Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-47425
Tsiviilasi
OÜ VEhagi VAOÜ vastu võla nõudes
Hagihind
13 800 krooni ehk 881,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ VE(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Mati Maksing (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: VAOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista kostjalt VAOÜ-lt hageja OÜ VE kasuks välja 939 (üheksasada kolmkümmend üheksa) eurot ja 22 senti, millest 881,98 eurot on põhivõlgnevus ning 57,22 eurot on kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt VAOÜ-lt hageja OÜ VE kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas põhivõlgnevuse summalt 881,98 eurot alates käesoleva lahendi tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Mõista kostjalt VAOÜ-lt hageja OÜ VE kasuks välja menetluskulud: riigilõiv summas 191,73 eurot ja kulud õigusabile summas 314,45 eurot, kokku 506,18 eurot.
5.Mõista kostjalt VAOÜ-lt hageja OÜ VE kasuks välja viivis menetluskulude summalt 506,18 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja VAOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 28.09.2010.a hagiavalduse kostja vastu lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja märkis hagiavalduses, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 11.10.2010.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 04.11.2010.a ning teatas samuti, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
3.Kohus selgitas hagejale oma 17.01.2011.a pöördumises, et hagejal tuleb käesolevas asjas tõendada lepinguliste kohustuste täitmist kostja ees. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb tõendada lepingulise töö üleandmist kostjale. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõude tõendamiseks kohtule täiendavaid tõendeid. Samuti selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb välja tuua ning tõendada, millisel õiguslikul alusel on kostjal õigus keelduda lepinguliste kohustute täitmisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostja vastuväited olid vastuolulised. Samuti selgitas kohus kostjale, et viimasel tuleb tõendada puuduste esinemist lepingulistes töödes. Kohus andis mõlemale poolele aega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 07.02.2011.a.
4.Kohtu 03.05.2011.a pöördumises tõi kohus välja, et kostja ei ole esitanud vaatamata kohtu selgitustele täiendavaid põhjendatud vastuväiteid tähtaegselt ega ka hiljem. Kohus selgitas kostjale, et olukorras, kus kostja ei ole oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud, võib kohus hagiavalduse kostja vastu rahuldada. Kohus andis mõlemale poolele aega esitada oma täiendavad seisukohad ning menetluskulude nimekirja hiljemalt 24.05.2011.a Kohus teatas pooltele, et kohus teeb lahendi antud asjas teatavaks 02.06.2011.a.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.08.2009.a lepingu EL`i reklaammaterjalide valmistamiseks. Hageja kohustus valmistama vastavalt kostja juhenditele EL`i logo, illustratiivsed materjalid ja veebilehe. Kostja kohustus tasuma töö eest 23 000 krooni pluss käibemaks. Lepingu artikli 2 punkti 2.2. järgi tuli tasu maksta kahes osas: 50% ettemaksuna ja 50% veebilehe viimase osa Internetti publitseerimise päeval.
7.Hageja järgis kostja juhiseid ja avaldas kostja tellitud veebilehe 09.08.2010.a. Samal päeval saatis hageja kostjale andmed veebilehe haldamiseks. Veebilehe avaldamine viibis seoses sellega, et kostja saatis hagejale alles 08.08.2010.a veebilehel avaldatavad tekstid ja fotod.
8.09.08.2010.a esitas hageja kostjale arve nr 250 summas 13 800 krooni (ehk 11 500 krooni pluss käibemaks 20%). Kostjal tuli lepingu artikli 2 punkti 2.2. alusel tasuda arve samal päeval, kuid kostja jättis arve tasumata.
9.Kostja on hageja teostatud töö vastu võtnud ja kasutab seda. Tööde vastuvõtmisel ei esitanud hageja kostjale pretensioone töö koosseisu või kvaliteedi osas. Õiguslikult viitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikele 2 ja § 9 lõikele 1, samuti VÕS § 636 lõikele 1 ja § 637 lõikele 3 ning § 76 lõigetele 1 ja 3. Hageja nõudis kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 13 800 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras (arvestades viivist ajavahemiku eest 10.08.2010 kuni 27.09.2010) summas 148,21 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgses määras alates 28.09.2010.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud.
10.Vastuseks kostja seisukohtadele selgitas hageja oma 17.01.2011.a menetlusdokumendis, et kostja on oma tegudega hageja osutatud teenuse ka lepingu punkti 1.3. osas vastu võtnud. Kostja on kätte saanud veebilehe sisuks olevad failid ja veebilehe haldamiseks vajalikud andmed. Kostja on veebilehte ka sisuliselt kasutanud, sest ta on sellele viidanud oma reklaamides. Kostja ei ole hagejale tööde kvaliteedi osas pretensioone esitanud ega välja toonud ka kohtule esitatud vastuses, millisel viisil ei vastanud tööd lepingule.
11.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet nagu oleks kostjal puudunud võimalus veebilehte edaspidi administreerida. Lepingu täitmiseks piisas sellest, et hageja koostas ja publitseeris kostja veebilehe ning andis selle kostjale üle koos administreerimise võimalusega. Hageja saatis kostjale 09.08.2010.a. viite ftp serverile koos kasutajatunnuse ja parooliga. Juurdepääs ftpserverile, milles veebileht on majutatud, annab piisava juurdepääsu veebilehe haldamiseks ehk failide täiendamiseks, muutmiseks ja asendamiseks. Kostja ise on oma 22.11.2010.a e-kirjas möönnud, et tal olid olemas piisavad võimalused veebilehe haldamiseks ja muutmiseks.
12.Hageja pidas kohut eksitavateks kostja väiteid nagu oleks hageja pidanud lisaks veebilehe loomisele andma kostjale üle veebilehe administreerimisliidese. Administreerimisliidese valmistamise teenust kostja ei soovinud ning sellekohast kokkulepet lepingus ei ole. Administreerimisliides veebilehe haldamiseks vajalik ei ole, vaid see on eelkõige iseseisev tarkvaralahendus, mida pakuvad reeglina veebiserverite majutajad ja mille eesmärk erineb oluliselt veebilehe sisu loomisest ja avaldamisest. Administreerimisliidese puudumine veebilehe kasutamist ja haldamist ei takista.
13.Hageja pidas ebaõigeks ka kostja väidet nagu oleks hageja olnud lepingu täitmisega viivituses. Hageja sai kostjalt veebilehe lähteandmed 08.08.2010.a ja publitseeris veebilehe 09.08.2010.a. Lepingu täitmine viibis seega kostja süül. Kostja väide veebilehe hilisema muutmise kohta ei ole asjakohane. Kostja hilisemad meelemuutused ei anna alust lugeda täitmist mittekohaseks. Kostja 22.11.2010.a e-kiri näitab, et hageja kujundatud veebileht oli kasutuses vähemalt 2,5 kuud 09. septembrist kuni 22. novembrini 2010.a. Kostja ei taotlenud hagejalt
veebilehe avalikkusele ligipääsetavuse takistamist ega astunud ka ise selleks samme. Uus veebileht sisaldab hageja kujundatud elemente.
14.Eeltoodust lähtudes leidis hageja, et kostja on tööd vastu võtnud ega ole esitanud mõistliku aja jooksul nende suhtes pretensioone. Hageja esitas kostjale ka oma kompromissettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga.
15.27.05.2011.a esitas hageja kohtule nõude täpsustuse koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 881,98 eurot ning seisuga 1. juuniks 2011.a sissenõutavaks muutunud viivisena 57,22 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest palus hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgses määras. Samuti palus hageja mõista kostjalt menetluskuludena välja 506,18 eurot, millest 191,73 on hageja poolt tasutud riigilõiv ja 314,45 eurot hageja poolt kantud kulud õigusabile. Hageja palus kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt. Kostja vastuväited
16.Kostja vastas hagiavaldusele 04.11.2010.a. Kostja kinnitas, et poolte vahel oli 11.08.2009.a sõlmitud reklaammaterjalide valmistamise leping, mille kohaselt pidi hageja kostjale tegema EL`i logo, illustratiivse materjali ning Interneti kodulehe. Kostja kinnitas, et kodulehe valmistamise eelduseks oli illustratiivse materjali ja logo valmimine ja tekstimaterjali üleandmine tellija poolt. Kodulehe Internetti publitseerimise eelduseks oli domeeni registreerimine. Kostja kinnitas, et kogu lepingulise tasu suurus oli 23 000 krooni, millele lisandus käibemaks.
17.Kostja kinnitas oma vastuses, et ta võttis hagejalt tööd vastu vaatamata sellele, et kõik lepingus sätestatud tähtajad olid hageja poolt rikutud. Lepingu punktis 1.3. toodud Interneti lehe koostamine venis ajaliselt ja jäi osaliselt tegemata. Seetõttu ei saanud kostja töid vastu võtta ning vastuvõtmise akt puudub. Hageja ei teinud pahatahtlikult kodulehte sellisena, et kostja saaks omal jõul sinna tulevikus materjale lisada ja lehekülje sisu parandada. Kostja leidis, et kodulehe administreerimise võimalus jäi hagejal tegemata. Seepärast ei võtnud kostja töid vastu.
18.Pärast mitut kohtumist otsustas kostja tellida teiselt tarnijalt uue kodulehe, mis tähendab, et kostja kandis lisakulusid ning hagejal ei ole õigus nõuda teist lepingulist makset täies mahus.
19.22.11.2010.a saatis kostja kohtule allkirjastamata e-kirja, milles tõi uuesti välja, et ta on olnud sunnitud tellima uue kodulehe, mille kujundus on teistsugune. Seoses sellega palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
21.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et pooled sõlmisid 11.08.2009.a lepingu EL`i reklaammaterjalide valmistamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu järgi kohustus hageja valmistama EL`i logo, illustratiivsed materjalid ja veebilehe ning nimetatud tööde eest tuli kostjal hagejale tasuda 23 000 krooni pluss käibemaks. Lepingu punkti 2 alapunkti 2.2. järgi tuli tasu maksta kahes osas: 50% ettemaksuna ja 50% veebilehe viimase osa Internetti publitseerimise päeval. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasus vaid ettemaksu ning jättis teise osa ehk hageja arve nr 250 tasumata. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu alusel teostas hageja kostjale logo ning illustratiivse materjali.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus jätta hageja poolt lepingu alusel esitatud tasu teise osa arve maksmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejalt teostatud tööd vastu võtnud ning kas lepingulistest töödest vastas lepingu punktis 1.3. viidatud töö ehk Interneti koduleht lepingu tingimustele.
23.Hageja väidab, et ta järgis Interneti kodulehe tegemisel kostja juhiseid ja avaldas kostja tellitud veebilehe 09.08.2010.a. Samal päeval saatis hageja kostjale andmed veebilehe haldamiseks. Veebilehe avaldamine viibis seoses sellega, et kostja saatis hagejale alles 08.08.2010.a veebilehel avaldatavad tekstid ja fotod. Hageja väidab samuti, et kostja on tema teostatud töö vastu võtnud ja kasutab seda. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi pretensiooni ning ka kohtule esitatud vastusest ei nähtu, et kostjal oleks tööde suhtes pretensioone. Samuti leidis kostja, et lepingu kohaselt andis hageja kostjale veebilehe üle koos administreerimise võimalusega, kuna hageja saatis kostjale 09.08.2010.a juurdepääsu ftp-serverile koos kasutajatunnuse ja parooliga, mis andsid kostjale piisavad võimalused veebilehe haldamiseks ehk selle täiendamiseks, muutmiseks ja asendamiseks. Administreerimisliidese valmistamise teenust kostja ei soovinud ning sellekohast kokkulepet lepingus ei ole. Administreerimisliides veebilehe haldamiseks vajalik ei ole, vaid see on eelkõige iseseisev tarkvaralahendus, mida pakuvad reeglina veebiserverite majutajad ja mille eesmärk erineb oluliselt veebilehe sisu loomisest ja avaldamisest. Administreerimisliidese puudumine veebilehe kasutamist ja haldamist ei takista. Hageja leidis, et tema Interneti kodulehe valmistamisega viivituses ei ole, kuna kostja ise andis lehe tegemiseks vajalikud pildid ja tekstid üle alles 08.08.2010.a. Kostja hilisemad meelemuutused ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
24.Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda temalt lepingujärgse teise osamakse tasumist täies mahus, kuigi kostja ei toonud ka välja, millises mahus oleks hagejal olnud õigus osamakse tasumist nõuda. Kostja väitis ühest küljest, et ta on vaatamata puudustele hagejalt tööd vastu võtnud. Teisest küljest leidis kostja, et ta hagejalt töid vastu võtnud ei ole ning üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastatud ei ole. Kostja väitis, et hageja rikkus lepingus ette nähtud tööde valmimise tähtaega. Samuti leidis kostja, et hageja ei teinud pahatahtlikult kodulehte sellisena, et kostja saaks sinna tulevikus materjale lisada ja sisu parandada. Kostja hinnangul jäi hagejal tegemata kodulehe administreerimise võimalus ning kostja oli sunnitud tellima uuelt tarnijalt uue kodulehe, mistõttu kostja kandis lisakulusid ning hagejal ei ole õigust nõuda temalt teise lepingulise makse tasumist täies mahus.
25.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 641 lõikele 1 peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Ühtlasi sätestab VÕS § 646 lg 1, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.
26.Käesolevas asjas on kostja esitanud kohtule vastuolulisi väiteid, teatades, et ta võttis puudustega töö vastu ning väites samaaegselt, et ta ei võtnud puuduste tõttu töid vastu ega kirjutanud seetõttu alla üleandmise-vastuvõtmise aktile. Poolte vahel sõlmitud leping (toimiku lk 6-8) ei reguleerinud, millisel viisil tuli töid üle anda ning leping ei näinud kohtu hinnangul ka ette, et pooled oleksid tööde üleandmisel-vastuvõtmisel pidanud vormistama akti. Lepingu
punkti 2 alapunkt 2.2. nägi ette, et töövõtja tasu teise osa nõue muutub sissenõutavaks siis, kui koduleht kui teostatud tööde paketi viimane osa on Internetti publitseeritud. Seega nägi poolte vahel sõlmitud leping kohtu hinnangul ette seda, et tellija ehk hageja tasunõue muutub sissenõutavaks alates sellest ajast, mil ta on kostjale koostatud kodulehe avaldanud Internetis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 09.09.2010.a avaldas hageja kostjale koostatud kodulehe Internetis. Antud asjaolu nähtub hageja poolt kohtule esitatud tõenditest toimiku lk 10-11 ja 2025. Kohus leiab, et alates kodulehe Internetis publitseerimise hetkest muutus hageja kui töövõtja tasu teise osa nõue sissenõutavaks vaatamata sellele, et pooled ei allkirjastanud eraldi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Leping ei näinud ette tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmise oli kokku lepitud. Antud juhul oli poolte vahel töö üleandmine kokku lepitud sellisel viisil, et hageja pidi kodulehe publitseerima Internetis, mida hageja tegi.
27.Olukorras, kus hageja tasu teise osa nõue on muutunud sissenõutavaks, saab kostja tellijana keelduda tasu maksmisest üksnes selge õigusliku aluse olemasolul ehk kasutades mõnda VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendit. Kostja ei ole kohtule esitatud vastuses välja toonud, millisel alusel on tal õigus keelduda hagejale tasu teise osa maksmisest. Kostja on oma vastuses pigem leidnud, et hageja ei saa nõuda kogu tasu teise osa maksmist, kuid millises osas hageja tasu nõuda saab, kostja välja toonud ei ole. Olukorras, kus tellija on tööd vastu võtnud, kuid leiab, et tööd on talle üle antud puudustega, saab tellija kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eeskätt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt töös esinenud puuduste kõrvaldamist ning kahju hüvitamist siis, kui töövõtja vaatamata tellija nõudmistele puudusi ei kõrvalda. Samuti on tellijal õigus esitada töövõtjale hinna alandamise avaldus (VÕS § 112). Kostja vastuväidetest võib kaudselt järeldada, et kostja soovis alandada tasumisele kuuluvat hinda, kuid kostja vastusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, millises ulatuses soovis kostja hinda alandada. Samuti ei ole kostja esitanud hinna alandamise avaldust (VÕS § 112 lg 2). Kohus selgitas kostjale kahel korral (kohtu pöördumine 17.01.2011.a, toimiku lk 43 ja kohtu pöördumine 03.05.2011, lk 59), et kostjal tuleb oma vastuväiteid põhistada ning välja tuua, millisel õiguslikul alusel on kostjal võimalik keelduda hageja nõude täitmisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu tema vastuväidete vastuolulisusele ning vajadusele oma vastuväiteid tõendada, kuid vaatamata sellele ei ole kostja oma vastuväiteid täiendavalt põhistanud ega tõendanud.
28.Kohus leiab, et mistahes õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks tellija poolt töödes puuduste esinemisel on nendest puudustest töövõtja nõuetekohane ja õigeaegne teavitamine. Hageja väidab käesolevas asjas, et kostja ei teatanud talle mistahes töödes esinevatest puudustest, vaid asus kodulehte kasutama. Kostja ei ole hageja väidetele vastanud ega tõendanud, et ta teavitas hagejat töödes esinenud puudustest mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist. Kuna kostja ei ole tõendanud hageja teavitamist töödes esinenud puudustest, on kostja VÕS § 644 g 3 alusel minetanud õiguse nendele puudustele tugineda.
29.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole ka sisuliselt käesolevas asjas põhistanud ega tõendanud Interneti kodulehel puuduste esinemist. Kostja väidete kohaselt jäi hageja poolt tegemata kodulehe administreerimise võimalus. Kostja ei ole seejuures põhistanud ega tõendanud, milles pidi administreerimise võimalus tema arvates seisnema ning kuidas oli kodulehekülje sisus muudatuste tegemine takistatud. Hageja väitis, et kostjal oli võimalik kodulehele üleslaetud failides muudatusi teha, milleks talle edastati juurdepääs serverile koos salasõnaga. Hageja väitis, et administreerimisliidese tegemist leping ette ei näinud ning administreerimisliidese puudumine ei takista veebilehe kasutamist ega haldamist. Kostja ei ole nendele hageja väidetele vastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku lk 6-8) punkti 1 alapunkt 1.3. nägi ette, et Interneti koduleht pidi vastama järgmistele tingimustele: „Animeeritud täisFlash koduleht eesti, vene ja inglise keeles. Kodulehe valmistamise eelduseks on illustratiivse materjali ja logo valmistamine ning tekstimaterjali üleandmine tellija poolt. Kodulehe internetti publitseerimise eelduseks on registreeritud domeen.“ Kohus nõustub hageja väidetega, et leping ei näinud ette kodulehe administreerimisliidese tegemist. Hageja esitatud e-kirjast (toimiku lk
10) nähtub, et kostjale saadeti ligipääs ftp-serverile koos kasutaja tunnuse ning salasõnaga. Seega on hageja kohtu hinnangul käesolevas asjas tõendanud, et kostjale üle antud koduleht vastas lepingu tingimustele. Ühtlasi ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, et hageja oleks kodulehe teostamisel rikkunud lepingus ette nähtud tähtaegasid. Lepingu punkti 2 alapunkti 2.3. kohaselt pidi koduleht valmima 10 tööpäeva jooksul alates tekstimaterjalide kättesaamisest ja eeldusel, et logo ja illustratiivne materjal on valmis. Hageja esitatud e-kirjadest (lk 13-16) nähtub, et kostja edastas hagejale tekstimaterjalid 08.08.2010. Järgmisel päeval ehk 09.08.2010.a on hageja kodulehe juba Internetis publitseerinud ning seega ei ole hageja rikkunud lepingus ette nähtud tähtaegasid.
30.Eeltoodu pinnalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et kostja ei ole käesolevas asjas põhjendanud ega tõendanud, miks tal on õigus jätta hagejale teine osa lepingulisest tasust osaliselt või täielikult maksmata. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole tõendanud, et ta on pidanud kodulehega seoses mõnelt kolmandalt isikult tellima teenuseid hageja teostatud töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud mistahes sellega seonduvate kulude kandmist. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Seega on hageja tõendanud käesolevas asjas täielikult oma nõuet kostja vastu ning kostja ei ole oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud vaatamata kohtu korduvatele selgitustele.
31.Kohus leiab, et hageja hagi kostja suhtes tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepinguline põhivõlgnevus summas 881,98 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seaduses sätestatud määras. VÕS 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingu punkti 2 alapunkt 2.2. nägi ette, et kostjal tuli tasuda teine lepinguline makse kodulehe Internetis publitseerimise päeval, kuid vaidlus puudub selles, et kostja oma kohustust ei täitnud. Leping ei näinud ette viivise maksmist lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamisel. VÕS § 113 lg 1 näeb ete, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja nõudis kostjalt seaduses sätestatud määra alusel viivise väljamõistmist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtulahendi tegemise päevani summas 57,22 eurot. Kostja hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtulahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 57,22 eurot.
32.TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ongi palunud kostjalt välja mõista viivis kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi seaduses sätestatud määra alusel protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas põhivõlgnevuse summalt 881,98 eurot alates käesoleva lahendi tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
33.Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse korras. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et lihtmenetluse puhul võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas lahendis. Hageja on palunud kostjalt mõista menetluskuludena välja riigilõivu summas 191,73 eurot ja kulud õigusabile summas 314,45 eurot, kokku 506,18 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 506,18 eurot, millest 191,73 eurot on hageja poolt tasutud
riigilõiv ja 314,45 eurot hageja kulud õigusabile.
34.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni tegemiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud kostjalt mõista menetluskulude summalt välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 506,18 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.