalt võtnud kiirlaene, oleks pidanud see laenuandjas tekitama kahtlusi, et kostja on makseraskustes. Kostja oli enne vaidlusalust laenulepingut olnud juba korra SOÜ ees võlgnevuses. Seega on tehing heade kommetega vastuolus, kuna üks pool oli tehingu tegemisel liigkasuvõtjalikult ära kasutanud teise poole erakorralisi vajadusi. Intressi hindamisel tuleks arvesse võtta 1.05.2009.a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 3. Intressikokkulepe on tühine ning kohaldada tuleks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Sja kostja sõlminud 30.07.2008.a laenulepingu, mille alusel võttis kostja laenu 3000 krooni 30 päevaks. Lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda laenult intressi kokku 700 krooni (0,78 % päevas). Lepingu punkti 13 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5 % päevas, kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt. Vaidlus puudub selles, et OÜ Son loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei vaidlustanud põhinõuet. Tulenevalt VÕS § 401 lg 1 tuleb krediidisaajal lepingu lõppemisel krediit tagastada. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 191,73 eurot (3000 krooni). Kostja on leidnud, et intressikokkulepe on tühine, kuna OÜ Son liigkasuvõtjalikult ära kasutanud kostja vajadusi. Kohus märgib, et TsÜS § 86 lg 3 jõustus 01.05.2009.a, s.o peale vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Seega ei saa TsÜS § 86 lg 3 kohaldada. Tehingu tegemise
ajal kehtinud TsÜS § 97 sätestas, et tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole tehingut tühistanud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma makseraskusi. Selle kohta ei ole tõendeid esitatud. Ainuüksi viide korduvatele laenuvõtmistele ei tõenda kohtu hinnangul piisavalt erakorraliste vajaduste olemasolu vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal. Ülaltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostjaga, et intressikokkulepe on tühine. Tulenevalt VÕS § 401 lg 1 peab krediidisaaja tasuma krediidilt intressi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 44,74 eurot (700 krooni). Kostja on leidnud ka, et lepingus kokkulepitud viivise määr 0,5 % päevas, on kostjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seetõttu tühine. Kohus sellega ei nõustu. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on intressimääraks kokku lepitud 0,78 % päevas. Kui lepingus ei oleks viivise määras kokku lepitud, saaks hageja VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt nõuda viivist 0,78 % päevas. Seega on lepinguline viivisemäär kostja jaoks soodsam kui seadusjärgne viivisemäär. Ülaltoodust tulenevalt ei ole lepingus kokkulepitud viivise määr kohtu hinnangul tühine ning kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja mõista viivis 191,73 eurot. Eeltoodust lähtuvalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 428,20 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.