Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Istungisekretär
Helgi Jõekäär
Määruse tegemise aeg ja koht
03. juuni 2011.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei.
Tsiviilasja number
2-10-65656
Tsiviilasi
Slovwelding s.r.o väljakuulutamiseks.
Menetlustoiming
Võlgnik RFX Steel OÜ pankroti väljakuulutamine.
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: Slovwelding s.r.o, registrikood 36 681 202 Mudroñová 1567/35, 93401 Levice Slovakkia Vabariik, esindaja advokaat Elo Kukk, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ScalaCity, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn.
esindajad
avaldus
RFX
Steel
OÜ
pankroti
Võlgnik: RFX Steel OÜ, registrikood 11546937, Raudtee 15A, Paikuse alevik, Paikuse vald, 86602 Pärnumaa. Ajutine pankrotihaldur Martin Pärn, isikukood xxxxxxxxxxx, AB Pärn, asukoht Raua 19-7, Tallinn. Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
31. mai 2011.a., Pärnu
Juhindudes pankrotiseaduse § 27 lg 5, § 31 lg 5,6,7, § 32, §
33, § 38, § 40 lg 1,2, § 88 lg 1. Rahuldada avaldus. Kuulutada välja RFX Steel OÜ, registrikood 11546937, Raudtee 15A, Paikuse alevik, Paikuse vald, 86602 Pärnumaa, pankrot. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Nimetada RFX Steel OÜ, registrikood 11546937, Raudtee 15A, Paikuse alevik, Paikuse vald, 86602 Pärnumaa, pankrotihalduriks Martin Pärn, isikukood xxxxxxxxxxx, AB Pärn, asukoht Raua 19-7, Tallinn. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20.06.2011.a. algusega kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumaja saalis nr 2, asukoht Rüütli tn 19, Pärnu. Kohustada juhatuse liiget Ranno Sark ́i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja võlgniku endiseid juhatuse liikmeid Andrei Krjutškov ́i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Reijo Einari Hiltunen ́i (sünd. xx xx xxxx, elukoht Rootsi) kohtus 20.06.2011.a. kell 10.45 vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Määrata Martin Pärn’le ajutise pankrotihalduri tasuks xxxx € EUR, mis sisaldab tulumaksu summas 291,06 eurot ja millele lisandub sotsiaalmaks summas 457,38 eurot. Kulud kuuluvad hüvitamisele summas 25.- EUR’i. Välja mõista RFX Steel OÜ pankrotivarast Martin Pärna kasuks ajutise halduri tasu xxxx € EUR, mis sisaldab tulumaksu summas 291,06 eurot ja millele lisandub sotsiaalmaks summas 457,38 eurot ja hüvitis kulutuste katteks 25.- €. Tagastada Slovwelding s.r.o viimase poolt kohtu deposiiti (rahandusministeeriumi a/a nr 10220034799018, viitenumber 3100057277 SEB Eesti Ühispank) tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1278.- € (tasu siire 02.03.2011.a.) VUB a.s., Levice, Slovakia, swift: SUBASKBX, IBAN: SK950200 0000 0022 2209 2958; no 2222092958. Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiseaduse § 33 lg 1, 2, 3). Määrus saata Pärnu Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulue jaotus. Jätta menetluskulud RFX Steel OÜ kanda. Välja mõista RFX Steel OÜ menetluskuluna riigilõiv 6000.- krooni s.o. 383.47 € Slovwelding s.r.o kasuks.
Edasikaebamise kord
Pankrotimäärusele on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ajutisel pankrotihalduril on õigus kohtumäärusele esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas.
Võlausaldaja nõue ja selle põhjendused.
Võlausaldaja arvestanud Võlgniku võlgnevusele juurde viivist käesoleva pankrotiavalduse esitamise seisuga (23. detsember 2010) summas 15 805,11 (viisteist tuhat kaheksasada viis koma üksteist) eurot ehk 247 296,23 (kakssada nelikümmend seitse tuhat kakssada üheksakümmend kuus koma kakskümmend kolm) krooni. Viivis on arvestatud alljärgnevalt:
Arve nr
Kuupäev
2009/019Z 1.07.2009 2009/025Z 1.08.2009 2009/031Z 10.09.2009
Summa
Viiviseid Viiviseid Viivitatud arvestatud arvestatud päevade alates kuni arv
€
200,00 31.07.2009 23.12.2010 €
168,00 01.09.2009 23.12.2010 €
896,00 11.10.2009 23.12.2010
Viivis 8% aastas
€
€
€
Viivis päevas
Viiviste summa
€ 3 456,00 9,60 € 4 093,44 11,37 € 4 471,68 12,42
€ 4 905,60 € 5 446,55 € 5 452,97 € Kokku: 15 805,11
Eeltoodust tulenevalt võlgneb Võlgnik käesoleva pankrotiavalduse esitamise seisuga Võlausaldajale kogusummas 2 598 416,93 (kaks miljonit viissada üheksakümmend kaheksa tuhat nelisada kuusteist koma üheksakümmend kolm) krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest kogusummas 2 351 120,70 krooni ja viivistest kogusummas 247 296,23 krooni. Ülaltoodust tulenevalt esitab Võlausaldaja Võlgniku vastu pankrotiavalduse Võlgnikule ajutise pankrotihalduri määramiseks ja Võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. VÕS § 76 lg 1 kohustab võlgnikku täitma kohustus vastavalt seadusele. VÕS § 100 tulenevalt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või selle mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Võlgnik ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, mistõttu Võlgnik on muuhulgas rikkunud VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 100 sätestatud põhimõtteid. Selliseks juhuks annab VÕS võlausaldajale mitmeid õiguskaitsevahendeid, mida võlgniku suhtes rakendada. Kui Võlgnik on kohustust rikkunud, saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108) ning kuna tegemist on rahalise kohustusega, siis nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113). Võlausaldaja võib rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda Võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on Võlausaldaja nõue Võlgniku vastu esitatud õiguslikul alusel ja põhjendatud, mistõttu kuulub pankrotiavaldus rahuldamisele. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu palutakse algatada Võlgniku pankrotimenetlus ja kuulutada välja Võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõuetavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustus täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku maksejõuetust tõendavad muuhulgas alljärgnevad asjaolud. Võlausaldaja edastas 26. mail 2010 Võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid vaatamata sellele ei ole Võlgnik pankrotiavalduse esitamise seisuga Võlgnevust Võlausaldajale tasunud. Tulenevalt asjaolust, et Võlgnik ei ole
pankrotihoiatuse esitamisest hoolimata oma kohustusi võlausaldaja ees täitma asunud, tuleb Võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikule ei kuulu käesolevaga mis tahes teadaolevat vara. Samuti on maksehäirete registri andmetel Võlgnikul ulatuslik maksuvõlg summas 2 076 881 krooni ja samuti esinevad muud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka Võlausaldaja suured rahalised nõuded Võlgniku vastu tõendavad samuti Võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega puuduvad Võlgnikul võimalused täita endale võetud rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ning see maksejõuetus ei ole ajutine. Püsiv maksejõuetus on pankrotimenetluse algatamise ja Võlgniku pankroti väljakuulutamise õiguslikuks aluseks. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada Võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2, § 31 lg 1). Pankrotimenetluse eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded pankrotimenetluse kaudu võlgniku vara arvel võõrandamise kaudu (PankrS § 2). Võlgnikul puuduvad käibevahendid Võlgniku rahalise kohustuse täitmiseks Võlausaldaja ees. Võlgnik ei suuda rahuldada Võlausaldaja nõudeid püsivalt, mistõttu Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Seetõttu palutakse määrata Võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Võlgniku pankrot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 1, lg 2 ja lg 3, § 2, § 3 lg 2, § 9 lg 1, § 10 lg 1, lg 2 p 1, § 15 lg 1, § 18 lg 1, § 20 lg 1, § 31 lg 1, § 91 lg 2 võlausaldaja palub määrata OÜ-le RFX Steel ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja OÜ RFX Steel pankrot, jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et mõista OÜ-lt RFX Steel välja Slovwelding s.r.o kasuks viimase poolt kantud menetluskulud. Võlausaldaja on esitanud 27. mai 2010 postisaadetise kviitungi koos AS-i Eesti Post poolt saadetud kinnitusega pankrotihoiatuse väljastamise kohta 02. juunil 2010.a. Võlgnik 07.04.2011.a. eelistungil avaldas, et vastuväiteid avaldusele ei ole. Pärnu Maakohtu 26.04.2011.a. määrusega nimetati RFX Steel pankrotihalduriks Martin Pärn. Võlgnik 31.05.2011.a. kohtuistungile ei ilmunud.
OÜ
ajutiseks
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas.
Võlausaldaja on oma nõude kohta esitanud 20. märtsil 2009 sõlmitud töövõtulepingu ja nimetatud lepingu alusel esitatud arved 01.07.2009.a. summas 43200.- € maksetähtajaga 30.07.2009.a., arve 01.08.2009.a. summas 51168.- € maksetähtajaga 31.08.2008.a. ja arve 10.09.2009.a. summas 55896.- € maksetähtajaga 10.10.2009.a. Hageja on esitanud viivise arvestuse summas 15805.11 €. Võlgnik on võlausaldaja 26.05.2010.a. pankrotihoiatuse kätte saanud 02.06.2010.a. Seega võlausaldaja on esitanud tõendid nõude kohta ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse PankrS § 10 lg 1 p 1 alusel.
võlgnikul majandusaasta aruande esitamiseks rahalised vahendid (vt lisa 3 punkt 2). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku aruandlus registripidajale ei ole olnud korraldatud seadusega kooskõlas. Seisuga 03.05.2011 ei olnud võlgnikul maksuhaldurile esitamata maksudeklaratsioone (lisa 4). Seega on võlgniku aruandlus maksuhaldurile olnud eelduslikult korraldatud seadusega kooskõlas. Samas ei ole võlgnik käesoleva aruande koostamise ajani vaatamata sellekohasele lubadusele esitanud ajutisele haldurile võlgniku vara ja võlgade nimekirju, bilansse ja kasumiaruandeid ning infot võlgniku töötajate saamatajäänud töötasunõuete kohta (vt lisa 3 punktid 1, 3, 11). Võlgniku endine juhatuse liige Andrei Krjutškov esitas ajutisele haldurile üksnes allkirjastamata ja samuti ka registripidajale esitamata 2009 majandusaasta aruande (lisa 5).
Võlgniku vara moodustasid seisuga 31.12.2009 sisuliselt üksnes nõuded ja ettemaksed summas 13 922 024 krooni (vt lisa 5 lk 5). Eeltooduga seoses võib võlgniku juhatus olla toime pannud KarS §-is 385-1 sätestatud süüteo, kuid täpsemalt saab seda loodetavasti hinnata edasise pankrotimenetluse käigus.
kokkuleppe (lisa 11), millest võib aru saada selliselt, et tegelikkuses võlgneb RFX Sverige AB võlgnikule hoopis 586 637,67 eurot (5 227 411 SEK-i). Seega on võlgnikult saadud informatsioon debitoorsete võlgnevuste suuruse kohta vastuoluline. RFX Sverige AB on võlgniku info kohaselt saneerimisel, kuid selle väite paikapidavust tuleb kontrollida edasise pankrotimenetluse käigus. Tähelepanuväärne on veel ka asjaolu, et võlgniku juhatuse liige Reijo Hiltunen on ka RFX Sverige AB esindaja. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et tegemist on välismaiste võlgnikega ja nende nõuete reaalne sissenõudmine ei pruugi tõenäoliselt osutuda võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt hindab ajutine haldur võimalikud nõudeõigused käesoleval ajal väärtusetuks. AS Citadele banka Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS Eesti Krediidipank, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal, UniCredit Bank AS Eesti filiaal, Tallinna Äripanga AS, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, LHV Pank AS, Marfin Pank Eesti AS, BIGBANK AS teatasid ajutisele haldurile, et võlgnikul puuduvad arveldusarved või hoiused viidatud pankades. AB bankas Snoras Eesti filiaal ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks ajutise halduri päringule vastanud, kuid on väheusutav, et võlgnikul selles krediidiasutuses vara on. AS SEB Liising, AS Swedbank Liising, AS DnB NORD Liising ja AS ALG Liising teatasid ajutisele haldurile, et nemad ei ole võlgnikuga liisingulepinguid sõlminud. AS Eesti Väärtpaberikeskus vastas päringule, et võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas päringule, et võlgniku omandis vallasasjadest ehitisi riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmetel ei ole. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole võlgnikule kunagi kuulunud kinnisvara. Maanteeamet teatas ajutisele haldurile, et liiklusregistris ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud olnud. Võlgniku endine juhatuse liige Andrei Krjutškov teatas ajutisele haldurile kokkusaamisel suuliselt, et võlgnikule kuuluvad veel ka mõned vanad keevitusaparaadid aga need asuvad välismaal ja on väheväärtuslikud. Täpseid andmeid mainitud vara kohta ei ole haldurile esitatud. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustab võlgniku likviidse vara käesoleval ajal AS Swedbank hoiukontol nr 222047304822 olevad 4766,47 eurot.
on lõppenud. Ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tuvastada maksejõuetuse tekkimise konkreetset aega, sest selleks ei ole võlgnik ajutisele haldurile nõutavaid andmeid ja dokumente esitanud, kuid tõenäoliselt muutus võlgnik maksejõuetuks juba hiljemalt 2010 aasta esimeses pooles. Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu. Käesoleval ajal võib märkida, et tõenäoliselt muutus võlgnik maksejõuetuks seetõttu, et RFX Sverige AB ei täitnud oma kohustusi võlgniku ees eelduslikus summas 586 637,67 eurot. Samas võib osutuda raskeks juhtimisveaks see, et RFX Steel OÜ juhatus lasi sellisel olukorral tekkida ega võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid mis aidanuks vältida võlgnevuse kasvamist sellisesse suurusjärku. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu Pankrs § 22 lg 5 mõistes. Samas ei saa välistada, et edasise pankrotimenetluse käigus kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu leiab siiski tuvastamist.
Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suurus järgmiselt: a) ajutise halduri tasu summas xxxx € EUR, mis sisaldab tulumaksu summas 291,06 eurot ja millele lisandub sotsiaalmaks summas 457,38 eurot (aruande lisa 13) ja b) hüvitis kulutuste katteks summas 25. € (bensiinikulu). Ajutine pankrotihaldur on esitanud tööaja arvestuse ja kuludokumendid. Menetlusosalised vastuväiteid sellele ei ole esitanud. Kohus leiab, arvestades ajutise pankrotihalduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, vastavad ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed tasu osas tegelikkusele. Eeltoodut arvestades kohus määrab PankrS § 23 lg 1, 2 alusel ajutise halduri tasuks eelpool märgitud summa. Kulutused kuuluvad hüvitamisele summas 25.- EUR.
Maili Tartu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.