Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KOHTU

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 39-40), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikus vastuses kohtule hageja nõude õigeks ( tl 43). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hageja nõuab hagis E. P. i vastu välja mõista kostjalt 2 924, 60 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduv viivis protsendina põhinõudelt (2 347, 62 eurolt) alates 21.aprilist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 09.aprillist 2009 sõlmitud laenulepingust summas 40 312, 65 krooni, intressimääraga 25% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 17.03.2014. Hagiavalduse kohaselt moodustab seisuga 20.04.2011 kostja võlgnevus hageja ees kokku 2 924, 60 eurot, sh põhiosa 2 347, 62 eurot, intress 353, 73 eurot ajavahemiku 17.07.2009 kuni 08.03.2010 eest ja põhiosa viivis 223, 25 eurot ajavahemiku 19.08.2009 kuni 20.04.2011 eest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud laenulepingust, laenu tagastamise graafikust, lepingutel sooritatud andmetest ja operatsioonidest ning lepingu ülesütlemise kirja (tl 25-34). Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS §-de 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §

2 (3)

113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2 924, 60 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 2 347, 62 eurolt alates 21.aprillist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kusjuures 20.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (so 223, 25 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on menetluskuluna kandnud vastavalt hagihinnale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 479, 33 eurot ( tl 23, 24). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt E. P. ilt välja mõista Swedbank kasuks menetluskulu 479, 33 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas).

Heiki Kolk Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.