2-11-15975/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Swedbank Liising AS (edaspidi hageja) ja Kalmer Korjus (edaspidi kostja) sõlmisid 22.09.2008 liisingulepingu nr * (edaspidi leping), mille esemeks oli sõiduauto *, *, ehitusaasta * (edaspidi vara). Hageja andis vara kostja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. Kostja kohustus sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Seoses kindlustuslepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja 22.09.2008 liikluskindlustusleppe. 22.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja kindlustusleppe (standardkasko). Seoses lepinguga sõlmisid hageja ja kostja teenuste lisa, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada Statoil kütuse krediitkaarti maksimaalselt 191,73 euro väärtuses kuus, kuumaksega 2,56 eurot. Kostja ei täitnud hageja ees oma kohustusi ning jättis tasumata arved summas 2979,72 eurot. Kostja jättis tasumata ka liikluskindlustusmaksed summas 46,34 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisevõlgnevus moodustab 35,78 eurot. 03.03.2009 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuid kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja lepingu esemeks oleva vara valduse üle andma. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole. Vara valdus taastati 31.08.2009. Peale vara valduse taastamist vara võõrandati hinnaga 6900 eurot (käibemaksuta). OÜ Incure Inkasso Agentuur ja Saksa Auto esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 366,16 eurot (käibemaksuta),

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 07.04.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-9/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 4422,43 euro väljamõistmist kostjalt. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis protsendina põhinõudelt (4422,43 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest (07.04.2011) kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras, s.o 7% aastas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: järelmaksuga müügilepingu nr * /tlk 24-27/; järelmaksuga müügilepingu nr * maksegraafiku /tlk 28/; järelmaksuga müügilepingu üldtingimused /tlk 29-33/; liikluskindlustusleppe nr * /tlk 34/; kindlustusleppe nr * /tlk 3537/; järelmaksuga müügilepingu nr * teenuste lisa /tlk 38-39/; kostja poolt tasumata arved /tlk 40-48/; kostja poolt osaliselt tasutud arve /tlk 49/; maksenõue liikluskindlustusmaksete tasumise kohta koos vastavate kinnitustega arvete tasumise kohta hageja poolt /tlk 50-53/; hagejale tasumata arved viivisevõlgnevuse osas /tlk 54-60/; teatis lepingu ülesütlemise kohta /tlk 61/; vara üleandmise-vastuvõtu akt /tlk 62/; vara müügiakt nr * /tlk 63/; vara tagastamisega seotud arve koos vastava maksekorraldusega arve tasumise kohta /tlk 64-69/;

hageja poolt koostatud õiend lepingust tuleneva nõude arvestuse kohta /tlk 70/; 15.01.2010 liisinguvõtjale saadetud teatise /tlk 71/; Pärnu Maakohtu määrus ja kättesaamist kinnitav ekiri /tlk 72-73/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 455 lg 1 ja 2 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. VÕS § 367 lg 1 ja 4 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Kalmer Korjus’elt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 4422,43 eurot. Samuti kuulub Kalmer Korjus’elt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (4422,43 eurolt) alates hagi esitamisest (07.04.2011) kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras, s.o 7% aastas. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus tegi 03.03.2011 määruse kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta ning hageja sai selle kätte 08.03.2011, seega tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv lugeda TsMS §144 p 7 alusel kohtuväliseks kuluks.