2-10-14866/11 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-14866 18.05.2011 esitasid hageja ja kostja I kohtule 18.05.2011 allkirjastatud kompromiss, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissist nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja I 11.09.2006 alltöövõtulepingu nr MF5119, mille kohaselt kohustus hageja ehitama Pärnus Kerese 11 kinnistule ehitatavale ridaelamule katuse ning kostja I kohustus selle eest tasuma 171 500 krooni, koos käibemaksuga 214 760 krooni. Nimetatud alltöövõtulepingu järgne töö on teostatud ja tellijale üle antud. Harju Maakohtu 24.11.2010 määrusega (tsiviilasjas nr 2-10-15416) kinnitatud kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kompromissi kohaselt tasub kostja II kostjale I sama ehitusobjektiga seotud võlgnevuse summas 271 327 krooni, s.h kostja I võlgnevuse hageja ees summas 114 760 krooni. Hageja taotleb kohtult 1⁄2 kostja I vastu esitatud nõudes tasutud riigilõivu, s.o 399.45 euro, tagastamist hageja arvelduskontole Swedbank AS-is. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432, § 430 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 sätestatust. 23.05.2011 esitas hageja kohtule avalduse kostja II suhtes hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 24.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-15416 kompromiss kostja I ja kostja II vahel, mille kohaselt tunnistas kostja II sama võlgnevust, mis on hõlmatud hageja haginõudega. Hagejal puudub otsene lepinguline suhe kostjaga II ja kostja II väitel kolmepoolne kokkulepe ei ole tema poolt allkirjastatud. Kuna kostja I hagi tunnistab, siis loobub hageja hagist kostja II vastu. Hageja taotleb kostja II vastu esitatud nõudes tasutud riigilõivu 1⁄2 osa, s.o 399.45 euro, tagastamist hageja arvelduskontole Swedbank AS-is. Ülejäänud menetluskulud palub hageja jätta poolte enda kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus hageja hagis kostja I vastu lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kohtuistungil hageja poolt hagist loobumine protokollitakse (TsMS § 429 lg 2). Hagist loobumise korral lõpetab kohus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus menetluse hageja hagis kostja II vastu. Kohus leiab, et hageja taotlused poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi või kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 29.03.2010 (maksekorraldus nr 566) hagiavalduse kostja I vastu esitamisel riigilõivu 12 500 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123 ning 13.07.2010 (maksekorraldus nr 2435) hagiavalduse kostja II vastu esitamisel riigilõivu 12 500 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, kokku 25 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 12 500 krooni (798.90 eurot). Vastavalt taotlustele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole Swedbank AS-is. Hageja on tasunud 21.01.2011 (maksekorraldus nr 268) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 3100057358, ette menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu 26.76 eurot. Kuna kohtutäitur on otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 15.30 eurot (s.h käibemaks 2.55 eurot), kuulub hagejale kohtutäituri tasu enam tasutud osas summas 11.46 eurot tagastamisele. Tagastatav summa tuleb kanda hageja arvelduskontole Swedbank AS-is. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on hageja ja kostja I kokku leppinud, et kostja I hüvitab hagejale 1⁄2 osa tema vastu esitatud nõudes tasutud riigilõivust, s.o 399.45 eurot, ning kummagi poole menetluskulud jäävad poole enda kanda. Ülejäänud menetluskulud palub hageja jätta poolte enda kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna kostja II ei ole käesolevas menetluses menetlusdokumente esitanud ning esitatud ei ole menetluskulude taotlust, siis võib eeldada, et kostjal II puuduvad menetluskulud. Seega jätab kohus kompromissi resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).