Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
08.juuni 2011 AS Nordea Finace Estonia hagi HV OÜ ja HVvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3405,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Reelika Raudla (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja 1: HV OÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja 2: HV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate esindaja Marge Rebane (Legal Services OÜ, asukoht Valge 13, 11415 Tallinn; e-post: [email protected])
Asi läbi vaadatud korraldaval eelistungil
21.04.2011 poolte esindajate osavõtul, menetlus jätkus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista HV OÜ-lt ja HVsolidaarselt AS Nordea Finance Estonia kasuks 6811,70 eurot (kuus tuhat kaheksasada üksteist eurot ja 70 senti, sh põhivõlg 3405,85 eurot ja viivis 3405,85 eurot).
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt HV OÜ ja HVkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
22.07.2010 AS Nordea Finance Estonia esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse HV OÜ-lt ja HVpõhivõlgnevuse 53 290 krooni saamiseks. Kostjate vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja 04.11.2010 anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.12.2010 Nordea Finance Estonia AS esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. 21.04.2011 eelistungil pooled soovisid esitada täiendavaid tõendeid ning nõustusid menetlust jätkama kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning kirjalikus menetluses tehtava kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aja.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja liisinguandjana ja kostja 1 HV OÜ liisinguvõtjana 22.10.2004 liisingulepingu nr 2004346414, mille alusel hageja liisis kostjale 1 sõiduki Citroën Berlingo. Samaaegselt sõlmis hageja kostjaga 2 käenduslepingu, millega kostja 2 kohustus vastutama solidaarselt kostja 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Kostja 1 jättis hageja poolt igakuiste liisingumaksete kohta esitatud arved tasumata, mistõttu hageja ütles liisingulepingu üles 09.09.2008. Kostjate liisingulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 53 290 krooni (3405,85 eurot), millest tasumata rendimaksed 29 852,63 krooni (1907,93 eurot), müügikahjum 21 532 krooni (1376,15 eurot), kasko kindlustus 1315,44 krooni (84,07 eurot) ja müügikulud 590 krooni (37,71 eurot). Liisingulepingu kohaselt juhul, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem, kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Lepingujärgne jääkmaksumus oli 69 836,76 krooni ja müügihind 48 305,08 krooni, seega müügikahjum 21 532 krooni. Lepingueseme müügiga seoses tekkis hagejal müügikulu 590 krooni. Liisingulepingu kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu. Hageja nõuab kostjatelt Kasko kindlustuse kulu kahe kuu eest, lepingu lõpetamisest kuni liisingueseme müügini. Kostjad on oma kohustuste täitmisega viivituses ning võlgnevusele lisandub viivis lepingus kokkulepitud määras 0,25 % päevas. Lepingu ülesütlemisest 09.09.2008 alates on hagi esitamise seisuga viivis sissenõutavaks muutunud summas 94 218,48 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet ja taotleb viiviste väljamõistmist põhinõudega samas summas, so 53 290 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 106 580 krooni ja menetluskulud jätta kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUS
17.02.2011 vastuses kostjad nõustuvad, et kostjatel on hageja ees liisingulepingust tulenevate rendimaksete võlgnevus summas 1907,93 eurot (29 852,63 krooni). Kostjad ei nõustu, et hageja on kostjaga 1 sõlmitud liisingulepingu üles öelnud. Kostjad ei ole liisingulepingu ülesütlemise teadet saanud. Sellest tulenevalt kostjad ei nõustu, et neil on hageja ees võlgnevus summas 1 497,92 eurot ( 23 437,36 krooni) müügikahju, Kasko kindlustuse ja müügikulude näol. Kostjad ei nõustu viivisenõudega. Kostjad ei ole varem hagejalt ühtegi viivisenõuet saanud. Kostjad on saanud hageja viivisenõude alles hagiavalduse läbi ja hageja on ilmselgelt viivitanud viivisnõude esitamisega. Hageja ei ole viivisenõuet esitanud mõistliku aja jooksul ja on kaotanud õiguse viivist nõuda. Lisaks on viivise arvestus esitamata, viivise suurus ja arvestamise alused on kostjatele arusaamatud.
Kostja 2 ei nõustu hageja väidetega, et kostjal 2 on hageja ees liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata. Käendusleping kostjaga 2 sõlmiti 22.10.2004 tähtajaliselt, kehtivusega 66 kuud. Sellest tulenevalt lõppes käendusleping 21.03.2010. Käenduslepingu punkti 5 kohaselt vastutab käendaja käenduslepingu tähtaja möödumise järel üksnes enne lepingu tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest. Käenduslepingu punkt 7 sätestas, et käendaja täidab kohustused, kui liisinguvõtja ei ole täitnud neid liisingulepingus fikseeritud tähtajal ja viisil, käendaja kohustus sellised kohustused täitma 7 päeva jooksul liisinguandjalt vastava kirjaliku teate saamisest. Käendusleping nägi samuti ette, et kõik käenduslepingu alusel edastatavad teated ja nõuded edastatakse käendajale tähitud kirjaga. Kostja 2 ei ole hagejalt saanud tähitud postiga mitte ühtegi käenduslepingu alusel edastatud teadet või nõuet. Kuna hageja ei ole kostjat 2 käenduslepingus ettenähtud nõuetele vastavalt kostja 1 kohustuste täitmata jätmisest teavitanud ega sellest tekkinud nõuet kostja 2 vastu esitanud, ei ole kostja 2 nõus, et tal on hageja ees liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja on kohtusse pöördunud omal algatusel, püüdmata nõuet eelnevalt kostjatega kohtuväliselt lahendada ja nõude aluseks olevad tõendid ja arvutused kostjatele esitada, mistõttu kostjatel ei olnud võimalik hagejal tekkivaid menetluskulusid ennetada. Kostjad ei pea seetõttu õigeks hageja nõuet jätta menetluskulud kostjate kanda. 24.04.2011 eelistungil kostjate esindaja võttis kostja 1 nimel hagi põhinõude osas täies ulatuses (53 290 krooni) õigeks. Kostja 2 tunnistas nõuet tasumata liisingumaksete summa osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus teeb otsuse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja eelistungil nimetatud täiendavate tõendite ja avalduste esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Pooled esitasid määratud tähtaja jooksul oma lõplikud kirjalikud seisukohad ja tõendid.
2.Hageja nõue kostjate vastu on liisingulepingu täitmata jätmisest tulenev võlgnevuse tasumise ja liisingulepingu ülesütlemise järel tekkinud müügikahju ja kulutuste hüvitamise nõue. Kostja 2 vastutab kohustuste täitmise eest käenduslepingu alusel. Kostja 1 on hageja nõude põhinõude osas õigeks võtnud. Seega kostjad loobusid osaliselt oma vastuväidetest ja poolte vahel ei ole enam vaidlust, et liisingulepingu kostja 1 poolsest rikkumisest ja lepingu ülesütlemisest tulenevalt on hagejal liisinguvõtja vastu tasumata osamaksete, müügikahju, müügikulutuste ja kindlustusmaksete hüvitamise nõue kokku summas 3405,85 eurot (53 290 krooni). Kostja 2 on hageja nõuet tunnistanud liisingumaksete (rendimaksete) võlgnevuse osas summas 1907,93 eurot (29 852,63 krooni). Kuna põhinõude suuruse ja liisinguvõtja kostja 1 tasumise kohustuse osas ei ole poolte vahel vaidlust, siis kohus põhinõude põhjendatust otsuses ei analüüsi. Hagi tuleb kostja 1 suhtes põhinõude osas rahuldada.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivise tasumist ning kui suures osas vastutab kostja 1 kohustuste täitmise eest käendajana kostja 2.
4.Kostja 2 ei nõustu hageja müügikahju, müügikulude ja kindlustusmakse hüvitamise nõudega järgmistel põhjustel: - hageja ei ole kostjale 2 teatanud kostja 1 lepingurikkumisest käenduslepingus kokkulepitud viisil – tähitud kirjaga; - hageja ei ole kostjale 2 esitanud nõuet täita liisingulepingust tulenevad kohustused kostja 1 asemel; - käendusleping oli tähtajaline ja leping lõppes 21.03.2010, so enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.
5.Hageja ja kostja 2 vahel 22.10.2004 sõlmitud käenduslepingu punktis 7 seotakse kostja 2 kui käendaja poolt põhivõlgniku kohustuste täitmise kohustus liisinguandjalt vastava teate
saamisega. Käenduslepingu punktis 8 sätestatakse, et käenduslepingu alusel edastatavad teated või sellest tulenevad nõuded tuleb saata tähitud postiga samas lepingupunktis näidatud aadressil või muul aadressil, millest üks lepingupool on teisele kirjalikult teatanud. Selliselt saadetud teatis või nõue loetakse edastatuks kolmandal päeval postitamise kuupäevast.
6.Lepingus puudub HVaadress, punktis 8 on HVkäendajana omakäeliselt märkinud oma ees- ja perekonnanime, kuupäeva ja allkirja. Kohtuistungil kostja kinnitas, et kostja 2 lepingu sõlmimisel ega hiljem ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et käenduslepingus ega liisinglepingus HVisiklikku aadressi ei ole. Liisingulepingus on märgitud üksnes kostja 1 HV OÜ aadress XXX Tallinnas ning esindaja nimi HV. Äriregistri teabesüsteemis OÜ EV registriandmetest nähtuvalt oli HVlepingu sõlmimise ajal ja on siiani kostja 1 ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Liisingulepingu sõlmis kostja 1 nimel samuti kostja 2. Kohus leiab, et kuna kostja 2 käenduslepingus selleks ettenähtud kohale aadressi ei kirjutanud ning mingit muud aadressi ei ole kostja 2 hagejale vastavalt käenduslepingu punktile 8 kirjalikult teatanud, oli hageja õigustatud eeldama, et HVon liisinglepinguga ja käenduslepinguga seotud teadete jaoks OÜ-ga HV sama postiaadress. Alusetu on kostja 2 seisukoht, et liisinguandja pidanuks ise välja selgitama, millisele aadressile kostjale 2 teateid edastada.
7.Hagiavaldusele on lisatud 09.09.2008 liisinglepingu ülesütlemise teade, mis on adresseeritud nii kostjale 1, kui kostjale 2. Kostja 1 on loobunud vastuväitest, et ei ole saanud lepingu ülesütlemise teadet. Nimetatud vastuväide oli ka selgelt pahatahtlik, sest kostja 1 oli sõiduki pärast lepingu ülesütlemist hagejale tagastanud, mida kostjal 1 ei oleks olnud põhjust teha lepingu kehtivuse ajal. Õige on kostja 2 viide, et hageja ei ole tõendanud selle dokumendi saatmist kostjale 2 tähitud postiga, nagu nägi ette liisingleping. Tähitud postiga saatmise eesmärk on eelkõige võimaldada vajadusel saadetise teekonda ja saajale üleandmise fakti ja aega kontrollida/tõendada. Kostja 2 ei ole põhistanud, kuidas teate edastamine muul viisil kui tähitud postiga mõjutas kostja 2 võimalust tekkinud kohustustest teada saada ja oma kohustusi täita. Vastavalt käenduslepingule loetakse teated edastatuks kolme päeva jooksul postitamisest ning teate tegelikult adressaadini üleandmine ei olnud primaarne. Seega lepingu järgi sisuliselt piisas teate postitamise faktist, et lugeda teade teisele lepingupoolele edastatuks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab samuti, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
9.Hagi täies ulatuses rahuldamist ei välista kostja 2 väide, et temalt ei ole nõutud kostja 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on kohustuste täitmiseks esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse, mis on HVkätte toimetatud. Samuti pidi HVkostja 1 ainsa osaniku ja juhatuse liikmena olema teadlik kostja 1 võlgnevuse tekkimisest liisinguandja ees. Eluliselt usutavad ei ole kostja 2 väited selle kohta, et kostja 1 arvete
tasumisega tegeles raamatupidaja ning kostja 2 juhatuse liikmena võlgnevuse tekkimisest teadlik ei ole. Mõistlik on eeldada, et kui ettevõttel ei ole mitme kuu vältel piisavalt vahendeid jooksvate arvete tasumiseks, informeerib raamatupidaja sellest juhatust. Kostja vastuväited, et teadetest, kus oli nii OÜ HV kui HVnimed, ei pidanud HVaru saama, et nõue on esitatud ka temale, on samuti ebamõistlikud ja vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 kohustab võlgnikku ja võlausaldajat käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tulenevalt VÕS § 7 lg-st 1 loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
10.Käendusleping oli küll tähtajaline, kuid kõik nõuded, mis hageja on kostjate vastu esitanud, on tekkinud enne käenduslepingu kehtivusaja lõppemist 23.03.2010. Kohuse tekkimine ei ole VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Seega ei ole käenduslepingu alusel kohustuste tekkimine seotud mitte kohustuse täitmise nõude esitamise hetkega, vaid hetkega, mil hagejal tekkis õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. Asjas ei oma õiguslikku tähendust kostja 2 väide, et hageja ütles liisinglepingu üles ilma, et oleks käendajalt enne nõudnud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Liisingulepingu ülesütlemise õigus on liisinguandjal juhul, kui liisinguvõtja rikub lepingut. Lepingu ülesütlemise õigus ei ole seotud kohustuse rikkumisest käendaja eelneva teavitamisega. Lisaks ei ole asjas vaidlust enne lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuse osas. Liisingulepingu ülesütlemist ei ole pooled vaidlustanud. Seega on ülesütlemine kehtiv ning kostjatel tuleb täita lepingust ja selle ülesütlemisest tekkinud kohustused. VÕS § 367 lg 1 kohaselt tekib liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt liisinguesemega seotud kulude hüvitamist liisingulepingu ülesütlemise korral. Liisingleping on üles öeldud 09.09.2008. Seega on ka liisingulepingu ülesütlemisega seotud liisinguvõtja hüvitamiskohustused tekkinud enne 21.03.2010 ning nendele kohustustele laieneb kostja 2 käenduskohustus.
11.Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla osas täies ulatuses põhjendatud ka kostja 2 vastu ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab põhivõla 3405,85 eurot kostjatelt solidaarselt välja.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda lepingus kokkulepitud viivisemäär. Liisingulepingus on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,25 %. Väär on kostja seisukoht, et tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendist nr 3-2-1-66-05, on viivisenõudele analoogia korras kohaldatav VÕS leppetrahvi regulatsioon ning VÕS § 159 lg 2 kohaselt hageja on kaotanud õiguse viivist nõuda, kuna ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul lepingu ülesütlemisest arvates. Kostja viidatud lahendis Riigikohus analüüsis tsiviilkoodeksi järgi esitatud viivisenõuet kui leppetrahvi alaliiki. Samas lahendis Riigikohus on selgesõnaliselt märkinud, et erinevalt tsiviilkoodeksi regulatsioonist ei ole viivis kehtiva õiguse järgi leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada viivisenõuet vastuolus hea usu põhimõttega olevaks. Üldjuhul on aegumistähtaja jooksul nõuete maksmapanek hea usu põhimõttega kooskõlas.
13.Kostja 2 on 27.05.2011 kohtule esitatud menetlusdokumendis taotlenud hagi rahuldamise korral piiritleda kostja 2 vastutust hageja kasuks väljamõistetava viivisnõude suuruse vähendamisel 0 euroni põhjusel, et viivisnõude täitmine oleks kostjale 2 äärmiselt koormav ja raskendaks kostja 2 poolt käesolevas tsiviilasjas täitmisele kuuluva nõude täitmist või selle tagamist, kuna kostja 2 on töötu. Kohus leiab, et kostja 2 vastutuse piiramiseks ja viivisenõude vähendamiseks 0 euroni alust ei ole. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja VÕS § 162 lg-st 1 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist, kui tasumisele kuuluv viivise on ebamõistlikult suur. Kostja 2,
taotledes kohtult viivise osas kostja 2 vastutust piirata, ei ole tuginenud sellele, et viivis oleks ebamõistlikult suur. Eelnimetatud õigusnormid ei näe ette võimalus nõuda viivise vähendamist põhjusel, et hetkel ei ole kostjal võimalik kohtuotsust täita. Hageja ise on juba vähendanud kostjate kohustust tasuda viivist. TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 võimaldavad hagejal nõuda viivist kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud määras. Hagi esitamise seisuga ületas sissenõutavaks muutunud viivisesumma põhinõude suuruse, mistõttu hageja lõpetas viivise arvestamise ja vähendas kostjatelt nõutavat viivist põhivõla summani. Kostjad ei ole liisingulepingu ülesütlemisest alates teinud ühtegi makset, kuigi on 53 290 krooni suurusest võlgnevusest algusest peale tunnistanud võlgnevust 29 852,63 krooni, so suuremas osas. Kostjate esindaja eelistungil ei osanud põhjendada, miks liisingulepingu ülesütlemise järel ei ole tehtud ühtegi makset võlgnevuse kustutamiseks. Hagiavalduses märgitud suuruses kohustusest said kostjad teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses, kui eeldada, et õige on kostjate väide, et varem mingeid kohustuste täitmise teateid kostjad ei ole kätte saanud (kohus otsuses eespool tuvastas, et kostjad siiski said 09.09.2008 saadetud lepingu ülesütlemise teate kätte). Kostjad kasutasid neile ettenähtud õigust ja esitasid makseettepanekule vastuväite, milles vastuväidet põhjendamata vaidlesid vastu kogu nõudele. Selle tagajärjel algatati hagimenetlus, milles kostjad esimeses vastuses tunnistasid nõuet liisingumaksete võlgnevuse osas ning hiljem kostja 1 võttis õigeks kogu põhinõude. Eeltoodust järelduvalt kostjatel puudus põhjendus kohustuse täitmata jätmiseks ning kostjatel oli piisavalt võimalusi olulises osas vältida viivisevõlgnevuse tekkimist. Kostjad seda võimalust kasutanud ei ole. Kohus jätab kostja 2 taotluse viiviste vähendamiseks rahuldamata ja mõistab viiviste katteks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3405,85 eurot.
14.Otsuse punktis 13 toodud põhjustel ei pea kohus õigeks ka kohtuotsuse täitmise ajatamist ja jätab rahuldamata kostjate taotluse määrata kohtuotsuses kindlaks selle täitmise kord selliselt, et kostjate igakuine makse ei ületaks 300 eurot. Pooltel on õigus kohtulahendi täitmise osas sõlmida kokkuleppeid ka täitemenetluse käigus.
15.TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg –le 3 vastutavad kostjad ka menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt. Hagejal on õigus esitada Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.