Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.juuni 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-65488
Tsiviilasi
OÜ K hagi OÜ R vastu 3195,58 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – OÜ K (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja – OÜ R (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja Agne Koks 3195,58 eurot
Istungi toimumise aeg
30.05.2011.a
Istungile ilmunud isikud
Hageja seaduslik esindaja JL Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja seaduslik esindaja KT Kostja lepinguline esindaja Agne Koks
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja OÜ-lt R OÜ K kasuks 3 195,58 eurot. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
kanda
ja
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt toimusid poolte vahel alates 15.10.2009.a e-kirja ja telefoni teel sõiduauto Mercedes-Benz C 180, ostu-müügi läbirääkimised. Poolte vahel sõlmiti 20.10.2009.a müügileping eelpoolnimetatud sõiduauto ostmiseks hinnaga 95 000 krooni. Nii suuliselt kui ka e-kirja vahendusel lepiti kokku, et hageja maksab kostjale esimese sissemaksena 35 000 krooni ja 60 00 krooni jaotatakse osamakseteks kalendriaasta peale. Nimetatud 95 000 kroonist on hageja kostjale tasunud osamaksetena 87 800 krooni. Tasumata on 7 200 krooni. Viimase summa kohta on aga kostja jätnud hagejale arve esitamata. Lisaks rikkus kostja müügilepingust tulenevat kohustust ega ole teinud võimalikuks sõiduauto omandi üleminekut hagejale ega andnud üle sõiduauto käsutamiseks vajalikke dokumente. Kuna kostja rikkus lepingut, siis teavitas hageja kostjat, et juhul, kui kostja ei ole teinud sõiduauto omandi üleminekut hagejale hiljemalt 06.12.2010.a võimalikuks, siis loeb hageja end müügilepingust taganenuks ja nõuab kostjalt 87 800 krooni tagastamist. Kostja sõiduauto omandit üle ei andnud, samas ei ole ta ka 87 800 krooni tagastanud hagis palub hageja kostjalt välja mõista 30 000 krooni. Menetluse jooksul suurendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 3 195, 58 eurot, kuivõrd kostja peab alusetult saadu tagastama.
Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel ei ole sõlmitud hagiavalduses märgitud lepingut. Hageja sooviks oli omandada vaidlusalune sõiduk, kuid ta ei soovinud sõidukit välja osta vaid soovis tasuda esimese osamakse ja hilisemad maksed igakuiste osamaksetena. Sõiduauto anti aktiga üle hageja seaduslikule esindajale. Nimetatud akti p-s 2 on sätestatud, et akti allakirjutamise hetkest läheb JL üle sõiduki valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu valdaja vastutus. Sama akti punktiga 3 on aga sätestatud, et hageja tagab kogu varaga sõiduki säilimise. Nimetatud tunnused on iseloomulikud kasutusrendilepingule, milline oli poolte vahel sõlmitud. On üldteada, et kasutusrendileping on oma olemuselt krediidileping. Krediidileping on alati tasuline leping, mille eest makstakse tasu e intressi. Poolte tahe oli suunatud kasutusrendi- ja teenuslepingu sõlmimiseks ning vastav pakkumine tehti 20.10.2009.a ning see pakkumine anti hageja esindajale koos sõiduki dokumentidega isiklikult kätte. Vastavalt sellele väljastas kostja raamatupidamine esimese osamakse arve. Samas koostati kostja poolt leping, mis edastati posti teel hagejale. Nimetatud lepingut aga hageja ei ole tagastanud. Küll on aga hageja aktsepteerinud kostja poolt edastatud arveid, millised kannavad viidet kasutusrendi- ja teenusrendileping. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kasutusrendi- ja teenusleping ei saa kostja rikkuda kohustust, milline puudub e kohustus teha võimalikuks sõiduauto omandi üleminek hagejale. Vastupidiselt ei ole hageja lepingut nõuetekohaselt täitnud ja on jätnud tasumata esitatud arved ja olnud arvete tasumisega viivituses. Lisaks eeltoodule puudub kostjal õigus teha käsutusi varaga, mille omanikuks on OÜ CLF. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 20.10 2009.a lepingu. Kostja andis vara vastuvõtu aktiga (tlk 129) hagejale üle sõiduauto Mercedes Benz C 180. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled sõlmisid järelmaksuga ostu-müügilepingu või kasutusrendilepingu. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Eelpooltoodu kohaselt saab eristada järelmaksuga müügilepingut liisingulepingust eelkõige selle tõttu, et liisingulepingu puhul tekib kolmnurksuhe liisinguandja, liisinguvõtja ja liisingueseme müüja vahel. Liisingulepingu puhul omandatakse liisinguese liisinguandja poolt liisinguvõtja juhiste järgi müüjalt. Kuigi ilmselt tuleb asuda seisukohale, et ka liisinguandja saaks omandada liisinguvõtja jaoks sõiduki müüjalt järelmaksuga müügilepingu alusel, leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et sõiduki omaniku OÜ CLF ning kostja vahel sõlmiti müügileping vaidlusaluse sõiduki omandamiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud poolte vahel liisingulepingu sõlmimine. Tuleb osutada ka seda, et liisingulepingut eristab müügilepingust muuhulgas asjaolu, et erinevalt müüjast ei lasu liisinguandjal vastutust lepingu objektiks oleva asja puuduste eest vastavalt VÕS § 362 lg 3 ja § 365 sätestatule. Kuna VÕS § 362 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud olukord poolte vahel puudus, kuid poolte kirjavahetusest sõiduki puuduste kohta (tlk 153-160) nähtub, et sõidukil avastatud puuduste kõrvaldamine lahendati koostöös kostjaga, siis viitab see asjaolu müügilepingu sõlmimisele. Asjaolu, et kostja aitas omade vahenditega esinenud puudusi kõrvaldada nähtub ka asja materjalidele lisatud kostja kirjast (tlk 14). Müügilepingu sõlmimist ei takistanud asjaolu, et kostja ei olnud sõiduki omanik, kuivõrd VÕS § 208 lg 1 järgi saab müügilepingu sõlmida asja suhtes, mida müüja omandab tulevikus. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavuranud kokkuleppe. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja soovis 2009.a oktoobris vaidlusaluse sõiduki müüa, sõiduki müügi kuulutus oli üleval saidil WWW.auto24.ee. Hageja ja kostja volitatud esindaja vahel toimusid 15-19.10.2009.a läbirääkimised, millest nähtuvalt soovis hageja sõidukit omandada järelmaksuga, ning kostja esindaja teatas, et see on võimalik (tlk 9-10). Nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt lepiti kokku sõiduki hinnas 95 000 krooni, esimesest maksest summas 35 000 krooni ja ülejäänud summa tasumises aasta jooksul. Sõiduk anti hagejale üle 20.09.2009. lepingutingimuste üle läbirääkinud kostja volitatud isiku poolt (tlk 129).
Kostja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt oli enne sõiduki üleandmist poolte vahel kokku lepitud kasutusrendilepingu sõlmimise. Kohus leiab, et see väide ei ole tõendamist leidnud. Kostja esindaja ei osanud ka veenvalt selgitada, millistes olulistes tingimustes oli kokku lepitud. Asja materjalidele on lisatud väidetavalt 20.10.2009.a kostja poolt üle antud pakkumus (tlk 114), 20.10.2009.a kasutusrendi ja teenuseleping (tlk 96, 98-103), koos maksegraafikuga (tlk 97), detailne maksegraafik (tlk 104) ning hagejale esitatud arved (tlk 115-127). Võrreldes eelnimetatud tõendeid, ei ole omavahel kooskõlas pakkumus ja esitatud arved, kuivõrd pakkumuses (tlk 114) esimeseks sissemakseks märgitud 35 150 krooni, kuid samal päeval esitatud arves 35 000 krooni (tlk 115). Kooskõlas ei ole ka pakkumuses toodud kuumakse suurus mis pakkumuses on 4 951, 96 krooni, kuid hiljem esitatud arved on koos käibemaksuga summas 4800 krooni (ilma kaskokindlustuse summata). Pakkumus ei ole kooskõlas ka asja materjalidele lisatud kasutusrendilepingu maksegraafikuga (tlk 97), erinev on lepingu periood ja kuumakse suurus, nii pakkumuse kui eelnimetatud maksegraafikuga on erinev asja materjalidele lisatud detailne maksegraafik (tlk 104). Detailses maksegraafikus on lisatud intressimakse, vara väljaostumakse veerg ei ole kooskõlas vara maksumuse saldo veeruga, samuti on detailse maksegraafiku järgi lepingu kestvus 18 kuud. Nii kostja poolt esitatud pakkumus kui ka kasutusrendileping ning sellele lisatud maksegraafikud on allkirjastatud vaid kostja poolt, kostja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt lepingut hagejale ei saadetud, see jäi hagejat ootama kostja kontorisse. Tõendamist ei leidnud kostja väide (tlk 15), et kasutusrendilepingu järgne maksegraafik hagejale saadeti. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kasutusrendilepingus märgitud tingimustel pooltevaheline kokkulepe lepingu sõlmimiseks ei ole tõendamist leidnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et veenvam on hageja seisukoht, et poolte vahel sõlmiti sõiduki järelmaksuga müügileping. Seda asjaolu ei lükka kohtu arvates ümber ka hagejale tasumiseks esitatud arvetel märgitud viide kasutusrendilepingule, kuivõrd kostja on ise väitnud, et kasutusrendilepingut hagejale allkirjastamiseks ei antud/saadetud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tasus kostjale 87 800 krooni + igakuised kaskokindlustuse maksed ja liikluskindlustuse makse ning peale seda nõudis oktoobris 2010.a viimase st lõpparve esitamist ja sõiduki üleandmist. Vastuseks hageja 13.10.2010.a teatele vastas kostja (tlk 14-15), et poolte vahel oli sõlmitud kasutusrendi ja teenuseleping, tasumine toimub detailse maksegraafiku järgi ning on ilmselge, et igakuisele maksele lisandus intressimakse. 22.11.2010.a teatas hageja (tlk 11-13), et kui sõiduauto omandiõigust hiljemalt 06.12.2010. ei ole toimunud, siis loeb hageja ennast müügilepingust taganenuks alates 07.12.2010.a ja nõuab ostuhinna tagastamist. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 208 lg 1 järgi on müüja üheks põhikohustuseks kohustus teha enda poolt vajalik müüdud asja omandiõiguse üleminekuks ostjale. Kuna kostja kirjast (tlk 14-15) nähtub, et kostja eitas poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu olemasolu ja kohustust vara omandiõigus hagejale üle anda, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja rikkus oluliselt poolte vahel sõlmitud müügilepingut. Asjas on ka tõendatud, et hageja andis kooskõlas VÕS § 116 lg-ga 4 kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja sõiduki omandiõigust hagejale üle ei andnud, seega tuleb asuda seisukohale, et hageja taganemine poolte vahel sõlmitud müügilepingust oli õigustatud. VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
Hageja tasus kostjale 87 800 krooni (5 611,44 eurot). Hagis palub hageja kostjalt välja mõista 3 195,58 eurot. Arvestades sõiduki omandamiseks tasutud summat ning hagis nõutut, leiab kohus eeltoodu alusel, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Kostja on tasaarvestanud oma nõude summas 32 745, 35 krooni (2092,81 eurot) hageja nõudega juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue tuleneb kostja poolt esitatud arvetest (tlk 132-123). Kuna kostja leiab, et poolte vahel sõlmiti kasutusrendileping, milles viimase makse tasumise kohustus oli 15.03.2011.a, siis on arved esitatud vastavalt kostja poolt vormistatud kasutusrendilepingu maksegraafikule (tlk 104). Kohus asus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud kasutusrendilepingu sõlmimine poolte vahel, tõendamist leidis müügilepingu sõlmimine. Seega puudub kostjal õigus nõuda hagejalt kasutusrendilepingus märgitud maksete tasumist. Kostjal võib olla õigus nõuda hagejalt kasutuseelist, kuid sellele alusele kostja tuginenud ei ole, lisaks peab kohus vajalikuks osutada, et hageja ei ole kostjalt nõudnud kogu ostusumma tagastamist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja alternatiivselt esitatud tasaarvestuse aluseks olev nõue ei ole tõendamist leidnud ning seega ei ole tasaarvestusavaldus kehtiv. Kostja väide alternatiivselt üürilepingu sõlmimise kohta on täielikult paljasõnaline, asjas puuduvad igasugused võimalikud üürilepingule viitavad tõendid. Hagi tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.