Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

01.02.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja OÜ x (x) kostja S P kahju hüvitamist summas 24 750 krooni (1581,81 eurot). 20.06.2008 toimus x liiklusõnnetus OÜ-le x kuuluva x x reg märk x. Sõidukit juhtis kostja S P, kes x ja x liikluskahju toimiku andmetel oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Tartu Maakohtu 23.02.2009 kohtumäärusega kuulutati välja OÜ x pankrot. OÜ x pankrotihaldur esitas 28. mail 2009 S P kahju hüvitamise nõude. Kostja nõudele reageerinud ei ole. Kostja põhjustas oma süülise käitumisega liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada hagejale kuuluv x. Eeltoodust tuleneb, et OÜ x (x) on õigustatud nõudma kostjalt liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamist. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai OÜ-le x (x) kuuluv x kahjustusi sellises ulatuses, et sõiduki taastamine ei ole otstarbekas. x oli soetatud 06.10.2007 hinnaga x krooni. Arvestades amortisatsiooni, oli 20.06.2008 seisuga x jääkväärtus x krooni. X Kindlustuse liikluskahju toimikust nähtuvalt toimus 20.06.2008 liiklusõnnetus, milles kuuluv x x kaotas juhitavuse ja põrkas kokku vastuliikunud sõidukiga. x e-kirjast nähtub, et liiklusõnnetuses oli süüdi S P, keda karistati liiklusõnnetuse põhjustamise eest. x x bilansist nähtuvalt oli kaubiku väärtus x krooni, millest tuleb maha arvestada amortisatsioon x krooni, sõiduki jääkväärtuseks jääb x krooni. Hageja on nõude põhistamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: x liikluskahju toimik; x Politseijaoskonna e-kiri ja x pankrotivara nimekiri.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 34). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ega hagile vastu vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad:

summas 24 750 krooni s.o 1581,81 eurot, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Kahju tekitati liiklusavariis, hageja omandi (sõiduk x ) kahjustamisega. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lõikest 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata, kas kostja tegu on põhjuslikus seoses hagejale tekitatud varalise kahjuga ning kas hüvitise maksmisega kompenseeritakse hagejale kahju tekitava tegevusega kaasnenud kahju. Kohus on seisukohal, et kahjustava tegevuseta (liiklusõnnetuseta) oleks hageja vara väärtus olnud kõrgem summas 24 750 krooni s.o 1581,81 eurot. Kohtu hinnangul kompenseerib nõutud kahjuhüvitis hagejale tekkinud varalise kahju, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avariiline x on hageja (x) bilansis. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt ei vastuta kostja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on liiklusõnnetuse põhjustanud süüliselt. Kohtu hinnangul ei esine kostja vastutust piiravaid asjaolusid. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.Vastavalt RLS § 57 lg 1 on 1581,81 euro suurusega hinnaga hagilt riigilõivu suuruseks 319,55 eurot. TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 319,55 eurot. Kohtunik Annemarie Gerassimov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.