Omaksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring
istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-35769
Tsiviilasi
OÜ Malendo hagi M.M. ja OÜ Turret House vastu laenu tagastamise ja tagastamisega viivitamiselt arvestatud viiviste nõudes Hagi hind 105 000 krooni (6710,72 €)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ MALENDO registrikood 10899740 asukoht Mäeküla küla, Halinga vald, Pärnumaa 87101; hageja seaduslik esindaja Robert Tomson volitatud esindaja ANNIKA MURULAID asukoht AB CONCORDIA PÄRNU OÜ, Rüütli 14, Pärnu 80010 sidevahendid Tel 44 70201; Faks 44 70202 e-post [email protected] . Kostja I M.M. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxx t. xx x, xxxx xxxxx või xxxx-xxxx t.x xxxxx xxxxx sidevahendid Tel xxxxxxx Kostja II OÜ TURRET HOUSE, registrikood 11132495 asukoht Suur-Sepa t. 3 Pärnu 80019 seaduslik esindaja Marko Langund
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Eeltoodu alusel ning lähtudes VÕS § 30 § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg. 8, § 115 lg 1, § 162 lg 1, § 396 lg. 1, § 397 ja TsMS § 133 lg 1. § 135, § § 206 lg. 1, § 434-439 kohus otsustas. Rahuldada OÜ Malendo hagi M.M. ja OÜ Turret House vastu laenu tagastamise ja tagastamisega viivitamiselt arvestatud viiviste nõudes osaliselt. Välja mõista solidaarselt M.M.’ult isikukood ja OÜ TURRET HOUSE, registrikood 11132495 põhivõlgnevus 105 000 (ükssada viis tuhat) krooni (6710,72 €) ja viivised 105 000 (ükssada viis tuhat) krooni (6710,72 €)OÜ MALENDO registrikood10899740 kasuks ja jätta rahuldamata OÜ MALENDO registrikood10899740 viivise nõue M.M.’u isikukood ja OÜ TURRET HOUSE, registrikood 11132495 vastu 23 825 (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kakskümmend viis) krooni (2533.70 €) ja viiviste nõue, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,5% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Jätta menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja arvamus kostjate esitatud vastuväidete kohta. Hageja palub kohtul mõista kostjatelt hageja kasuks välja 233 825 krooni, millest 105 000 krooni on laenu tagasinõue (põhivõlgnevus) ja 128 825 krooni on hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised ning viivised, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,5% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kui kohus tuvastab, et vaidlusaluse laenulepingu järgi oli laenu saajaks OÜ Turret House, palub hageja mõista OÜ TURRET HOUSE, registrikood 11132495 ja M.M.AS ́lt, isikukood osaühingu MALENDO, registrikood 10899740, kasuks solidaarselt välja 233 825 krooni, millest 105 000 krooni on laenu tagasinõue ja 128 825 krooni on hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised ning viivised, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,5% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni.
2 (8)
200 000 krooni. Seega on selle lepingu dokumendiga kostja M.M. kinnitanud, et sellest õigussuhtest tulenevalt on laenusaajaks tema. Asjaolu, et laenu summa on kostja I soovil kantud üle kostjale II OÜ Turret House kontole ei muuda poolte kokkulepet. OÜ Turret House on 100% kostjale kuuluv ärihing. Pooled on võlaõiguslike lepingute sõlmisel oma kokkulepetes vabad, kokkulepe et kohustus tuleb täita kolmandale isikule on tavapärane.
3 (8)
märgitud ekslikult, ei ole kindlasti piisav. Kostja ei ole seda väidet millegagi tõendanud ega loogiliselt põhjendanud. Õige on, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tahtest. Hageja sõlmis lepingu teadmises, et ta annab laenu kostjale, kuid kostja soovil kandis ta laenu summa üle OÜ Turret House kontole. Kostja ei ole põhjendanud, millest ta järeldab hageja tahet laenu andmiseks kostja äriühingule ja laenulepingu sõlmiseks osaühinguga Turret House. Lisaks eelnevalt (25.10.2009. arvamuse p. 1. ja 2) esitatud põhjendustele saab asjaolu, et pooled lugesid laenusaajaks ja laenu tagasimaksete eest vastutavaks kostjat, järeldada ka lepingu p. 14. sätestatust, mille all on eraldi käsitletud OÜ Turret House osa selles õigussuhtes. Pooled on siin käsitlenud OÜ Turret House kui käendajat. Seega on pooled selgelt käsitlenud kostjat ja OÜ Turret House käsitlenud eraldi, kostjat on käitletud laenu saajana. Kostja vastuväited seoses sellega, et tal ei olnud OÜ Turret House kontole kantud raha oma tarbeks vaja, ei ole asjakohased. Milleks kostja raha laenas, kas oma isiklikuks tarbeks või oma äriühingu rahastamiseks, ei ole oluline.
4 (8)
varustama tõendiga täitmise kohta. Kolleegium on oma varasemas lahendis 17. veebruaril 1999. a nr 3-2-1-26-99 asunud seisukohale, et võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Võlgnik saab seda teha üksnes seaduse lubatud tõenditega, st. täitmise kviitungiga. Muud tõendid ei ole lubatavad. Seega ei ole kostja taotlus tõendada intressi maksmist tunnistajate ütlustega põhjendatud.
5 (8)
Sealt nähtuvalt on hinna alandamine toimunud hinnale 189 000 krooni. Lõpuks leidis hageja ostja hinnaga 135 000 krooni, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega. Asjaolu, et kaubiku turuhind ei pruugi katta laenulepingust tuleneva nõude suurust on pooled ette näinud juba pandilepingu p. 10. all, mis sätestab, et vara müügist saadud varast ei piisa nõude rahuldamiseks pandipidaja ees tuleb pantijal lisaks hüvitada PANDIPIDAJALE tekkinud vahe.
Kostjate vastuväited. I. Senine menetlus
II. Kostja seisukohad hageja 05.04.2010 avalduse suhtes.
6 (8)
asjaõigusseaduses ei käsi- ega registerpandi kohta sätestatule, on kostja jätkuvalt seisukohal, et laenusaaja OÜ Turret House pantis kõnesoleva kaubiku laenu tagatisena.
Kohtu õiguslik põhjendus. Kohtupraktika analoogilistes asjades Riigikohus on oma 04.03.2002. lahendis nr. 3-2-1-24-02 asunud seisukohale, et kohustise täitmise üldisest mõttest tuleneb, et võlgnik võib ja peakski end varustama tõendiga täitmise kohta. Kolleegium on oma varasemas lahendis 17. veebruaril 1999. a nr 3-2-1-26-99 asunud seisukohale, et võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Võlgnik saab seda teha üksnes seaduse lubatud tõenditega, st. täitmise kviitungiga. Muud tõendid ei ole lubatavad. Seega ei ole kostja taotlus tõendada intressi maksmist tunnistajate ütlustega põhjendatud. Kohtupraktikast tulenevalt kostja taotlus menetlusosaliste ära kuulamine vande all pole põhjendatud. Menetlusosalise vande all antud ütlused kohtule kui tõend pole lubatav.
7 (8)
Kohtu järeldused Võlatunnistusega /VÕS § 30/ on tõendatud hageja põhinõue kostja I vastu. Võlatunnistus seisneb selles, et hageja I tunnistab laenulepingu sõlmimist hagejaga ja laenatud summa saamist ja kohest üleandmist kostjale II . Sellest kohus järeldab, et kostjad tulenevalt TsMS § 206 lg. 1 on hagi õigeks võtnud. Kuna kostja I laenas hagejalt omal nimel, kuid tegelikult ise laenu ei kasutanud vaid laenu kasutas kostja II, siis kohaldub kostjate suhtes solidaarvastutus, sest tegelik laenu saaja oli kostja II. Et laenaja oli sisuliselt üks isik kahes erinevas vormis iseloomustab asjaolu, et kostja I ja kostja II seaduslik esindaja oli üks ja sama isik. Rahuldamata tuleb jätta hageja viiviste nõue summas 23 825 krooni samuti viiviste nõue, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,5% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, mis on ülemäära suured ja kuuluvad kosjate taotlusel ja seaduse järgi kohtu poolt vahendamisele. Kohtupraktika kohaselt loetakse viivised, mis ületavad põhinõude ülemäära koormavateks. Pole näidatud ka kahju, mida hageja sai laenu mittetäthaegse tagastamise tõttu. Kostja väited pandieseme realiseerimise liigmadala hinna kohta on küll õiged, kuid realiseerimine iseenesest koosneb kahest element ja viisist. Kas on eesmärgiks realiseerida asi võimalikult kiirest ja sellest väiksem hind või realiseerida aeglaselt ja saada maksimaalne hind. Siin tuleb vadata, kellel on missugused huvid ja millises staatuses on müüdav ese. Ese oli hagejale panditud võlgnevuse katteks. Sellest kohus järeldab, et eseme müümisel prevaleerivad hageja huvid nii otsustamaks müügi viisi kui saadava tulemi. Siin hageja valis, kas saada tulemit võimalikult ruttu või võimalikult palju. Kuna oli tegemist panditud esemega omas nii näilist kui tegelikku võimu asja üle hageja. Kuna riigis lähenes majanduslangus kohus eeldab, et kaubabussi müük parima hinnaga kiiresti pole võimalik. Seega tegutses hageja asja müümisel parimal viisil ja kostjate huve mitte kahjustades. On üldteada, et mootorsõiduki hind on ajalisel skaalal seoses tema eaga pidevas languses. Hageja viiviste nõudest tuleb põhinõuet ületav osa, samuti jooksev viivis jätta välja mõistmatu VÕS § 113 lg. 8 ja § 162 lg 1 alusel, kui võlgniku liialt koormav ja ebamõistlik, hageja pole näidanud ka millist kahju ta kandis võla tasumisega viivitamise tõttu. Vastava taotluse on kostja esitanud kohtule oma vastustes hagiavaldusele ja kohtuistungitel sealhulgas eelistungil., Kohaldatav seadus: VÕS § 30 § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg. 8, § 115 lg 1, § 162 lg 1, § 396 lg. 1, § 397 ja TsMS § 133 lg 1. § 135, § § 206 lg. 1, § 434-439. Rein Pokk Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.