2-10-62093/13 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

PK taotles 09.08.2010.a Harju Maakohtult esindajat riigi õigusabi korras end esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ja õigusdokumendi koostamiseks. Kohus rahuldas 13.08.2010.a määrusega PK ́i taotluse ning andis riigi õigusabi PK ́ ́i poolse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hagejale määrati riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi vanemaabi AK. PK esitas 13.12.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse AS I vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kukkus hageja kasutuses ja valduses olevale autole XXXkatuselt langenud jää ja lumi koos katusel paiknenud lumetõkkega tekitades hagejale materiaalset kahju summas 42 300 krooni. Kuivõrd AS-l I oli XXX valitseja korteriomandiseaduse § 21 lg 1 mõttes, on viimasel kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju. Ühtlasi taotleb hageja riigilõivu täielikult tasumisest vabastamist esitades kohtule riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. Kohus jättis 15.12.2010.a. määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 21.12.2010.a. esitas hageja nõuetekohase menetlusabi taotluse. Kohus rahuldas 10.01.2011.a määrusega hageja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning vabastas PK ́i täielikult riigilõivu summas 479,33 euro tasumisest hagi esitamisel. 11.01.2011.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja 28.02.2011.a vastuses vaidles kostja nõudele vastu. Kostja tunnistas, et ta oli õnnetuse toimumise ajal korterelamu valitseja, kuid kuna lumekoristuse vajadust ei ole võimalik ette ennustada, siis nimetatud teenust osutatakse vastavalt tellija vajadusele ja soovile. Ühtlasi märkis kostja, et hageja võlgneb kostjale 2 245,25 eurot, mistõttu oli hageja ka ise õnnetuse tekkimises süüdi jättes tasumata teenuste osutamise eest. 09.05.2011.a kostja täiendavas vastuses leidis kostja, et hagi on esitatud kostja vastu, kes ei saa olla kostjaks ning asus seisukohale, et hageja oleks pidanud esitama hagi valitseja asemel teiste korteriomanike vastu. 23.05.2011.a esitas hageja haginõude suurendamise avalduse ja täiendava riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning vastuse kostja 09.05.2011.a. seisukohtadele. Avaldusest nähtub, et hagejale sai teatavaks, et sõiduautole tekitatud kahju taastamiseks kulud käesoleval ajal 74 348,79 krooni ehk 4 751,75 eurot, mida tõendab avaldusele lisatud OÜ SA remondikalkulatsioon sõiduautole Mercedes E 290 TD Wagon. 5D. Kuna hageja taotleb nõude suurendamist, tuleb tal tasuda täiendavat riigilõivu. Kuivõrd hageja majanduslik olukord ei ole paranenud, palub hageja suurenenud nõudelt täiendava riigilõivu tasumisest vabastamist. 30.05.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: käesolevas asjas pooled tasaarvestavad kompromissina oma vastastikused nõuded. Tasaarvestuse tulemusena loobub kostja hagejalt selle summa väljanõudmisest, mida hageja on kostjale kohustatud tasuma tsiviilasjas nr 2-08-80344 sõlmitud kompromissi alusel ja millest on hagejal tasumata 30 953,70 krooni. Kostja loobub nimetatud summa nõudmisest hagejalt ja hageja loobub kompromissina käesolevas asjas oma nõudest kostja vastu. Kompromissina tasub kostja riigi tuludesse poole hageja poolt tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 239,67 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Pooled paluvad kompromiss ülaltoodud tingimustel kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Hageja palub teda vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

TsMS 206 lg 1 sätestab, et hagejal on muu hulgas õigus suurendada oma nõuet. Hageja esitas 23.05.2011.a avalduse nõude suurendamiseks 32 048,79 krooni võrra, kuna hagejale sai teatavaks, et sõiduautole tekitatud kahju taastamiseks kulud käesoleval ajal on 74 348,79 krooni ehk 4 751,75 eurot. 23.05.2011.a nõude suurendamise avaldusega koos taotles hageja täiendavast riigilõivu tasumisest vabastamist. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja kui on alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 alusel võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud, menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on suurendatud hagisumma ulatuses ebaselged ja õiguslikult põhistamata. Kohus juhtis 30.05.2011.a istungil hageja tähelepanu osundatud puudustele. 30.05.2011.a istungil sõlmisid pooled kompromissi. Kompromissi korras tasaarveldasid pooled oma nõuded. Tuginedes eeltoodule ning võtte arvesse suurendatud nõudes esinevaid puudusi, ei pea kohus kooskõlas TsMS § 181 lõikega 1 hageja nõude suurendamist 32 048,79 ulatuses edukaks, mistõttu tuleb jätta menetlusabi taotlus rahuldamata. Kohus võtab hagi menetlusse, kui see vastab TsMS sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Kohus asub seisukohale, et hageja 23.05.2011.a esitatud täiendav nõue ei vasta TsMS kehtestatud nõuetele. Muu hulgas on hagilt tasumata riigilõiv. Seega leiab, et hageja suurendatud nõude 32 048,79 krooni menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:

2.Kostja tasub hageja eest riigi tuludesse poole hagejal poolt tasumisele kuuluvast riigilõivust, so summas 239,67 eurot. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja poolt tasumisele kuuluvast riigilõivust poole, so 239,67 eurot riigituludesse. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hageja on saanud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks 479,33 euro ulatuses. Hagejale on määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi AK, kes esitas 30.05.2011.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 383,48 eurot, millele vastab 20 pooltundi. Kohus määras 07.06.2011.a määrusega, et esindaja vandeadvokaadi vanemabi AK õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks tuleb Nurmi ja Partner Advokaadibüroole tasuda vandeadvokaadi vanemabi AK osutatud õigusabi eest 383,52 eurot. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ning kulud olid kokku kogusummas 383,52 eurot. Kohus lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse hageja majanduslikku olukorda, peab põhjendatuks vähendada TsMS § 190 lg 7 alusel riigituludesse tasumisele kuuluvat esindaja tasu ja õigusabi kulude suurust 95,88 euroni, mille hageja peab tasuma riigituludesse osamaksetena kümne (10) kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Osamakse suuruseks on 9,59 eurot. Esimene osamakse tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates. Ülejäänud osamaksed kuni kohustuse täieliku täitmiseni tuleb tasuda hiljemalt iga kalendrikuu 10.-ndaks kuupäevaks. Kostja tasub riigituludesse vastavalt hageja ja kostja vahelisele kompromissile 239,67 eurot. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 6, 7). TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude