2-10-10980/21 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks puudust - ei tasunud riigilõivu) ning 19.04.2010 määrusega võttis kohus menetlusse hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. ETK juhatuse liige R S andis 13.03.2009 ajalehes Äripäev kommentaari, et Tõrva Tarbijate Ühistu endise juhataja tegevuse kohta on Tõrva Tarbijate Ühistu juhatus esitanud politseile süüteoteate, mille kohaselt kahtlustatakse O T it kelmuses ja ühistu vara riisumises märkimisväärses ulatuses. Nimetatud info on vale ning hageja au ja väärikust teotav. Avaldatud artikkel põhjustas hagejale suurt hingelist valu ja kannatusi. Hageja on ETK süsteemis töötanud 17 aastat ning tal on selles süsteemis palju tuttavaid ja sõpru. Samuti on infot avaldanud isik R S ETK süsteemis tuntud ning keegi ei kahelnud tema poolt avaldatud info usaldusväärsuses. Kostja on rikkunud karistusseadustiku (KarS) § 1571, isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 42 lg 2, § 11 lg 2 ja § 12 lg 4 sätteid. Isegi kui info on tõene, on kostja selle avaldamisega rikkunud KrMS § 214 sätet, mille kohaselt võib kohtueelse menetluse materjale avaldada ainult prokuratuuri loal ja määratud ulatuses. Kostjal ei olnud selleks vastavat luba. Eeltoodud sätted keelavad avaldada isiku võimalikku süüteo toimepanemist enne avalikku kohtuistungit, olenemata sellest, kas info süüteo kohta on õige või vale. Seega on kostja hagejale kahju tekitanud ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, s.o seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega, millega rikuti ka hageja isiklikke õigusi. Samuti on kostja hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel, sest 13.03.2009 avaldatud artiklis sisalduv info ei vasta tegelikkusele. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Vaidlusaluse kommentaari üks lause on avaldatud 13.03.2009 ajalehes Äripäev artiklis „Kuriteokahtlused ETK tipus“ ning tegemist on kostja esitatud faktiväitega. 16.02.2009 esitas Tõrva Tarbijate Ühistu Lõuna Politseiprefektuurile süüteoteate hageja tegevuse hindamiseks, märkides, et tegemist võib olla KarS § 201 lg 2 p 2 (omastamine suures ulatuses), KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) ja KarS § 209 (kelmus) teokoosseisudega. 25.02.2009 alustati süüteoteate alusel kriminaalmenetlust KarS § 2172 lg 2 tunnustel (kriminaalasi 09260100746). 03.03.2009 avaldati ajalehes Valgamaalane artikkel „Tõrva tarbijate ühistu kahtleb O T i tehingutes“. Nimetatud artiklis on märgitud, et Tõrva Tarbijate Ühistu juhatus on esitanud Valga politseile süüteoteate endise juhataja O T i tegevuse kohta. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja M U kinnitas asjaolu, et süüteoteate alusel on alustatud kriminaalmenetlust. Seega on avalikkust esmakordselt teavitanud kuriteoteatest mitte ajaleht Äripäev, vaid 03.03.2009 ajaleht Valgamaalane. Ajalehes Äripäev ei avaldatud artiklit kostja initsiatiivil. See artikkel põhineb hageja avaldatud asjaoludel. Kuna need asjaolud puudutasid ka kostjat, pöördus ajakirjanik kommentaari saamiseks kostja esindaja poole ning kostja andis omapoolse kommentaari. Hageja viitab, et ei leia artikli tõttu erialast tööd. Äriregistri andmetel on hageja alates 2008.a tegev OÜ Tennistor juhatuse liikmena. Seega tegeleb hageja harjumuspärases ettevõtluskeskkonnas. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle vastu, et tema on ajalehes Äripäev 13.03.2009 avaldatud kommentaari avaldajaks. Avaldatud asjaolu on käsitletav faktiväitena, kuna selle tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Nimetatud väitega on üldsusele avaldatud, et Tõrva Tarbijate Ühistu on esitanud hageja tegevuse suhtes uurimisasutusele süüteoteate ning Tõrva Tarbijate Ühistu kahtlustab, et hageja on ühistu juhatajana toime pannud kriminaalkorras karistatavaid tegusid. Nimetatud faktiväite näol on tegemist hageja au teotava ja mainet kahjustava väitega, sest selline asjaolu on ühiskonna poolt hukka mõistetav ja tavapärase arusaama järgi isiku au teotav.

Kostja on tõendanud, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seda kinnitavad Lõuna Prefektuuri teatis kriminaalasjas nr 09260100746, mille kohaselt Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus menetleb alates 25.02.2009 kriminaalasja, milles on alustatud menetlust KarS § 2172 lg 2 tunnustel, ja 16.02.1009 Tõrva Tarbijate Ühistu koostatud süüteoteade Lõuna Prefektuurile. Seega vastab tegelikkusele asjaolu, et Tõrva Tarbijate Ühistu on esitanud uurimisasutusele avalduse, milles palub politseil uurida, kas hageja Tõrva Tarbijate Ühistu endise juhatajana on toime pannud süüteo. Sellisena on kostja ka asjaolusid avaldanud. Kui Tõrva Tarbijate Ühistu kahtlustas, et hageja on toime pannud süüteo, siis selle kahtlustuse kontrollimiseks on nad esitanud teate õiguskaitseorganitele hageja tegevuse hindamiseks. Hagejat saab kahtlustatavana süüteo toimepanemises vastutusele võtta üksnes uurimisasutus, mitte kostja. Kui hageja leiab, et kostja on rikkunud isikuandmete kaitse seaduse sätteid, siis tulenevalt IKS § 44 lg-st 1 ja 2 kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduse sätete rikkumisele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid ning kohtuväliseks menetlejaks on Andmekaitse Inspektsioon. Käesoleval juhul ei ole VÕS § 145 lg 1 p 7 kohaldatav, kuna mittevaralise kahju nõude aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 1, 2. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, siis tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. Seega on hageja viited KarS, KrMS ja IKS sätetele asjakohatud. Eesti on demokraatlik riik, kus ei ole tsensuuri (PS § 45 lg 2), kuid väljendusvabadust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kostja poolt avaldatud asjaolu vastas tegelikkusele, mistõttu kostja ei ole hageja isiklikke õigusi rikkunud ning kostja teos puudub õigusvastasus. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ning vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohtuotsus rajaneb ebaõigesti ja ebapiisavalt tuvastatud asjaoludel. Samuti on kohus ühte olulist asjaolu hinnanud erinevalt mõlemast poolest. Kohus leidis sarnaselt hagejaga, et kostja avaldatu sisaldas nii faktiväidet (VÕS § 1047) kui ka ebakohast väärtushinnangut (VÕS § 1046). Kohus on käsitlenud ainult VÕS § 1047 lg-t 2, sedagi ekslikult, ning jätnud hoopis käsitlemata VÕS § 1046. Kohus on eksinud, kui leidis, et kostja on kahe tõendiga tõendanud avaldatud asjaolu tõelevastavust. Lõuna Prefektuuri teatises kriminaalasja kohta on antud teada, et menetlust on alustatud KarS § 2172 lg 2 alusel, mis käsitleb juriidilise isiku vastutust. Selles teatises pole mingit märget, et menetlust on alustatud hageja vastu. Tõrva Tarbijate Ühistu juhatuse esitatud süüteoteates on märgitud, et ühistu hinnangul on võimalikeks süüteokoosseisudeks KarS § 201 lg 2 p 2, § 2172 ja § 209. Seega on esitatud ainult nn „võib-olla“ kahtlus. Kostja väidab artiklis aga kindlalt, et hagejat kahtlustatakse kelmuses ja vara riisumises. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta 03.03.2009 ajalehe Valgamaalane artikli, milles on kirjas prokuratuurilt saadud info, et kahtlustust ei ole kellelegi esitatud. Eeltoodud info taustal jääb mõistmatuks, kuidas sai kohus VÕS § 1047 lg 2 alusel lugeda tõendatuks faktiväite, et hagejat kahtlustatakse kelmuses ja vara riisumises. Kuna hageja ei ole kahtlustatav olnud, siis ei olnud kostjal kuidagi võimalik tõendada avaldatud info sisulist õigsust.

Kostjapoolne kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg l p 4 ja 7 alusel. Kostja on avaldanud hageja kohta delikaatseid isikuandmeid, mis on isikuandmete kaitse seadusega keelatud, lisaks teotasid sellised valeandmed hageja au ja väärikust. Hagi aluseks olevas tekstis väljendatud info puhul on tegu ilmselgelt delikaatsete isikuandmete avaldamisega. Samal seisukohal oli ka kostja hagile saadetud kirjalikus vastuses, kus ta väidab, et kostjat ei saa KarS § 1571 alusel delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest vastutusele võtta, kuna kostja on juriidiline isik. Samuti kaitses kostja kohtuistungil end sellega, et tõi isikuandmete avaldamise põhjusena esile avaliku huvi olemasolu, mis on IKS § 11 lg 2 kohaselt andmete avaldamise üheks lubatavuse aluseks. Kohus on erinevalt pooltest hinnanud seda asjaolu teisiti ja leidnud, et tegu ei ole isikuandmete avaldamisega ning viited IKS sätetele on asjakohatud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmise kohta, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea kohus vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus tuvastas menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolude põhjal õigesti, et hageja nõue põhineb 13.03.2009 ajalehes Äripäev kostja poolt avaldatud faktiväitel, millega on üldsusele avaldatud, et Tõrva Tarbijate Ühistu on esitanud hageja tegevuse suhtes uurimisasutusele süüteoteate, milles ta kahtlustab hagejat kui endist ühistu juhatajat kriminaalkorras karistatavate tegude toimepanemises. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele: kuigi tegemist on hageja au teotava ja mainet kahjustava väitega, vastab see tegelikkusele. Kohtuotsuse sõnastusest ei järeldu, nagu oleks kohus leidnud, et kostja poolt avaldatu sisaldab väärtushinnangut. Seetõttu ei vajanud kohtupoolset analüüsimist, kas ebakohase väärtushinnangu andmine oli õigustatud või mitte (VÕS § 1046). Apellandi sellekohane käsitlus ei ole õige. Maakohus märkis õigesti, vaidlusaluses kommentaaris on kostja tuginenud Tõrva Tarbijate Ühistu poolt Lõuna Politseiprefektuurile 16.02.2009 süüteoteatele, milles kahtlustatakse hagejat kelmuses ja ühistu vara riisumises. Kolmeleheküljelises avalduses on Tõrva Tarbijate Ühistu väljendanud oma kahtlustusi ühistu nimel hageja esindusel tehtud tehingute suhtes. Politseiasutus kinnitas, et on teate saanud. Mingit täiendavat hinnangut ei ole kommentaarile lisatud. Apellant on andnud kohtu põhjendustele meelevaldse tõlgenduse, järeldades, nagu oleks kohus lugenud tõendatuks faktiväite, et hagejat kahtlustatakse kelmuses ja vara riisumises. Sellist järeldust kohtuotsus ei sisalda. Ka kostja poolt avaldatust ei saa sellist järeldust teha. Vaidlusaluses tekstis ei ole väidetud, et hageja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust (või et uurimisorganid hagejat mingite tegude toimepanemises kahtlustaksid), vaid käsitletud ühistu saadetud teates sisalduvaid asjaolusid (muu hulgas et politseiprefektuurile teate saatnud juriidiline isik kahtlustab hagejat teatud tegudes). Seejuures märkis maakohus õigesti, et vaidlusaluse kommentaari puhul on tegemist ajakirjanduse päringule vastamisega: pärast 03.03.2009 ajakirjanduses ilmunud artiklit küsiti kommentaari nii hagejalt kui kostjalt, kes avaldasid omapoolsed nägemused (kostja avaldus oli seega vahetul seotud hageja avaldusega - tl 3). Maakohus kohaldas seadust õigesti. Väär on apellatsioonkaebuses sisalduv käsitlus, nagu oleks maakohus hinnanud asjaolu erinevalt pooltest, millega rikkus TsMS § 436 lg-t 4. Apellant on