2-11-17724
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
06.juunil 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-17724
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
11 795, 77 eurot V. S. hagi M. M. vastu 11 795,77 euro ja viivise nõudes Hageja: V. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 65609 Võru) Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
M. M. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
laenuandjale intressi arvestusega 1% kuus. Laenulepingu järgi oli laenusumma tagastamise tähtaeg 01.03.2009. Laenulepingu kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 0,375% päevas õigeaegselt tagastamata makselt. 17.06.2008 kandis hageja laenulepingus kokkulepitud laenusumma kostja arveldusarvele. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustust täitnud ning võlgneb hagejale laenulepingu alusel tagastamata laenusumma 10 865 eurot (170 000 krooni) ja tasumata intressi perioodi 17.06.2008-01.03.2009 eest 930, 77 eurot (14 563, 32 krooni), millele lisandub viivis 0,375% tähtajaliselt tasumata summalt päevas vastavalt laenulepinguga kokku lepitud viivisemäärale. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 01.03.2009. Seega on kostja viivitanud laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustuse täitmisega hagiavalduse kohtule esitamise seisuga kokku 771 päeva, millest tulenevalt on viivise suuruseks 34 104, 52 eurot. Neil asjaoludel esitas V. S. hagi M. M. vastu VÕS §-de 396 lg 1; 397 lg 1; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 11 795, 77 euro ning viivise alates põhivõla tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest 01.03.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni 0,375% põhivõlast päevas nõuetes. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirja poolte vahel sõlmitud laenulepingust ja hageja pangakonto väljavõtte (tl 7-9). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-de; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 397 lg 1.
Kohus ei pea alates kohtuotsuse tegemisest lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 34 104, 52 eurot. Hagi on esitatud kohtusse 19.aprillil 2011. Hageja on arvestanud viivist 11 795, 77 eurolt, kuhu hageja lisaks põhivõlale on arvestanud ka intressi võlgnevuse. VÕS § 116 lg 6 esimese lause järgi ei ole aga viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga (viivituses päevi 771) viivise suuruseks 31 413, 43 eurot. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis hagi kohtusse esitamise seisuga 31 413, 43 eurot, põhistanud lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiguslikult põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 10 865 eurot ja jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni 0,375% põhivõlast päevas. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Heiki Kolk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.