Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

(kolmkümmend üks eurot üheksakümmend kuus senti) eurot.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Asjaolud ja menetluse käik 23.12.2010 esitas hageja OÜ Dominus Inkasso Jekaterina Vassiljeva vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 21.02.2011 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja tsiviilasi anti üle menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. 07.03.2011 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus tsiviilasja menetlusse võtmast ja edastas tsiviilasja menetlemiseks kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. 30.03.2011 saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 21.04.2011. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat teatama kirjalikult kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid allkirja vastu üle antud 25.04.2011. a /tlk 51/. 03.05.2011 esitas kostja kohtule oma seisukoha hagiavalduse suhtes. 12.05.2011 esitas hageja arvamuse kostja seisukohale. Kohus määras tsiviilasja arutamisele kohtuistungil 18.05.2011. a. Kuna osapooled kohtuistungile ei ilmunud, määras kohus uue aja 01.06.2011. a. 31.05.2011 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Kompromissleping

Kohtule esitatud kompromissi kohaselt on pooled seisukohal, et märgitud tsiviilvaidlus on võimalik lõpetada kompromissi teel. Hageja ja Kostja on kokku leppinud alljärgnevas:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 31.05.2011 kohtule esitatud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on hageja kostja leppinud menetluskulude jaotuse kindlaks kompromissi punktis 1. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 31/, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 40/ ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 15,98 eurot /tlk 32/, mille laekumist on kohus kontrollinud /tlk 39/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ-le Dominus Inkasso tagastada 1⁄2 makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot. Riigilõivu summas 750 krooni tasus OÜ Dominus Inkasso 23.12.2010. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv osaühing DOMINUS INKASSO avaldus Jekaterina Vassiljeva v.; riigilõivu summas 15,98 eurot tasus OÜ DOMINUS INKASSO 01.03.2011. a

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Täiendav riigilõiv kohtuasjade toimingud 2-10-65483. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.