Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot, dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest 9,59 eurot ning lepingulisele esindajale makstud tasu 79,89 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja Varje Vahtna (edaspidi kostja) sõlmisid 16.05.2007. a tarbijakrediidilepingu nr * (edaspidi leping), mida muudeti hiljem ühe (1) kokkuleppega (edaspidi kokkulepe 1). Kokkuleppe 1 põhitingimuste kohaselt jäi kostja käsutusse 833,88 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 13 047,42 krooniga. Kokkuleppe 1 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28,7395% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe 1 kohaselt kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad, millele vaatamata ei ole kostja lepingulisi kohustusi täitma asunud. 31.03.2010 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu nr 0716425/96tt üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. 09.08.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja Varje Vahtna vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 21 739,22 krooni (1389,39 eurot), millest tagastamata krediidisumma on 12 969,69 krooni (828,91 eurot), intress 5386,84 krooni (344,28 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulud 2000 krooni (127,82 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivis 1382,69 krooni (88,37 eurot). Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 09.08.2010 kuni lepingu nr * tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 28,7395% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda.

23.08.2010. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 04.05.2011. a.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 09.08.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1389,39 euro väljamõistmist kostjalt, millest tagastamata krediidisumma on 828,91 eurot, intress 344,28 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 127,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 88,37 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 09.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 28,7395% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 16.05.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * /tlk 9/; tarbijakrediidilepingu nr * maksegraafiku /tlk 10-11/; lepingu sõlmimise ajal kehtinud ning 06.04.2009. a kehtestatud üldtingimused nr S /tlk 1216/; hageja ja kostja vahel 26.03.2009 sõlmitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmiseks /tlk 17-18/; tarbijakrediidilepingu nr * maksegraafiku kehtestatud kokkuleppega nr 1 /tlk 19-20/; tarbijakrediidilepingu nr * kokkuleppe nr 1 sõlmimise ajal kehtinud üldtingimused nr S /tlk 21-23/; hageja poolt 31.08.2009, 01.10.2009, 03.11.2009, 02.12.2009, 06.01.2010, 10.02.2010 ja 03.03.2010 kostjale saadetud meeldetuletuskirjad /tlk 24-30/; hageja poolt 10.03.2010 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse /tlk 31/ ja hageja poolt 31.03.2010 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavalduse /tlk 32/; Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hinnakirja /tlk 33/; viivise arvestuse /tlk 34/; Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poolt esitatud arve BIGBANK AS-le /tlk 35/; Balti Võlgade Sissenõudmisekeskus OÜ arve tasumist tõendava maksekorralduse /tlk 36/; hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 37/.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Varje Vahtna’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1389,39 eurot, millest põhivõlgnevus on 828,91 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 344,28 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 127,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 88,37 eurot. Samuti kuulub Varje Vahtna’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 28,7395% aastas tasumata krediidisummast alates 09. augustist 2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 191,73 eurot /tlk 37/, mille tasumist on kohus kontrollinud 09.08.2010 /tlk 42/. Samuti on hageja tasunud riigilõivu dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest 5 krooni (0,32 eurot) iga lehekülje eest /tlk 37/, mida on kohus kontrollinud 09.08.2010 /tlk 42/. Koos hagiavalduse ning selle lisadega on lehekülgi kokku 30, seega on hageja tasunud riigilõivu 150 krooni (9,59 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 201,32 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 95,87 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve BIGBANK AS-le /tlk 35/ ja arve tasumist tõendav maksekorraldus /tlk 36/. TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta käibemaksukohustuslane ei ole. Arvelt, mille Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ on hagejale esitanud, nähtub, et teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane. Seega on tõendatud, et teenuse hind sisaldab käibemaksu. Kuna hageja ei ole kinnitanud, et tekkinud kuludelt ta käibemaksu tagasi arvestada ei saa, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasuna 79,89 eurot (summa ilma käibemaksuta). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 201,32 eurot ja esindaja kulud summas 79,89 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.