Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. juuni 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-43754
Tsiviilasi
MR hagi SP vastu elatise võlgnevuse ajatamiseks ning elatise vähendamiseks Hageja MR (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja SP(isikukood XXX, elukoht XXX), volitatud esindaja SP
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja esitatud asjaolud 02.09.2009 kohtule esitatud ja hilisemalt täiendatud hagiavalduse kohaselt palub hageja ajatada elatise võlgnevuse summas 2 062,88 eurot selliselt, et lubada hagejat tasuda elatisevõlgnevus 10 eurot kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni ning vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist 20 euroni kuus. Hagiavalduse järgi 17.11.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/4/239-3748/00 võeti hagejalt ära vanema õigused tütar LP(sünd. XXX) suhtes ning 28.06.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/20-9363/02 mõisteti hagejalt välja igakuine elatis tütre LP ülalpidamiseks summas 1 345 krooni kuus kostja kasuks. Hagejal on ülal pidada veel kaks alaealist last; tütar AR(XXX) ja poeg KR(XXX).
Hageja oli perioodil 05.06.2009 - august 2010 töötu. Käesoleval ajal töötab hageja koosseisuvälise spetsialistina töötasuga 428,21 eurot kuus. Hageja abikaasa töötab S töötasuga 332,54 eurot kuus. Hagejal puudub igasugune vara. Hageja koos perega elab üüripinnal, mille eest maksab üüri (koos kommunaalmaksetega) keskmiselt 268,43 eurot kuus. Hageja tasub AS-ile BIGBANK ka igakuiselt laenu 40 eurot kuus. Hageja perel kulub söögile 270 eurot, laste koolikohustusele 40 eurot, transpordile 55,59 eurot, sidevahenditele 40 eurot ja muud vältimatud kulutused on 100 eurot kuus. Perioodil, mil hageja oli töötu tekkis hagejal elatisevõlgnevus, mida hageja ei ole võimeline tasuma, samuti ei ole hageja võimeline tasuma elatist igakuiselt 1 345 krooni LP’i ülalpidamiseks, kuna vastasel juhul jääks hageja teised lapsed vähemkindlustatuks, samas kui kostja elab Inglismaal oma majas ja on majanduslikult kindlustatud. Kostja seisukoht Kostja lepinguline esindaja (kostja isa) tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatisevõlgnevuse ajatamisega, kuid ei nõustu elatise vähendamisega. Maakohtu otsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja palub ajatada elatise võlgnevuse summas 2 062,88 eurot selliselt, et lubada hagejat tasuda elatisevõlgnevus 10 eurot kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni. Kostja nõustus elatisevõlgnevuse ajatamisega, seega tuleb hagejal lubada tasuda elatisevõlgnevus summas 2 062,88 osamaksetena 10 (kümme) eurot kuus, kuni võlgnevuse kustutamiseni. Tulenevalt alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseadus (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud antud hagi 02.09.2009, seega tuleb antud asjas kohaldada kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2 175 krooni. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Seega, kui vanemalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis ei vasta enam vanema varalisele
seisundile või lapse vajadusele, saab kohus elatist vastavalt muutunud olukorrale suurendada või vähendada. Rahvastiku registri andmetel oli MR abielus SP’iga 23.01.1998 kuni 04.10.1999.a.(tlk.33). Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr. 135, 27.04.2001 on tuvastatud statistiline tõenäosus, mille kohaselt MR saab olla LP’i (sünd. XXX) bioloogiline isa, on 99,9998952 % tlk. 66-68). Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.06.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/20-9363/02 mõistetud hagejalt välja elatis tütre LP ülalpidamiseks summas 1 345 krooni kuus kostja kasuks. Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks põhjendusega, et hageja varaline olukord on käesolevaks ajaks halvenenud. Hagejal on lisaks LP veel kaks alaealist last. Hageja töötab koosseisuvälise spetsialistina töötasuga summas 428,21 euro. Hageja abikaasa töötab Stöötasuga 332,54 eurot kuus. Hageja koos perega elab üüripinnal, mille eest maksab üüri keskmiselt 268,43 eurot kuus, samuti tasub hageja laenu AS-ile BIGBANK 40 eurot kuus. Transpordile kulub hageja perel 55,59 eurot, söögile 270 eurot, sidevahenditele 40 eurot, laste koolikohustusele 40 eurot ja muud vältimatud kulutused on 100 eurot kuus. Seega ei jää hagejal raha, et LPle maksta elatist 1 345 krooni kuus. Kostja ei nõustu elatise vähendamisega Riigikohus oma lahendis 3-2-1-66-08 on leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab. PKS § 61 lg. 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses. Kohus märgib, et 28.06.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/20-9363/02 hagejalt välja mõistetud elatise tütre LP ülalpidamiseks summas 1 345 krooni ehk 85,96 eurot kuus on käesoleval ajal oluliselt alla miinimummäära, seega Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 kehtestatud kuupalga alammääraga (4 350 krooni ehk 278,02 eurot) seotud miinimum elatise summa ühele lapsele 2 175 krooni ehk 139 eurot. Hageja ei ole tõendanud, mis on käesolevaks ajaks muutunud tema majandusliku seisu ja ülalpeetavate osas alates elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajast. Hagejale ei ole vahepealsel ajal lisandunud uusi ülalpeetavaid. Ka 2005 aastal oli hagejal lisaks tütar LP veel kaks alaealist last ja hageja ei omanud kinnisvara. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS § 61 alusel elatise maksmisest. Hageja 07.03.2011 kohtu istungil kinnitas, et hageja perekonna poolt üüritava korteri omanik on hageja abikaasa ema, kellele hageja koos abikaasaga maksab 3000 krooni üüri pluss kommunaalkulud (tlk.135). Hageja abikaasa ema (ämm) on hageja tütre AR ja poeg KR vanaema, kellel käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse § 105 mõtte kohaselt on samuti kohustus vajadusel toetada alaealiste lastelaste ülalpidamist. Hageja ei ole tõendanud muid asjaolusid, mida kohus saaks tunnistada mõjuvaks põhjuseks, et oluliselt alla miinimummäära makstavat elatusraha veelgi vähendada vaid 20 euroni (312,93 krooni), seega sisuliselt hageja vabastada elatusraha maksmisest tütar LP ülalpidamiseks. Kohtule ei ole tõendatud hageja väidet kostja rikkuse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja väited ei anna alust elatise vähendamiseks 20 euroni kuus. Hageja on noor tööjõuline mees, kelle sissetulekuks on 428,21 eurot kuus. Hagejal tuleb teha kõik, et tagada oma lastele piisav ülalpidamine. Eeltoodust tulenevalt hageja ei ole tõendanud, et hageja majanduslik seisund ei võimalda maksta LP ülalpidamiseks 1 345 krooni ehk 85,96 eurot kuus, seega tuleb hageja hagi elatise vähendamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Kohus jätab juhindudes TsMS § 164 lg 3 poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.